Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-47764 Tsiviilasi Nestol Invest OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ Nestol Invest ( reg.nr 11219345, xxxxx, xxxxx x-xx), võlgniku esindaja juhatuse liige Mando Niinemets, ajutine haldur Maie Klemmer Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2009 Resolutsioon Lõpetada Nestol Invest OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna Nestol Invest OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Määrata dokumentide hoidjaks Mando Niinemets, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-x. Vabastada ajutine haldur Maie Klemmer pankrotihalduri kohustustest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Nestol Invest OÜ on 2006.a asustatud äriühing, mille põhitegevusalaks on ehitustegevus. Osaühingu osanik ja juhatuse liige on M.Niinemets. Käesolevaks hetkeks on võlgnik olukorras, kus kohustused ületavad oluliselt varasid ning maksejõuetus ei ole ajutine. Äriühingu äriplaani elluviimine on ebaõnnestunud eelkõige majandussituatsiooni muutumise tõttu (oluliselt on vähenenud ehitusturul nõudlus). Avaldajal puudub igasugune vara. Ettevõttele said saatuslikuks järsk
nõudluse vähendamine ja tohutu surve ehitusteenuste hindade alanemisele viimase aasta jooksul, mis tõid kaasa olulise käibe vähenemise ning töötajate pahatahtlik ja omakasupüüdlik käitumine. Võlgu on kokku 532 587,75 kr. Võlgniku esindaja M.Niinemets palub Pankrotiseaduse §-de 9 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri Maie Klemmeri aruande kohaselt: Nestol Invest OÜ tegeles ehitusteenuse osutamisega ja ehituskaupade müügiga. Ehituskaupu müüdi samale ettevõttele, kellele ehitusteenust osutati. 2006.aastal alustati tegevust ja saavutati müügikäive 1,2 miljonit krooni, kasum 137 960 krooni, samas deklareeritud, et 25 % tulust jäi saamata. 2006.aastal oli ettevõttel keskmiselt 5 töötajat. Ehitusteenuste osakaal oli 79 % ja ülejäänud ehituskaupade vahendamine. 2007.aastal osutati ehitusteenust 49 % ulatuses ja ülejäänud osa moodustas kaupade edasimüük. Müügikäive oli 3,05 miljonit krooni ja kahjumi suurus 404 752 krooni. Ettevõttel oli palgal 2 töötajat. 2008.aastal osutati ehitusteenust 79 % ulatuses ja ülejäänud osa moodustas kaupade edasimüük. Müügikäive oli 1,7 miljonit krooni ja kasumi suurus 302 126 krooni. Ettevõttel oli palgal keskmiselt 4 töötajat. 2009.aastal toimus ehitustegevus ca 2 kuud, seejärel seiskus üleüldise majanduskriisi tõttu tellimusi ei tulnud. Kahjum 617 808 krooni. Kuna töötajatele tööd anda ei olnud, pöördusid viimased Töövaidluskomisjoni poole, kus tunnistati nende töölepingud lõppenuks tööandja süül TLS § 82 p.1 alusel tööga mittekindlustamise tõttu ja mõisteti välja saamatajäänud palgad ja kompensatsioonid kokku summas 46 859.96 krooni. See oli ka ajendiks tööandjale pankrotiavalduse esitamiseks. Pankrotimenetluse algatamise ajal oli ettevõte tegevus seiskunud, töötajatest töösuhe lõpetamata 1 töötajal, juhtkond võtnud seisukoha, et tegevus lõpetatakse, kuna majandustegevuse jätkamisel käesolevates majandustingimustes ja lisandunud võlanõuetega ei tooks väljapääsu makseraskustest.. Majandustegevuse analüüs. Äriühingu finantsnäitajad ettevõtte tegevuse alustamisest majandusaastate kaupa: 2006.a.astal oli käibe mahuks 1 235 401 krooni. kasum 137 960 krooni 2007.aastal oli käibe mahuks 3 049 201 krooni, kahjum 404 752 krooni 2008.aastal oli käibe mahuks 1 699 787 krooni, kasum 302 126 krooni 2009.aasta sept. käibe maht 818 210 krooni, kahjum 662 862 krooni Ettevõtte omakapital muutus negatiivseks teise majandusaasta - 2007.aasta lõppedes, seejärel ostis praegune omanik ära teise omaniku, M R osaluse ja suutis ettevõtte järgmisel aastal, 2008.aastal viia kasumisse. Samas 2008.aasta lõpul toimusid tellimuste järsk vähenemine majanduskriisist tulenevalt, ning jätkuvate kohustuste (töötajate palganõuded, liisingud, tekkinud võlad hankijatele, jms.) olemasolul, muutus ettevõte 2009.aastal maksejõuetuks. Võlgniku varaline seisund. Varad:
Raha: 1) Võlgniku pangaarvetel: Swedbank AS konto nr. xxxxxxxxxxxx, 30.61 krooni Muud rahalised vahendid puuduvad. Ostjate tasumata arved puuduvad. Muu vara ettevõttel puudub. Registritesse kantud vara: autod, kinnistud, registriandmete järgi ettevõttel puudub. Järeldus: Ettevõte on sisuliselt varatu raha pangaarvel _
30.61 krooni
Võlad:
815.45 krooni 125 061.12 krooni 110 063.08 krooni 68 906.40 krooni 14 566.70 krooni 691.76 krooni 320 104.51 krooni
tegutsetud tellija poolt ettevõtte ehitustegevuseks kasutamiseks antud pinnal ja peamiselt renditud seadmetega, mistõttu vara kohustuste katteks puudub. Järeldus: Kuna Nestol Invest OÜ majandustegevus on lõpetatud, on võlgnik on maksejõuetu. Ettevõtte omanik ei näe käesolevas majandusruumis selliste ehitustellimuste saamist, mis teeksid võimalikuks võlgade äratasumise ja tegevuse perspektiivse ja kasumliku jätkamise. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta. ÄS § 176 sätestab osanike kohustuse, juhul kui osaühingul on netovara vähem kui poolt osakapitalist, võtma tarvitusele abinõud netovara suurendamiseks või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata kohtule pankotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtte finantsnäitajate järgi on ettevõtte omakapital negatiivne pankrotimenetluse algatamise ajal ja seega ÄS § 176 sätestatud tingimus olemas. Juhatusel oli muude võimaluste puudumisel vältimatu esitada sellises majanduslikus olukorras pankrotiavaldus. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üldteadaolevalt ehitusteenuse nõudluse järsk vähenemine, samuti ehitusteenuste hindade alanemine, mis tõid kaasa olulise käibe vähenemise. 2009.a. alguses tekkisid tellijate viivitused arvete tasumisega, mistõttu omakorda tekkisid makseraskused ettevõttel endal, ei suudetud õigeaegselt tasuda hankijate arveid ja töötajatele töötasusid. Juhtkond on üritanud makseraskustest üle saada, saavutanud kokkuleppeid hankijatega maksete tähtaegade pikendamises, samuti töötajatega palkade maksmisega hilinemises. Vaatamata sellele pöördusid töötajad ikkagi Töövaidluskomisjoni ja saavutasid töölepingu lõpetamise tööandja poolse rikkumise tõttu – tööga mittetagamine ja palga maksmisega viivitamine – ning hüvituse väljamõistmise. Seejärel ei näinud ettevõtte juhtkond enam võimalusi ettevõtte käigus hoidmiseks. Ajutine pankrotihaldur ei täheldanud Osaühingu maksejõuetuse tekkimises kuritegu ega juhtimisvigu. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud ettevõtte raamatupidamisalane dokumentatsioon on nõuetekohane ja seadusele vastav. Järeldus: Nestol Invest OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on käesolevaks ajaks oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, ettevõtte juhtkond ei näe makseraskustest väljapääsu. Ajutise pankrotihalduri poolt teostatud raamatupidamise dokumentatsiooni analüüsil puudub võlgnikul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. ÄS § 180 lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata kohtule pankotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist ajutise halduri M.Klemmeri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega, et võlgnikul on kohustusi summas 474 896,47 kr ning vara puudub. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli omakapitali suurus 661 861,64 kr. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Makseraskustes on ettevõte 2009. aastast. Majandustegevuse lõppemise tõttu on maksejõuetus alaline. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ehitusteenuse nõudluse järsk vähenemine, ehitusteenuste hindade alanemine, mis tõid kaasa olulise käibe vähenemise. Tellijate viivituste tõttu arvete tasumisega ei suudetud õigeaegselt tasuda hankijatele arveid ja töötasusid. Juhtkond üritas raskustest üle saada. Töötajatele mõisteti välja hüvitused tööga mittetagamise ja palga maksmisega viivitamise eest. Seejärel juhtkond ei näinud võimalusi ettevõtte käigus hoidmiseks. Seega võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad raamatupidamise dokumentatsiooni analüüsi alusel. Seega kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena juhatuse tegevuses juhtimisvigu ega kuritegu ei täheldatud.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.