(Advokaadibüroo HETA ) Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2009 Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek L Kostja EK Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer K
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.04.11.2008 esitas hageja kohtule hagiavalduse EKvastu võlgnevuse 479 501 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse Tallinnas XXX asuv kinnistu. Nimetatud kinnistu kehtiv kasutuskord annab hageja kasutusse 98,7 m2 kasulikku pinda ning ülejäänu, s.o 189,3 m2 on kostja kasutuses, seega kasutab kostja hageja omandiosa arvelt 45,3 m2 rohkem pinda, kui näeb ette kostjale kuuluv omandiosa. Hageja ei ole sellise olukorraga nõus ning on korduvalt hagejalt nõudnud, et kostja hüvitaks hagejale osa, mille võrra kostja saab kasutada kaasomandis suuremat pinda, kostja ei ole hageja nõuet mitte mingis osas nõus rahuldama. Poolte vahel on kohtuotsusega kindlaks määratud kasutuskord.
2.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kaasomandis oleva elamu kaasomanik kasutab oma omandiosale vastavast osast suuremat kasulikku pinda, siis saab ta kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Hageja on seisukohal, et kostja peaks tasuma hagejale tema valduses ja kasutuses oleva osa eest sama suure pinna kasutamise kohalikku keskmist hinda. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudmistele mitte mingisugust hüvitist maksnud. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale kuni 31.detsembrini 2005 igakuiselt 4530 krooni ning alates 01.jaanuarist igakuiselt 5 209.50 krooni. Vastava hüvitise oleks kostja pidanud hagejale välja maksma igakuiselt, kuna seda tehtud ei ole, siis peab kostja tasuma seadusega võlasuhtele kindlaksmääratud viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 479 501 krooni, hagi esitamise aja seisuga kogunenud viivis summas 200 680.25 krooni ning alates 5. novembrist 2008 viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras summast 479 501 krooni kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
3.16.02.2009 esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ning ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuse kohaselt on poolte vahel kindlaks määratud kinnistu kasutuskord ning pooled on kokku leppinud nende kasutuses olevalt osalt saadava võimaliku vilja kuuluvuses. Enne Tallinna Linnkohtu 30.09.1999 kohtuotsust sõlmisid pooled 20.09.1988 lihtkirjaliku elamu kasutuskorra lepingu, milles leppisid kokku elamu olemasolevate ja projektijärgselt ehitatavate ruumide kasutuskorra vastavalt 1985 kinnitatud rekonstrueerimise projektile.
4.Kostja leiab, et poolte vahel 20.09.1988 sõlmitud lihtkirjalik elamu kasutuskorra leping on leping VÕS § 8 lg 1 mõistes. Kasutuskorra lepingut ei ole poolte poolt muudetud ega tühistatud, seega on see sõlmitud kujul kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kasutuskorra lepingus kokkulepitu ja väljakujunenud kasutuskorra alusel määrati ka Tallinna Linnakohtu 30.09.1999 kohtuotsusega kindlaks majavalduse ja elamumaa kasutamise kord poolte vahel ning selliselt on pooled elamut kasutanud alates 1988 aastast. Kinnistust on mõlema kaasomaniku kasutuses täpselt 50 % kinnistust ja seetõttu ei riku kostja kuidagi hageja õigusi. Kasutuskorra lepinguga jaotasid pooled 1988.a elamu ruumid selliselt, et hageja kasutusse jäi elamust suurem kasulik pind kui kostjale, samuti lepiti kokku juurdeehituste ehitamises nii hageja kui kostja poolt ning et vastavat juurdeehitust hakkab kasutama ja valdama vastava juurdeehituse ehitanud kaasomanik. Kostja kasutuses on rohkem kasulikku pinda seetõttu, et kostja ehitas vastavalt kasutuskorra lepingule kokkulepitud juurdeehituse (mis on veel lõpetamata ja millel puudub kasutusluba), kuid hageja omapoolset juurdeehitust ei ehitanud. 1988 sõlmitud kasutuskorra lepinguga on pooled kokku leppinud nii selles, et kaasomaniku poolt ehitatud juurdeehitus jääb selle ehitanud kaasomaniku kasutusse kui ka selles, et kaasomaniku kasutuses olevalt osalt saadav võimalik kasu ja viljad kuuluvad sellele kaasomanikule, kelle kasutuses vastav osa on. Seega ei esine aluseid nõuda väidetavalt saadava vilja hüvitamist kostja poolt ehitatud ja poolte kokkuleppe kohaselt kostja kasutusse jääva juurdeehituse väidetava kasutamise eest, sest vastav
nõue on kasutuskorra lepingus kokkulepitu kohaselt välistatud.
5.Kostja ei ole väidetava suurema pinna kasutamise eest ei hagejalt ega kolmandatelt isikutelt mingit kasu saanud ega ole ka väidetava suurema pinna kasutamisest mitte mingil viisil rikastunud, mistõttu ei esine aluseid alusetu rikastumise nõude esitamiseks hageja poolt. Olukorras, kus kaasomaniku kasutuses olev osa on väiksem võrreldes tema mõttelise osa suurusega, oleks põhimõtteliselt võimalik esitada teise kaasomaniku vastu nõue vaid juhul, kui teine kaasomanik saab vilju tema kasutuses oleva suurema osa väljaüürimisest. Kostja ei ole enda poolt elukohana kasutatavat pinda mitte kellelegi välja üürinud ega ole selle kasutamisest ka vilju saanud, mistõttu on hageja nõue alusetu. Kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja poolt ehitatud juurdeehituse ehitustöid lõpetatud ja juurdeehitusel puudub kasutusluba, seega ei saa juurdeehituses olevaid ruume kasutada ei hageja, kostja ega ükski kolmas isik ning juurdeehituse pinda ei saa sel põhjusel arvestada kostja kasutuses oleva pinnana. Eeltoodust tulenevalt on tegelikkuses kostja kasutuses sama palju kasulikku pinda kui hageja kasutuses. 6.Kostja on ka seisukohal, et hageja nõue on kogu ulatuses aegunud. Tallinna Linnakohtu 30.09.1999 kohtuotsusest nähtuvalt on hageja juba hiljemalt 1999.a septembrist teadlik, et tal on kostja vastu väidetav alusetult saadu hüvitamise nõue, sest kohtuotsusega jättis kohus kostja poolt omavahendite arvelt vastavalt kasutuskorra lepingule ehitatud juurdeehituse kostja kasutusse. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega aegus hageja nõue juba 01.07.2005. Kostja palub kohtul arvestada nõude aegumist ja jätta hagi rahuldamata juba ainuüksi nimetatud põhjusel.
7.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele ka võlgnevuse ja viivise osas. Hageja ei ole väidetava kohaliku keskmise üürihinna suuruse kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et pinda on üldse võimalik välja üürida ja millise üüripinnaga on tegemist, kas eluruumiga, äriruumiga vm, sest kõikidel nimetatutel on erinev üürihind. Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene põhimõtet nagu peaks kostja hagejale makseid tegema igakuiselt. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt oli 01.07.2002 – 01.05.2004 seadusjärgseks intressimääraks 7%, mitte 14% nagu ekslikult leiab hageja. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
8.Kostja esitas kohtule taotluse teha asjas vaheotsus nõude põhjendatuse osas ning aegumise kohaldamise suhtes. Hageja toetas taotlust nõude põhjendatuse osas vaheotsuse tegemiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus teeb TsMS § 449 lg 2 järgi asjas lõppotsuse, kui leiab, et nõue ei ole põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 järgi teeb kohus asjas vaheotsuse, kui leiab, et nõue ei ole aegunud ja lõppotsuse, kui leiab, et nõue on aegunud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Selles osas saab kohus teha lõppotsuse. Kohus leiab, et hageja nõue, kui see oleks põhjendatud, ei ole aegunud, kuid kuna nõue on põhjendamatu, teeb kohus asjas üksnes lõppotsuse, milles muuhulgas käsitleb ka aegumist.
10.Pooled ei vaidle asjas faktiliste asjaolude üle, mis puudutab poolte poolt kinnistu ja selle oluliste osade kasutamist. Vaidlust ei ole selles, et poolte omandis on XXX asuva kinnistu võrdsetes mõttelistes osades. Vaidlust ei ole ka selle, et hageja kasutada on kinnistul asuvast elamust 98,7 ruutmeetrit kasulikku pinda ja kostja kasutuses 189,3 ruutmeetrit kasulikku pinda. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltel peaks olema kasutada võrdne osa kasulikku pinda ning kas kostja on kohustatud hagejale tasuma tema kasutuses oleva kasuliku pinna osa eest, mis ületab poole elamu kasulikust pinnas. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on olemas
kokkulepe kaasomandi kasutamiseks, mis on selle kokkuleppe sisu ning kas see kokkulepe sisaldab mh kostja kohustust tasuda hagejale tema kasutuses oleva osa eest hüvitist. Kohtuotsuses analüüsib kohus esmalt nõude põhjendatust ning seejärel aegumist.
11.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 sätestab, et kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets jne. TsÜS § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja kasutuseelised. TsÜS § 62 lg 4 alusel on kaasomanikul õigus nõuda tasu asja kasutamise eest kogu kasutusaja jooksul. Eelnimetatud seadusesätete koostoimest tuleb järeldada, et kaasomanikel on omavahelistes suhetes omaniku õigused ja need õigused ulatuvad kinnisasja puhul kogu kinnisasjale sh selle olulistele osadele. Seega ei ole õige kostja väide, et kui kasutuskorra kohaselt on kinnistu jaotatud võrdseteks osadeks, siis sellel asuva elamu kasutamine ei pea olema pooltele võrdses ulatuses võimalik. Kaasomandi kasutamine on piiratud AÕS § 72 lg 3 järgi üksnes teiste kaasomanike kasutusõigusega. Täielik õiguslik võim asja üle tähendabki seda, et omanikul on õigus otsustada asja kasutusviisi ja isikute üle, kes seda kasutavad. Õige on hageja väide, et omanikul on õigus oma asja kas ise kasutada või lubada seda kasutada kolmandatel isikutel kas tasuta või tasu eest. Sama põhimõte kehtib ka kaasomanike puhul. Olukorras, kus kaasomaniku kasutuses ja valduses on suurem osa kaasomandi mõttelisest osast, kui talle tegelikult kuulub, on kaasomanikul õigus nõuda teistel kaasomanikelt selle kasutamise eest tasu. Tasu saamise õigus ei olene sellest, kas kostja on tema kasutuses olnud kaasomandi osa välja üürinud või kas hageja oleks saanud kostja kasutuses olevat kaasomandiosast suuremat osa välja üürida vaid iseenesest asjaolust, et ühe kaasomaniku kasutuses on kaasomandi osast suurem osa. Kaasomanikul on õigus nõuda kasutuseelise rahalist hüvitamist. Riigikohus on oma 9.10.1997 otsuses nr 3-2-1-111-97 ja 21.12.2004 otsuses nr 3-2-1-143-04 asunud seisukohale, et juhul, kui kaasomanike vahel puudub kokkulepe kaasomandis oleva asja kasutamise kohta ning see määratakse kindlaks selliselt, et ühe kaasomaniku kasutusse jääb tema omandiosast suurem osa, tuleb tal maksta teistele kaasomanikele, kelle kasutusse jääb nende omandiosast väiksem osa, hüvitist.
12.Kaasomandi kasutamine toimub AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanike kokkuleppel. Kohtule on esitatud Tallinna linnakohtu 30.09.1999 otsus tsiviilasjas 2/3/21-5060/98, millega on määratud kindlaks vaidlusaluse kinnistu kasutuskord poolte vahel. Kohtuotsusega on kindlaks määratud millist osa kinnistust saavad pooled kasutada ning milliseid kinnistu olulise osa (ehitis) osasid saavad pooled kasutada. Kohtuotsusega on juurdeehitis jäetud kostja kasutusse. Kohtuotsuses on märgitud, millised ruumid millise kaasomaniku kasutusse jäävad. Kohtuotsuses ei ole kindlaks määratud, et hagejal oleks õigus saada kostjalt hüvitist. Õige ei ole kostja väide, et kaasomanike vahel on siiani kehtiv lihtkirjalik leping kaasomandi kasutamise kohta, sest lepingut ei ole muudetud ega lõpetatud. Kaasomanike vahel sõlmitud lihtkirjaliku kaasomandi kasutamise kokkulepe on kohtuotsusega muudetud ja järelikult see ei kehti enam.
Kohus asub seisukohale, et Tallinna linnakohtu 30.09.1999.a otsust tuleb pidada kaasomanike kokkuleppeks AÕS § 72 lg 1 mõttes. Järelikult on kaasomanike vahel kehtiv kokkulepe, mis ei sätesta kostja kohustust tasuda hagejale hüvitist tema kasutuses oleva kaasomandi osast suurema osa kasutamise eest. Seetõttu ei ole hageja nõue põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue ei saa rajaneda alusetu rikastumise sätetel, sest alusetu rikastumise puhul puudub igasugune õiguslik alus soorituse tegemiseks või see on hiljem ära langenud. Kaasomaniku nõue teiste kaasomanike vastu saab rajaneda AÕS § 72 lg 2 või kaasomanike kokkuleppele. Käesoleval juhul on poolte vahel olemas kokkulepe, mis reguleerib poolte vahelisi õiguseid. Kui poolte vahel oleks kaasomandi kasutamise kokkulepe, mis sätetaks tasu maksmise kohustuse, oleks hagejal õigus ka tasu nõuda. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et juurdeehitisel puudub kasutusluba ja seetõttu ei saa kumbki kaasomanik asja kasutada, ei ole käesolevas vaidluses oluline. Kasutusloa väljastamine on haldustoiming, millega kohalik omavalitus fikseerib, et ehitamine on toimunud vastavalt ehitusprojektile või muudele kohaliku omavalitsuse pool seatud ning õigusaktides sätestatud tingimustele. Kasutusloa olemasolu või puudumine ei oma kaasomanike vaheliste omanikusuhete pinnalt mingisugust tähtsust, sest ei anna kaasomanikule õigustust teise kaasomaniku kasutusõiguse piiramiseks.
13.Järgnevalt võtab kohus seisukoha aegumise vastuväite suhtes. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja tugineb oma nõudes ebaõigelt alusetult rikastumise sätetele, seega ei saa rakendada ka TsÜS § 151 lg 1 sätteid. Hageja nõue rajaneb seadusel, AÕS § 72 lg 2 ning seega saab hageja nõuda kohustuse täitmist TsÜS § 149 alusel kümme aastat alates nõude sissenõutavaks muutmisest. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.