Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

omanik Osaühing Bremmer Grupp (10548124)

Juhatuse liige 20.06.2002 50 000-kroonise osa 30.06.2004 omanik Osaühing FORTLA (11335809) Juhatuse liige 13.03.2007 Juhatuse liikmel T K ’l on äriregistri andmetel kehtetu seos ühe ja kehtiv seos kahe ettevõtjaga. Kehtiva seosega ettevõtjad: Ettevõtja Seotus Seotuse alguskuupäev BREMMER REISID Osaühing Asutaja (11336683) Juhatuse liige 17.04.2007 (asutamisest) 100 000-kroonise osa 12.04.2007 omanik Osaühing Bremmer Grupp Juhatuse liige 20.06.2002 (10548124) 50 000-kroonise osa 30.06.2004 omanik T K on kustutatud äriregistrist füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega TK Buss T K (registreeritud 05.06.2001, kustutatud 29.01.2009). M K ja T K ettevõtjatega seotuse päringu väljatrükid on lisatud aruandele (lisad 2 ja 3). 2006. aasta majandusaasta aruande tegevusaruandes on kirjutatud, et OÜ Bremmer Grupp põhitegevusaladeks on reisijate vedu ja liivapritsiteenus ning sel aastal oli müügitulu 4,1 miljonit krooni, kusjuures müügitulust moodustas reisijate vedu 45,8%, liivapritsiteenus 45,9% ja reisiteenus 8,3%. Ettevõtja 2006. aasta kahjum oli 266,5 tuhat krooni. Kõik kolm juhatuse liiget on oma allkirjaga majandusaasta kinnitanud. 2007. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu põhitegevusaladeks endiselt reisijate vedu ja liivapritsiteenus, müügitulu 882,6 tuhat krooni (reisijate vedu 35,4%, liivapritsiteenus 63,4% ja reisiteenus 1,2%) ja ettevõtte kahjum oli 491,1 tuhat krooni. Suured kahjumid oli võimalik katta varasemate perioodide kasumi arvelt. Aastal 2008 osaühingul Bremmer Grupp tegevus puudus, müügitulu ei olnud ning äriühing deklareeris aruandes kahjumiks 63,4 tuhat krooni. Tegevusaruandes on nenditud, et ettevõte pole jätkusuutlik ning juhatuse eesmärgiks on alustada aastal 2009 OÜ Bremmer Grupp likvideerimist. Ajutise menetluse käigus on leidnud kinnitust, et 2007. aasta kevadel otsustati, et M ja T K müüvad oma osaluse osaühingus Bremmer Grupp M A ’ile. Tehingut aga ei toimunud, kuna M A ’il ei olnud osade ostmiseks vajalikku raha. Ajutisele haldurile on aga arusaamatu, miks M ja T K ei astunud tagasi äriühingu juhatusest, kui nad reaalselt äriühingu juhtimisega enam ei tegelenud. Kui M ja T K on äriühingu juhatuses, on neil täielik juhatuse liikme vastutus sõltumata sellest, milline tööjaotus juhatuse liikmete vahel on kokku lepitud ja kuidas äriühingut tegelikult juhiti ning millised olid isikutevahelised kokkulepped. Juhatuse liige ei vabane juhatuse liikme kohustustest kokkuleppel teiste juhatuse liikmetega ning hoolsuskohustusest tulenevalt peab iga juhatuse liige tundma huvi juhitava äriühingu ning selle finantsnäitajate vastu. Kuna pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikmetele on ebaselge maksejõuetuse tekkimise aeg, teostas ajutine haldur ettevõtja finantsanalüüsi. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 25.09.2009; 31.12.2008; 31.12.2007 ja 31.12.2006. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi

kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Lühiajalise võla kattekordaja näitajad on olnud järgmised: Lühiajalised Võla Käibevarad kohustused kattekordaja 31.12.2006 635266 1038937 0,611457673 31.12.2007 137888 22509 6,125905193 31.12.2008 71436 815835 0,087561823 25.09.2009 9905 896130 0,011053084 Analüüsitavatest arvudest näeme, et aasta 2006 bilansipäeva seisuga on olnud lühiajaline kattekordaja nõrk, aasta 2007 lõpus aga hea ja nüüd, 31.12.2008 ja 25.09.2009 seisuga praktiliselt olematu. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks saab olla järgnevate perioodide majandustegevusest saadav puhaskasum. Kasuminäitajad on olnud äriühingul sellised: Kasum/kahjum 31.12.2005 316 386,00 kr 31.12.2006 -266 542,00 kr 31.12.2007 -491 094,00 kr 31.12.2008 -63 419,00 kr 25.09.2009 -44 786,00 kr Käibekapitali defitsiit on olnud äriühingul juba aastast 2006, käesolevaks ajaks puuduvad igasugused võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud)/lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Kauba- ja Lühiajalised LikviidsusKäibevarad tootmisvarud kohustused kordaja 31.12.2006 635266

1038937 0,61 31.12.2007 137888

22509 6,13 31.12.2008 71436

815835 0,09 30.09.2009 9905

896130 0,01 Toodud arvudest on näha, et osaühing Bremmer Grupp ei ole viimase bilansipäeva seisuga olnud võimeline katma rahaliselt lühiajalisi võlgasid. Sama olukord oli aasta 2006 bilansipäeva seisuga, ent olukord lahenes 2007. aasta bilansipäevaks. 31.12.2008 seisuga oli likviidsuskordaja vaid 0,09 ning selle näitaja teadasaamiseks ei pidanud juhatus ootama ära majandusaasta aruande koostamist raamatupidaja poolt. Käibekapitali näitaja = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid.

Lühiajalised Käibevarad kohustused 31.12.2006 635266 1038937 31.12.2007 137888 22509 31.12.2008 71436 815835 30.09.2009 9905 896130

Käibekapitali näitaja -403 671,00 kr 115 379,00 kr -744 399,00 kr -886 225,00 kr

Probleemne ja ohumärki ilmutav oli aasta 2006; 2007 bilansipäeva seisuga oli käibekapitali näitaja positiivne, kuid seisuga 31.12.2008 oli ettevõtjal juba märkimisväärne käibekapitali defitsiit. Selle näitaja fikseerimiseks ei olnud tarvidust teha täiendavaid toiminguid (eelkõige uurida väljaantud laenu riskantsust) Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Üldine võlasuhe näitab, kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjude eest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20 – 30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0,7 kuni 0,8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Kohustused Koguvarad Võlakordaja 31.12.2006 1677831 2682784 0,625406667 31.12.2007 22509 536368 0,041965591 31.12.2008 815835 538316 1,515531769 30.09.2009 896130 573825 1,561678212 Võlgniku puhul on olnud sõltuvus võõrkapitalist alates 31.12.2008. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/omakapital. Näitab, mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Kohustused Omakapital 31.12.2006 1677831 1004953 31.12.2007 22509 513859 31.12.2008 815835 -277519 30.09.2009 896130 -322305

Võõr- ja omakapitali suhe 1,67 0,04 -2,94 -2,78

Võlgniku puhul on võlausaldajate riskimäär lubamatult suur ning 31.12.2008 oli muutunud omakapital negatiivseks. Ka selle näitaja teadasaamiseks ei ole vaja ära oodata, millal saabub majandusaasta aruande esitamise tähtpäev, igapäevases raamatupidamisarvestuses on nii kohustuste kui ka omakapitali leidmine lihtne. Netovara osakaal osakapitalis. Äriseadustiku § 176 sätestab: Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni;

11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Netovara mõiste on esitatud äriseadustiku § 171 lõike 2 punktis 1. Selle paragrahvi kohaselt saab netovara suuruse määrata kindlaks järgneva tehtega: bilansi aktiva üldsumma - passivas näidatud kohustuste summa = netovara. Sisuliselt võrdub netovara seega bilansis näidatud omakapitaliga ja kui räägitakse, et netovara peab vastama osakapitalile, tähendab see, et omakapital peab olema vähemalt võrdne osakapitaliga, mitte aga väiksem. Netovara säilitamise põhimõte kannabki seda eesmärki.

Osaühingu Bremmer Grupp netovara on olnud selline:

Aktiva

Kohustused

31.12.2006 2 682 784,00 kr 1 677 831,00 kr 31.12.2007 536 368,00 kr

22 509,00 kr

31.12.2008 538 316,00 kr

815 835,00 kr

30.09.2009 573 825,00 kr

896 130,00 kr

Netovara

Osakapital 200 000,00 1 004 953,00 kr kr 200 000,00 513 859,00 kr kr 200 000,00 -277 519,00 kr kr 200 000,00 -322 305,00 kr kr

Netovara osakaal osakapitalis 5,02 2,57 -1,39 -1,61

Kui veel 2007. aasta bilansipäeva seisuga oli netovara säilinud, siis hiljemalt 2008. aasta bilansipäeva järel oli osanike kohustus äriseadustiku §-s 176 ettenähtud meetmete vahel valikut teha. Raamatupidamisarvestuse pidamine on igakuine tegevus, mistõttu ajutine haldur ei saa pidada õigeks seisukohta, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse 20-päevane tähtaeg oleks sõltuvuses majandusaasta aruande esitamise kohustusega. Äriseadustiku kohaselt tuleb esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Tulenevalt raamatupidamise seaduse § 4 punktist 1 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui juhatuse liikmele enesele ei olnud 2008. aasta lõpus selge, et äriühing ei ole enam maksejõuline ning netovara on langenud alla miinimummäära, siis pidi olema raamatupidamiskorraldus puudulik. Tegelikkuses on peetud raamatupidamisarvestust korrektselt ning majandusnäitajate mitteteadmine oli tingitud juhatuse enese hooletusest. Raamatupidamisseaduse § 6 lõikest 2 tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Osaühing Bremmer Grupp on käibemaksukohuslane, seega peavad olema majandustehingud kirjendatud hiljemalt tehingu toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupävaks ning see, et 31.12.2008 seisuga oli netovara langenud alla seadusliku miinimummäära ja osaühing muutunud püsivalt maksejõuetu, pidi hoolsuskohustust järgivale juhatuse liikmele olema teada hiljemalt 20. jaanuariks 2009.

Kokkuvõtlikult: finantsanalüüsist on selgunud, et osaühing Bremmer Grupp oli püsivalt maksejõuetus hiljemalt 2008. aasta lõpuks, mil netovara osakaal osakapitalis langes alla ühe. Osaühingus Bremmer Grupp pankrotiavalduse esitamise ajal majandustegevust ei toimunud. Alates juunist 2008 ei ole äriühingul olnud märkimisväärset müügikäivet. Raamatupidamisteenust on tellitud KREEDIT RT osaühingust. Maksudeklaratsioonid ja varasemad majandusaastate aruanded on äriühingu poolt esitatud õigeaegselt, esmakordselt hilineti majandusaasta aruande esitamisega käesoleval aastal ning majandusaasta aruanne 2008 esitati Viru Maakohtu registriosakonnale 25.09.2009. Ajutise menetluse käigus on ajutine haldur saanud tutvuda kõigi asjas oluliste dokumentidega. Raamatupidamisrevisjoni läbiviimiseks esitati ajutisele haldurile kõik raamatupidamisdokumendid ning raamatupidamisregistrite väljatrükid. Tagasivõidetavaid tehinguid ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud. 2008. aasta kevadel küll realiseeriti kõik äriühingu varad, ent ajutise halduri hinnangul toimusid tehingud turuhindadega. Osaühingul Bremmer Grupp ei ole registritesse kantud varasid. Osaühingu Bremmer Grupp kassajääk on 9904,50 krooni, pangakontodel raha ei ole. Käesoleva aasta xxx surnud juhatuse liige M A on sõlminud 19.03.2007 lepingu Venemaa Föderatsiooni remondiehituskompaniiga ZAO, lepinguga anti ZAO-le 563 920 krooni, mida lepingus nimetatakse investeeringuks, mis aga sisuliselt on pikaajaline laen. Lepingu ja selle muudatuse kohaselt vormistati 01.01.2009 investeering osaluseks kompaniis ZAO. Ajutine haldur on palunud anda hinnangu sõlmitud lepingule ning kompanii ZAO maksejõulisusele ja usaldusväärsusele OÜ-l Helen Pahk Õigusbüroo, kellel on informatsiooni saamiseks vajalikke koostööpartnereid Venemaa Föderatsioonis. OÜ Helen Pahk Õigusbüroo hinnangul (lisa 4) on remondiehituskompanii ZAO küll tegutsev äriühing, ent vaevleb makseraskustes, muuhulgas ei täida korrektselt oma maksukohuslust riigi ees. Kompaniisse investeeritud summat ei saa käsitleda varana, kuna remondiehituskompanii ZAO ei näe mingit võimalust summat tagastada, ent ehituskompaniide osalused, sealhulgas remondiehituskompanii ZAO osalus, ei oma praktilist väärtust – mingit ostu-müügiturgu selle sektori väärtpaberite osas Venemaa Föderatsioonis ei ole ning selle turu tekkimist ei ole ka ette näha, kuna terve ehitussektor Venemaal tegutseb suurte kahjumitega. Ajutise halduri arvates on M A ’i poolt sõlmitud leping suures osas isiklikele suhetele tuginev finantstehing – lepingu lihtsale vormistusele tuginedes võib eeldada, et see on sõlmitud heade ja teineteist usaldavate tuttavate vahel. M A surma järel ei saa seda nüanssi enam avestada ning nüüdseks on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud investeeringuga ning lepingu alusel väljaantud raha ei saa pidada reaalseks varaks osaühingu Bremmer Grupp pankrotimenetluses. Reaalseks varaks on osaühingul 9904,50 krooni sularaha kassas. Osaühingul Bremmer Grupp on üks võlausaldaja – Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet, kellele aruande esitamise päeva seisuga võlgneb äriühing 907 642 krooni (põhivõlgnevus 569 407 ja inressivõlg 338 235 krooni). Kokku on osaühingul kohustusi 907 642 krooni. Hinnates võlgniku reaalse vara suuruseks 9904,50 krooni ja kohustuste suuruseks 907 642 krooni, ületavad kohustused 92-kordselt vara suurust. Võlgniku varaga ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

Osaühingu Bremmer Grupp juhtum on omalaadne: ilmselt arvestas M A Venemaa Föderatsiooni äriühingusse investeerides, et teenib investeeringuga piisavat tulu äriühingu kohustuste tasumiseks, ent praeguseks ajaks on muutunud investeering väärtusetuks – seda enam, et M A ilt täna enam informatsiooni küsida ei ole võimalik. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et investeerimistehing väljus tavapärase majandustegevuse raamidest, seega pidanuks sellise lepingu sõlmimiseks olema osanike üldkoosoleku heakskiit, seda aga ei olnud. Praegused juhatuse liikmed M ja T K on olnud küll äriühingu juhtimisest eemal 2007. aasta kevadest, ent kuna nad juhatuse liikme staatust ei lõpetanud, ei ole mingit alust eeldada, et nende suhtes hoolsuskohustuse järgimise nõue ei kehtinud. Juhatus ei ole esitanud antud juhul pankrotiavaldust õigeaegselt. Majandusriskide vältimiseks ja hajutamiseks midagi tehtud ei ole – Venemaa äriühingusse investeerimisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlakordaja oli suurem kui üks (punkt 2.4 – finantsanalüüs) kindlalt ka 31.12.2008 seisuga, seega kohustus pankrotiavaldus esitada ei sõltunud sellest, kas remondiehituskompaniisse ZAO investeeritud raha on arvestatav reaalse varana või mitte. Ettevõtte tervendamiseks puudub juhatusel tahe, äriühingu osade võõrandamine praeguste juhatuse liikmete poolt on otsustatud omavahel juba kaks aastat tagasi. 10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Osaühingu Bremmer Grupp maksejõuetuse põhjusteks on: --ebaõnnestunud investeering Venemaa Föderatsiooni remondiehituskompaniisse ZAO; --tegevus- ja äriplaani puudumine; --juhatuse liikmete hoolsuskohustuse eiramine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kuna äriühing on maksejõuetu juba hiljemalt eelmise aasta lõpust, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras. Karistusseadustiku 3851 kohaselt on seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistuse. Ajutine haldur soovib aga tähelepanu pöörata sellele, et maksejõuetuse tekkimisest alates ei ole võetud täiendavaid kohustusi ning pankrotiavalduse esitamise tähtaja mittejärgimisega ei ole kahjustatud täiendavalt võlausaldaja huve.

Tuginedes kõigile teadaolevatele asjaoludele kogumis palub ajutine haldur kohtul pankrotimenetlus raugetada. Pankrotimenetluse teostamiseks puuduvad võlgnikul vahendid, pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid juhul kui võlausaldaja – Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet – tasuks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku summa, mis ajutise halduri hinnangul on 20 000 krooni. Ajutise halduri poolt Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile vastava ettepaneku tegemisele saabunud vastuse kohaselt ei ole võlausaldaja nõus kulusid tasuma. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks on tehtud järgmised toimingud: võlgniku raamatupidamise üldrevisjon perioodi 2007-2008 osas; vestlus võlgniku esindajaga; registritesse, krediidiasutustesse ja kohtutäituritele päringute koostamine ja lähetamine; Venemaa Föderatsiooni remondiehituskompanii ZAO taustauuringu teostamine, investeeringulepingu analüüsimine; varasemate majandusaastate aruannetega tutvumine; päringute tulemusel saadud vastuste töötlemine; saadud andmete analüüsimine kogumis, seisukohtade võtmine ning ajutise pankrotihalduri aruande koostamine. Ajutine pankrotihaldur Ülli Adamson tegutseb läbi OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo (reg.kood 11439615; a/a 221039196861). Antud asjas kulus dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks ning järelduste tegemiseks 18 töötundi. Ajutine haldur palub kohtul välja mõista 9 000 krooni (arvestusega 1 tund = 500 krooni) ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, transport, tasulised päringud) katteks 900 krooni, kokku 9 900 krooni, mööndes, et kuna sel juhul jääks määratlemata 4,50 krooni saatus, oleks mõistlik ka see summa ühitada ajutise halduri tasuga. Võlgnikul ei ole piisavalt varasid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Moonika Kõrre; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele ja hüvitada see pankrotivara arvel. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas on ainsaks reaalseks võlausaldajaks maksuamet, kes on teatanud soovimatust kulusid kanda. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige M K . Kohtu hinnagul ei ole põhjendatud juhatuse poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumisest tulenevalt uurimisorganite poole pöördumine, kuna maksejõuetuse

ilmnemisele järgnevalt tehinguid tehtud ei ole, seega võlausaldajate kahjustamist pole toimunud. Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitatakse pankrotivara arvel. Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 20.novembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.