Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vastavalt 08.02.2008.a inventuurile moodustas SPRINT tellingute puudujääk 220 083 krooni, BOSS tellingute puudujääk 57 695, 66 krooni, kokku 277 778,68 krooni. Vastavalt koostöölepingu lisa nr 1 punktile 4.1 rentnik tasub rendileandjale vara kasutamise eest renditasu. Lepingu lisa 1 punkti 4.1.5 kohaselt makse aluseks on arve ja viisiks tasumine ülekandega. Arved väljastab rendileandja iga 14 päeva järel lepingu sõlmimisest arvates, maksetähtajaga 14 päeva. 23.05.2008.a seisuga on kostjal tasumata arveid kokku summas 23 148,89 krooni. Arvete tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viiviseid 0,15 % päevas vastavalt koostöölepingule. Viivisesumma perioodi 15.06.2006.a - 01.06.2008.a eest on 24 479,95 krooni, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet arvete tasumata summani 23 148,89 krooni. Samuti hageja taotleb kostjalt välja mõista intressi VÕS § 113 lg–s 1 sätestatud määras. Alates 02.12.2005.a kasutab kostja ebaseaduslikult ja aluseta Rendimaailm OÜ vara. Kuna vara loetakse kadunuks, siis selle vara raha ekvivalendi kasutamise eest kostja peab maksma intressi. 01.06.2008.a seisuga moodustab intress 74 970 krooni. Kostja vastuväited 10.07.2008.a esitatud kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingud, millel põhinevad hageja nõuded, on sõlmitud kostjaga. Kostja mingeid lepinguid hagejaga sõlminud ei ole, hagile lisatud kostja B-kaardist on näha, kes võib kostjat esindada. 03.10.2008.a täiendavas vastuses kostja märgib, et 19.08.2005.a ehitustellingute kättesaamise akti on allkirjastanud mitte kostja esindaja, vaid tundmatu isik. See dokument ei saa olla kostjalt raha väljamõistmise õiguspärasuse tõenduseks. Kostja esitab rendilepingu nr 050401/2005 alusel saadud materjalide tagastamise aktid (05.04.2005, 08.04.2005 ja 03.06.2005 aktid) ja võrdlustabeli saadud ja tagastatud tellingute kohta. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja märgib 22.10.2008.a kohtule esitatud seisukohas, et 19.08.2005.a tellingute kättesaamise akti on allkirjastanud kostja töötaja ja esindaja N. G.. Hageja ei ole lepingu nr 0504-01/2005 alusel nõudeid kostja vastu esitanud, mistõttu on kostja esitatud aktid selle lepingu alusel saadud tellingute tagastamise kohta asjasse puutumatud. Kostja esitatud võrdlustabelis on toodud lepingud, mis ei ole antud asja läbivaatamise esemeks ning tabel ei puutu asjasse. Tabel on koostatud ilmsete loogiliste ja matemaatiliste vigadega, sest tellingud on selle kohaselt tagastatud enne, kui need saadi. Vastavalt tabelile on kostja tagastanud rohkem tellinguid, kui võttis, mis on samuti võimatu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 05.03.2009.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis OÜ–lt Volentas OÜ Lotuse Õigusabi kasuks välja 371 551,24 krooni. Menetluskulud jäid kohtuotsusega OÜ Volentas kanda. Kohus jättis rahuldamata OÜ Lotuse Õigusabi taotluse 23.09.2008.a kohtuistungiga seoses õigusabikulude kostjalt väljamõistmiseks. OÜ Rendimaailm ja kostja vahel oli asja kasutuslepingust, mida pooled nimetavad rendilepinguks, tulenev üürisuhe. Rendimaailm OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude kostja

vastu hagejale. OÜ Rendimaailm ja OÜ Volentas vahelises 04.04.2005.a koostöölepingus nr p27 on märgitud, et lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja nimel on koostöölepingu nr p27 Rendimaailm OÜ-ga sõlminud selleks volitusi mitteomanud N. G. ning seetõttu lepingust kostjale mingeid kohustusi ei tulene. Kohus kuulas N. G.i tunnistajana üle. Kuna tunnistaja näol on tegemist kostja juhatuse liikme A. G. isaga, ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed tunnistaja ütlused selles osas, et tunnistajal puudus OÜ Volentas nimel lepingu sõlmimiseks volitus. Tunnistaja ei suutnud veenvalt põhjendada, miks oli vaja rendileping sõlmida kostja nimel, kui tunnistaja tegutses eraisikuna ning rentis tellinguid enda nimel. Tunnistaja samas kinnitas, et lepingu kostja nimel sõlmimine oli tunnistaja enda initsiatiiv ning ta rentis tellingud selleks, et neid saaks kasutada kostja objektidel. Tunnistaja sõnade kohaselt tema ülesanne oli tellingud kohale tuua, üles panna ja maha võtta. Mingeid tööülesandeid, milleks tunnistajal tulnuks endal tellinguid kasutada, tunnistaja kostja ehitusobjektidel ei täitnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja on N. G.i poolt väidetavalt volituseta sõlmitud koostöölepingu alusel saadud tellingute rendiarveid osaliselt tasunud ning on seega koostöölepingu heaks kiitnud. Sellega on tehing muutunud kehtivaks ka juhul, kui N. G. sõlmis tehingu kostja seadusjärgse esindaja teadmata ja vastavat volitust omamata. Saatelehega rendilepingule nr 0807-01/2005, nr 1908-05/2005, nr 2706-01/2005, nr 190101/2005, nr 1606-01/2005 on tõendatud renditud SPRINT tellingute üleandmine kostjale. 16.06.2005.a saatelehega nr 1606-01/2005 on tõendatud BOSS tellingute kostjale üleandmine. Kostja on vaidlustanud saatelehe rendilepingule nr 1908-05/2005 alusel tellingute saamise, väites, et tellingud vastuvõtnud isiku allkiri on tundmatu. Tunnistaja N. G., kes on teistel saatelehtedel tellingute vastuvõtmist allkirjaga kinnitanud, väitis, et saatelehel nr 190805/2005 ei ole tema allkiri. Tunnistaja tõi oma väite tõestuseks välja asjaolu, et teistele saatelehtedele on ta oma allkirja juurde välja kirjutanud N. G.. Kostja taotles allkirjasamasuse kindlakstegemiseks käekirjaekspertiisi, kohus rahuldas taotluse, kuid ekspertiis jäi teostamata, sest hagejale nõude loovutanud OÜ-l Rendimaailm ei olnud säilinud saatelehe originaali ning kohtule esitatud koopial ei ole allkiri ekspertiisi teostamiseks piisavalt loetav. Kohus leiab aga, et asjaolu, et saatelehe nr 1908-05/2005 alusel on kostja tellingud saanud, on tõendatud asjas kogutud tõenditega tellingute tagastamise kohta. Samuti kohus võtab arvesse, et tunnistaja on omaks tunnistanud allkirjad arvetel (tl30–32), kus samuti ei ole allkirjale nime dešifreeringut lisatud. SPRINT tellingute tagastamise kohta on koostatud ja kohtule esitatud 22.11.2005.a ja 02.12.2005.a koostatud aktid (tl 11-12). Lisaks on hageja esitanud tellingute väljastamise ja tagastamise kohta võrdlustabeli (tl 13), mis menetlusosaliste kinnitusel koostati hageja esindaja, kostja endise lepingulise esindaja ja N. G.i koostöös. Kostja vaidlustas hageja tabeli õigsuse ning esitas omapoolse võrdlustabeli. Kostja esindaja kinnitas, et võttis tabelisse kõik andmed hageja esitatud tabelist ning täiendas andmeid, lisades andmed 05.04.2005, 08.04.2005 ja 03.06.2005 tellingute tagastamise kohta. Hageja nõude aluseks on 19.04.2005 ja hiljem väljastatud saatelehed. Seega ei saa nende saatelehtede alusel saadud tellinguid tagastada enne 19.04.2005.a. Kostja on oma tabelisse lülitanud 05.04.2005.a saatelehe nr 0504-01/2005 alusel saadud tellingute tagastamise andmed, kuid samas ei ole neid tellinguid saadud tellingute poolel näidanud. Samuti ei ole kostja saadud tellingute poolel näidanud 19.08.2005.a saatelehe, mille allkirjaõigsust kostja vaidlustas, alusel saadud tellinguid. Seega ei ole kostja tabelis andmed täielikud. Kohtuistungil tabeleid ja tagastamise akte võrreldes

selgus, et hageja tabelis on 22.11.2005.a aktiga tellingute tagastamise andmete osas vead. Kuna kostja tabel tugineb samadele andmetele, kostja andmed tellingute saamise kohta ei ole täielikud ning kostja on tellingute tagastamise andmeid täiendanud asjasse mittepuutuvate andmetega, jätab kohus kostja tabeli tõendina arvestamata. Kohus tegi tellingute tagastamise aktide (tl 11-12), 19.04.2005.a saatelehele märgitud tellingute tagastamise andmete (tl 26) ja hageja esitatud tabeli (tl 13) võrdlemisel kindlaks, et hageja esitatud koondtabelis on 22.11.2005.a akti andmete tabelisse märkimisel eksitud järgmiselt: Rida 7 kood 587061 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 8 tellingut; Rida 8 kood 587062 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 45 tellingut Rida 10 kood 587071 tabeli järgi tagastatud 30, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 11 kood 587072 tabeli järgi tagastatud 45, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 12 kood 587081 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 22 tellingut Rida 13 kood 587100 tabeli järgi tagastatud 2, tegelikult tagastatud 3 tellingut Rida 20 kood 587160 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 12 tellingut Rida 21 kood 587170 tabeli järgi tagastatud 15, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 23 kood 587232 tabeli järgi tagastatud 4, tegelikult tagastatud 6 tellingut. Puuduolevate tellingute koguarv ei muutunud, kuid kuna erineva koodiga tellingutel on erinev ühikuhind, moodustab tagastamata tellingute maksumus kohtu arvutuste kohaselt 202 433 krooni, mitte 220 083 krooni, nagu on leidnud hageja. Kohtuistungil hageja, hinnates vahet ca 13 000 kroonile, väljendas valmisolekut hagihinda vastavalt vähendada, kuid täpset hagihinna vähendamise avaldust hageja ei teinud. Õige on kostja väide, et ta on erineva koodiga tellinguid tagastanud osaliselt kokku ka rohkem, kui vaidlusaluste saatelehtede alusel on vastava koodiga tellinguid saanud, kuid hageja on enamtagastatud tellingute hinda arvesse võtnud: tabelis kajastub enamtagastatud tellingute hind miinusmärgiga ning nõue on esitatud tagastamata tellingute lõppsaldo järgi. Kuna kostja ei ole üüritud vara tagastanud, tuleb tal VÕS § 334 lg 2 alusel hüvitada vara väärtus. Selline kohustus tuleneb ka koostöölepingu lisa 1 punktis 5.2.7. VÕS § 115 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta tellingute tagastamata jätmisega tekkinud kahju eest ei vastuta. Hageja on kostjale 26.11.2007.a ja 21.04.2008.a pretensioonidega määranud korduvalt tähtaegu vara väärtuse hüvitamiseks. 26.11.2007.a võlateates (tl 9-10) on hüvitise suuruseks 1 664 923,36 krooni. 21.04.2008.a korduvas võlateates (tl 14 – 15) on tagastamata tellingute väärtuse summaks 277 778,66 krooni. Pooled ei ole kohtule avaldanud, nagu oleks kostja hüvitise osaliselt ära maksnud. Seega on pärast esimest võlateadet kostja suure osa tellingutest tagastanud ning hüvitise maksmise nõuet võib käsitada VÕS § -s 114 sätestatud täiendava tähtajana kohustuse täitmiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude tagastamata SPRINT tellingute maksumuse osas osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 202 433 krooni. BOSS tellingute tagastamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, mistõttu tuleb 16.06.2005.a saatelehe alusel saadud tellingute maksumus kogusummas 57 695,66 krooni samuti kostjalt välja mõista. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata tellingute eest hüvitise 260 128,66 krooni.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutavat rendiarvete võlgnevuse summat 23 149,89 krooni ega viiviseid renditasu maksmisega viivitamise eest summas 23 148,89 krooni. Hageja leiab, et kostja ebaseaduslikult ja alusetult kasutab Rendimaailm OÜ vara. Kuna vara loetakse kadunuks, siis selle vara raha ekvivalendi kasutamise eest peab kostja maksma intressi. Sisuliselt soovib hageja siiski saada viivist tellingute maksumuse hüvitamisega viivitamise eest, mitte kasutusintressi. Sellele viitab ka hageja tuginemine VÕS § 113 lg-le 1. Kuna kohus rahuldas tellingute hüvitise nõude summas 260 128,66 krooni, tuleb hageja viivise nõue rahuldada osaliselt järgmiselt: 02.12.2005 – 31.12.2005 viivitatud 30 päeva x 9 % aastas eh 0,025 % ehk 65,0 krooni päevas = 195 krooni; 01.01.2006 – 30.06.2006 viivitatud 181 päeva x 9,5 % aastas ehk 0,026 % ehk 67,60 krooni päevas = 12 235,60 krooni; 01.07.2006 – 31.12.2006 viivitatud 184 päeva x 9,75 % aastas ehk 0,027 % ehk 70,20 krooni päevas = 12 916,80 krooni; 01.01.2007 – 30.06.2007 viivitatud 181 päeva x 10,5 % aastas ehk 0,029 % ehk 75,40 krooni päevas = 13 647,40 krooni; 01.07.2007 – 01.06.2008 viivitatud 335 päeva x 11 % aastas ehk 0,030 % ehk 78,00 krooni päevas = 26 130 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja tagastamata tellingute hüvitise summa 260 128,66 krooni tasumisega perioodil 02.12.2005 – 01.06.2008 viivitamise eest 65 124,80 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 03.04.2009.a esitatud apellatsioonkaebuses palub OÜ Volentas tühistada Harju Maakohtu 05.03.2009.a kohtuotsuse täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hageja kõik nõuded tuginevad saatelehele nr 1908-06/2005. Tähelepanu tuleb pöörata asjaoludele, et saateleht nr 1908-06/2005 on esitatud koopiana ja halvas kvaliteedis, kostja ei tunnista, et sai saatelehes nr 1908-06/2005 näidatud tellingud kätte ja tunnistajana üle kuulatud N. G. ei tunnista, et saatelehel nr 1908-06/2005 on tema allkiri. Kostja tegi Harju Maakohtule taotluse määrata ekspertiis, kuid see ei õnnestunud, kuna hagejal puudub saatelehe nr 1908-06/2005 originaal. Originaali puudumine on kõige tähtsam asjaolu käesolevas vaidluses. Vastavalt TsMS § 442 lg 8 otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Harju Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8, sest kohus ei ole hinnanud ühtegi tõendit ja kohtu järeldus, et hagi on küllaldaselt tõendatud, on paljasõnaline. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et TsMS § 273 lg 1 kohaselt kirjalik dokument esitatakse algdokumendina või ärakirjana.

TsMS § 273 lg 1 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Olukorras, kus kostja ega tunnistaja ei tunnista, et dokumendil on nende allkiri, peab seda kindlasti tuvastama, selleks aga on vaja dokumendi originaali. Saatelehe originaal peab olema eelkõige hagejal. Originaali puudumine tähendab seda, et hagejal ei ole tõendit tellingute üleandmise kohta. Järelikult ei ole hageja hagi põhjendatud ega tõendatud. Hageja poolt esitatud muud tõendid (rendileping, arved, tabelid) ei ole ilma saatelehe nr 1908-06/2005 originaalita aluseks hagi rahuldamiseks. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et TsKS § 117 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument kohtule originaalis. Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Toimikus ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit. On vaid dokumentide tõestamata fotokoopiad. Arusaamatuks jääb, kuidas on tuvastatud tagastamata tellingute maksumus. Harju Maakohus märgib oma otsuses, et tagastamata tellingute maksumus on 202 433 krooni, mitte 220 083 krooni, nagu on leidnud hageja. Maakohtu selline järeldus (samuti hageja järeldus tellingute maksumuse osas) ei tugine toimikus olevatel tõenditel. Apellandi arvates ei ole toimikus üldse tõendeid, mille alusel oleks võimalik arvutada tellingute maksumust. Kuna hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud põhivõlgnevuse osas, siis ei ole alust rahuldada hagi ka viiviste osas. Vastustaja seisukoht 22.05.2009.a esitatud vastuses leiab hageja, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kohus on võtnud kaebuse menetlusse ebaõigesti. Apellatsioonkaebus on esitatud ilma pädeva isiku allkirjata. Vastavalt Advokatuuriseaduse § 55 lg 2 advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat. Aleksei Smelov ei ole advokaat. Apellatsioonkaebus on esitatud vaid ühel ainsal alusel, et puudub saatelehe originaal. Seega kohus ei pidanud võtma apellatsioonkaebust menetlusse ka vastavalt TsMS § 637 lg 1 p 6, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud hageja esindaja ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlus puudub selles, et kostja ja Rendimaailm OÜ vahel oli 04.04.2005.a sõlmitud koostööleping nr p27, millega lepingupooled reguleerisid oma suhted Rendimaailm OÜ omandis olevate tööriistade, seadmete ja muu vara kasutamisel ja et 31.10.2007.a loovutas Rendimaailm OÜ oma nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kõik Rendimaailm OÜ-lt renditud tellingud rendileandjale tagastanud ja esitatud arved tasunud. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium kõigepealt seda, et vastavalt TsMS § 633 lg 2 p-le 3 tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ning viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kolleegium on seisukohal, et kostja esitatud apellatsioonkaebus ülaltoodud normi sätetele ei vasta, kuna sellest ei nähtu, millist õigusnormi on kohus rikkunud; kostja ei ole põhjendanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine ega viidanud tõenditele, millega soovis oma väidet tõendada. Üksnes asjaolu, et kostja kahjuks tehtud kohtuotsus talle ei meeldi, ei saa olla esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte ja tuginedes VÕS §-le 271 leidnud, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud. Kaebuses tugineb kostja väitele, et hageja nõuab temalt rendiarvete, viiviste, intresside ja tekitatud kahju tasumist üksnes saatelehe nr 1908-01/2005 (kaebuses ekslikult märgitud nr 1908-06/2005, tl 24) koopia alusel. See väide ei ole õige. On õige, et toimikus saatelehe nr 1908-01/2005 originaaleksemplar puudub, kuid vaatamata sellele ei anna see alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 273 lg 5 teise lause kohaselt otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Saatelehe nr 1908-01/2005 alusel esitatud nõue moodustab hageja nõudest ainult osa. Maakohus leidis otsuses, et asjaolu, et ka saatelehe nr 1908-01/2005 alusel on kostja Rendimaailm OÜ-lt tellingud saanud, on tõendatud asjas kogutud teiste tõenditega kogumis - tellingute tagastamise aktidega, 08.02.2008.a inventuuriga ja kostja enda poolt esitatud tellingute saamise ja tagastamise võrdlustabeliga. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Samuti võttis kohus põhjendatult hagi rahuldamisel arvesse asjaolu, et tunnistaja N. G. on allkirjad arvetel (tl 30 - 32) omaks tunnistanud vaatamata sellele, et ka nimetatud arvetel puudub samuti nime dešifreering. Kostja ei ole kaebuses seisukohta, miks ei ole koostööleping, kostjale tasumiseks esitatud arved ega võrdlustabelid hagi rahuldamise aluseks, põhjendanud. Ühe saatelehe originaaleksemplari puudumine ei võimalda tühistada kohtuotsust mitte üksnes vaidlusaluse saatelehe osas, vaid ka kogu ülejäänud otsuse osas, mis puudutavad teisi kostja poolt tagastamata tellinguid ja tasumata renti. Kõik saatelehed ja rendiarved olid koostatud koostöölepingu, mitte saatelehe nr 1908-01/2005 alusel. Viiviste, intresside ja tekitatud kahju tasumise nõudes tugines hageja üksnes koostöölepingus sätestatule, mitte saatelehele nr 190801/2005. Vastuseks kaebusele tellingute maksumuse kohta tõendite puudumisele märgib kolleegium, et nähtuvalt asja materjalidest sai kostja koostöölepingu sõlmimisel nimekirja, mis sätestas

tellingute iga detaili maksumuse. Tulenevalt koostöölepingu lisa 1 p-st 5.2.7. oli kostja kohustatud renditud vara kadumisel, kasutuskõlbmatuks muutumisel või muul põhjusel, mille tõttu on vähenenud vara väärtus enam võrreldes vara normaalse kulumisega heaperemeheliku kasutamise korral, maksma rendileandjale hüvitust summas, mis vastab analoogse uue vara jaemüügihinnale. Ebaõige on kaebuse väide asjas tellingute maksumust puudutavate tõendite puudumise kohta. Kostja on kohtuistungil 23.09.2008 tunnistanud koostöölepingust tulenevat rentniku kohustust tellingute tagastamise osas ja võla tasumist, vaidlustades ainult hageja nõude suurust, kuivõrd osa tellinguid oli tagastatud. Kostja on kohtule esitanud omapoolse võrdlustabeli tellingute väljastamise ja tagastamise kohta (tlk 92-93), milles kostja on ise välja toonud iga detaili/ühiku maksumuse ja summad, mis aga ühtivad kõikides tabelis esitatud positsioonides ühikute hindadega võrdlustabelis, mis oli koostatud hageja, kostja endise lepingulise esindaja ja N. G.i poolt ühiselt. Kostja ei ole menetluses tellingute/ühikute maksumust vaidlustanud, mistõttu väide, et puuduvad tõendid tellingute maksumuse kohta, ei vasta tegelikkusele. Kostja on tellingute maksumust kinnitavad tõendid ise kohtule esitanud. Et kostja ei ole kogu üüritud vara rendileandjale tagastanud, tuleb tal juhindudes koostöölepingust ja VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt hüvitada tellingute maksumus vastavalt kohtu poolt täpsustatud ja otsuses märgitud suurusele. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja ka renditasu ja renditasu maksmisega viivitamise eest viivised, mille suurust ei ole kaebuses vaidlustatud. Tagastamata tellingute eest hüvitise maksmisega viivitamise eest on VÕS § 113 lg 1 järgi viivitusintressi (viivise) kostjalt väljamõistmine õige. Kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile (nr 3-2-3-2-98) tuleb jätta tähelepanuta, sest nimetatud lahendis käsitletud TsKS § 117 lg 1 redaktsioon on kehtetu alates 01.01.2006.a. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja.

Urmas Reinola

.

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.