02. november 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-51584
Tsiviilasi
AS DAUMANNI avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik AS DAUMANNI (registrikood 10179655, asukoht Daumani 5-4, 20607 Narva), seaduslik esindaja juhatuse liige J V (e-post xxx)
esindajad
Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, aadress Lennuki 22, 10145 Tallinn Cavere Õigusbüroo OÜ) Kohtuistungi toimumise aeg
22.10.2009.a
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja AS DAUMANNI (registrikood 10080282) pankrot 02. novembril 2009.a kell 16.00.
2.Nimetada AS DAUMANNI pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, aadress Lennuki 22, 10145 Tallinn Cavere Õigusbüroo OÜ, tel xxx).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. november 2009.a algusega kell 14.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1. Mai tn 2 Narva linn, saal nr 3.
Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav
2-09-51584 võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Välja mõista AS-i DAUMANNI pankrotivarast ajutise halduri Martin Krupp tasu 20 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 886,40 krooni, kokku 21 886,40 (kakskümmend üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus krooni ja nelikümmend senti) krooni.
7.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
8.Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 1 (ühe) päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. I Asjaolud 08.10.2009.a esitas AS DAUMANNI seaduslik esindaja kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse kohaselt on AS DAUMANNI juhatus jõudnud seisukohale, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, ei suuda täita oma olemasolevaid kohustusi võlausaldajate eest ning arvestades ettevõtte majanduslikku seisu ning turusituatsiooni ei suudeta kohustusi täita ilmselgelt ka tulevikus. Nendel põhjustel esitab AS DAUMANNI enese vastu pankrotiavalduse. Võlgniku näol on tegemist 1997. aastal asutatud äriühinguga, mille põhitegevuseks asutamisest peale olnud pehme mööbli tootmine. Võlngiku maksejõuetuse põhjused peituvad peaasjalikult 2007. aasta sügisel alguse saanud maailma majanduse drastilises kahanemises, mille mõju avaldus Baltimaades sisuliselt aga juba majanduskriisi näol 2008.a aasta sügis-talvel. Võlgniku aastatel 2005-2008 majanduskasvu tingimustes edukalt toiminud ja eksport-turgudele laienemist silmas pidanud äriplaan ühtäkki 2008. aasta lõpust enam ei toiminud. Muutused eksport-ja siseturul olid liiga kiireloomulised ning drastilised, eriti drastilised olid muutused 2009.a aasta alguses koduturul, kus tarbimine vähenes kolossaalselt. Kiire majanduskasvu tingimustes valminud elamu- ja kontorihoonete sisustamiseks vajati uut ja eksklusiivset disainmööblit, ühtäkki majanduskasvu lakkades ning kahanema hakates krediite enam pankade poolt kergekäelisest ei väljastatud. Muutunud oludes asus tarbija jõudsalt kulutusi vähendama, mille tulemusel tarbimismahud vähenesid kordades. Kuigi võlgniku juhtkond astus radikaalseid samme muutustega kohanemiseks ei suudetud lõppkokkuvõttes püsiva maksejõuetuse teket vältida. II Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohus 09.10.2009.a määrusega on algatanud AS DAUMANNI pankrotimenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. III Ajutise pankrotihalduri aruanne 20.10.2009.a. esitas Martin Krupp kohtule ajutise halduri aruande.
2-09-51584
1.Maksejõuetuse tekkimine
1.1.AS DAUMANNI (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 15.01.1997.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli pehme mööbli tootmine. Võlgniku juhatuse liikme J V ́i selgituste kohaselt on võlgniku põhitegevuseks alates asutamisest olnud pehme mööbli tootmine. Läbi aegade on valdav osa toodangust läinud ekspordiks. Tootmisettevõttena kimbutas võlgnikku algusaastatel pidev käibevahendite nappus, mis tulenes tootmise eripärast. Nimelt on käibevahendite liikumine mööbli tootmistsüklis suhteliselt aeglane – tehtud kulutused materjalile ja tööjõule saavad tasutud rahavoo arvelt, mis tekib alles siis kui valmistoodang on realiseeritud. Konkurentsis püsimiseks peab hulgi-ostu klientidele võimaldama pikka maksetähtaega. Alustaval ettevõttel on algul pea võimatu laenu saada, mistõttu võlgnik võttis laenu teistest äriettevõtetest. Aastatel 2004-2007 kasvas võlgniku käive enam kui poole võrra ja seetõttu näis võlgnikule lootus peagi kasumisse jõuda üha reaalsem. Samal ajal avati salong Tallinnas, mille müügitegevus arenes väga kiirelt ja seetõttu otsustati sama kontseptsiooniga pood avada ka Tartus. Tartu poele leiti ruumid veel arendamisjärgus olevas uusehitises aadressiga Sõbra tn 54, mis pidi valmima 2008. aasta kevadel. Võlgnik sõlmis 2007. aastal arendajaga lepingu ja tasus tagatisrahad. Tartu müügisalongi äriplaan nägi ette ca 1 miljoni krooni laenuraha saamist, mille saamist ka pangad võlgnikule lubasid. Müügipind anti võlgnikule üle 2008. aasta hilissuvel, mil jaemüügiturg oli juba muutunud ja pangad ei olnud enam nõus müügisalongi avamist finantseerima. Seetõttu pidi võlgnik müügisalongi avamise ja esialgse käigushoidmisega seotud kulutused tasuma oma jooksvatest tuludest, mis aga ei olnud tulenevalt majanduskliima jahtumisest piisavad. Turusituatsiooni halvenemise tõttu ei läinud müük Tartu müügisalongis vastavalt äriplaanis prognoositule: müügisalong ei suutnud end ise ära majandada vaid vajas võlgniku muude tegevuste arvelt doteerimist. Selleks, et säilitada võlgniku põhitegevuse (tootmise) jätkusuutlikkus, otsustas võlgniku juhatus võlgniku Tartu müügisalong sulgeda vaid neli kuud pärast selle avamist. Alates 2004. aastast kasvasid võlgniku tootmismahud iga-aastaselt üle 50%. 2008. aasta alguses töötas võlgniku tootmisüksuses 25 inimest. Üldise kiire hinnatõusu ja majanduskasvu tingimustes kasvasid kiirelt ka tootmise tarbeks kasutatavate materjalide hinnad ning keskmine hinnatase. Raskemaks läks ka kvalifitseeritud tööliste leidmine. Heade õmblejate ja sadulseppade leidmine väljaspool linna asuvasse tööstusesse oli pea võimatu. Olemasoleva tööjõu säilitamiseks tuli maksta võlgnikule ülejõu käivat palka, kuna üldine majanduslik olukord survestas pidevat palkade tõstmist, millele tootlikkus nii kiirelt järele ei jõudnud. Sellistes tingimustes on väga raske kasumlikult töötada, aga kuna võlgnik suutis kiirelt kasvatada käivet, plaanis võlgnik õigepea ka kasumlikkuse taastada. See ka mõneks ajaks õnnestus, aga kiire majanduskasvu tingimustes üha valivamaks muutunud tarbija tõttu pidi võlgnik tunduvalt suurendama kulutusi tootearenduseks (uued mudelid) ja turundusele. Need kaks on aga kulutüübid, mille efekt müügitegevusele avaldub alles pikema aja möödudes. 2008. aastaks oli võlgnik pidevalt teinud suuri investeeringuid, et oma müügitegevusega eksportturgudel (Soome, Rootsi, Norra) läbi lüüa. Sellega paralleelselt arendas võlgnik ka tootmisüksust, silmas pidades tulevikus just ekspordi arvelt kasvavaid tootmismahtusid. Võlgniku väljatöötatud eksportplaanile andis positiivse hinnangu ka Eesti Ekspordi Arendamise Sihtasutus, kellelt sai võlgnik totust Stockholmi messil 2007. ja 2008. aastal osalemiseks. Võlgnik leidis küll messidelt uusi kontakte, kuid proovipartiidest kaugemale ei jõutud – põhjuseks ülemaailmne majanduse jahtumine ja tarbimise langus.
2-09-51584 Globaalse majanduslanguse tingimustes langesid kiirelt ka võlgniku müügimahud. Kuigi võlgnik üritas kiirelt oma kulusid kärpida, oli müügimahtude vähenemine ja tulude kukkumine siiski palju kiirem ja seetõttu võlgniku võlgnevused kreeditoride ees üha kasvasid. Võlgniku kulude vähendamine seisnes selles, et võlgnik sulges Tartu müügisalongi ja kolis ka Tallinna müügisalongi väiksemale ja kordades odavamale üüripinnale. Samuti koondas võlgnik palgakulu kärpimise eesmärgil osa töötajaskonnast. Praktiliselt loobuti turundusele tehtavatest kulutustest, sh osalemisest Stockholmi mööblimessil. Võlgniku olukorda raskendas ka Swedbank AS-i otsus mitte pikendad võlgnikule varasemalt väljastatud arvelduskrediiti (ca 450 000 krooni), kuigi varem oli pank mõista andnud, et võlgnik saab arvelduskrediidiga ka 2009. aastal arvestada. Samuti puudutas järjest süvenev majanduskriis ka võlgniku kliente. Näiteks sattus võlgniku Rootsi suurklient suurtesse makseraskustesse ning ei olnud võimeline tarnitud kauba eest tähtaegselt tasuma ja sellest tulenevalt oli käibevahendite puudus veelgi teravam ja makseraskused üha süvenesid. Mitmed võlgniku kliendid Soomes, Rootsis ja Eestis on pankrotistunud, mistõttu on tellimuste hulk veelgi vähenenud. Võlgnik on OÜ Take me Home ja Lota Kaubanduse AS pankrotivõlausaldaja. Kuna võlgniku tellimused olid märgatavalt vähenenud, tekkisid võlgnikul tööseisakud, kuid töötajatele tuli töölt sunnitult eemal oldud aja eest ikka palka maksta. Kuna 2009. aasta alguses oli võlgnikule jäänud veel kliente välisturgudel ja võlgnik nägi endiselt oma toodetele head ekspordipotentsiaali, otsustas võlgnik raskuste kiuste jätkata, säilitades töökoha 27-le inimesele. Võlgniku juhatuse liikme J V ́i hinnangul püsiva maksejõuetusega tegu veel ei olnud. Jätkusuutlikkuse tagamiseks vähendas võlgnik jaanuaris tunduvalt töötajate palku ning veebruaris taotles võlgnik Maksu- ja Tolliametilt 2008. aastal tekkinud ja progresseeruvalt suurenenud maksuvõla ajatamist ning viivisintressi vähendamist. Maksu- ja Tolliamet nõustus maksuvõla ajatamisega. Samaaegselt asus võlgnik läbirääkimistesse ka teiste võlausaldajatega. Võlgniku tootmistegevus toimus Harku vallas, Vahi külas asuvates tootmisruumides, millele ei oldud aastate jooksul suudetud hankida kasutusluba. Kasutusloa saamise eelduseks oli tootmishoonete nõuetega vastavusse viimine, milleks aga oli vaja teha suuri lisainvesteeringuid, milleks võlgnikul vahendeid leida ei olnud võimalik ja samas olid ka mitmed võlausaldajad muutunud väga kannatamatuks. Kärpimaks püsikulusid ja vähendamaks kohustusi võlausaldajate ees, otsustas võlgnik loobuda tootmiskompleksi kinnistust. Ostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus ostja lisaks ostuhinna tasumisele üle võtma ka kinnistuga seotud (laenu)kohustused Swedbank AS-i ja Eesti Vabariigi ees. Samuti sõlmis võlgnik kinnistu ostjaga osade ruumide üürilepingu, et jätkata tootmist endistes ruumides. Tehingu tulemusena õnnestus võlgnikul vähendada suures ulatuses kohustusi võlausaldajate ees. Lisaks jäi uue omaniku kanda tootmiskompleksi ümberehitustöödega kaasnevad mahukad investeeringud ja samas sai võlgnik tootmist hoones üürnikuna jätkata. Kinnistu müük oli taganud ka rahavoo, millega võlgnik suutis tootmistegevust jätkata. Selleks ajaks oli võlgnik suutnud saavutada suuremate võlausaldajatega kompromissid ja ühtlasi taotlenud Maksu- ja Tolliametilt maksuvõla tasumiseks antud pikendatud maksetähtaja pikendamist ühelt aastalt kolmele aastale. Kuid Maksu- ja Tolliamet keeldus pikendamisest, sest võlgnik ei suutnud tähtaegselt leida täiendavat tagatist käenduse, deposiidi või hüpoteegi näol. Võlgniku juhatuse liikme J V ́i hinnangul sai lõpuks võlgniku majandustegevusele otsustavaks võlgniku arvelduskontode arest juunikuu alguses tsiviilhagi tagamiseks. Kohtuistung pidi toimuma alles 2009. aasta lõpus. Võlgniku arvates oleks võlgnik vaidluse kindlasti võitnud, kuid hageja esindaja oli kohtult võlgniku majanduslikele raskustele ja likviidsusprobleemidele viidates taotlenud võlgniku arveldusarvete aresti. Aresti aluseks olnud kohtumääruse vaidlustamine tulemusi ei andnud. Kuna võlgnik oli juba niigi suurtes majanduslikes raskustes,
2-09-51584 kus tekkivad rahavood olid täpselt ära planeeritud tootmistegevuse jätkamiseks, seadis arveldusarvete arestimine võlgniku väga raskesse olukorda, kus edasine tegutsemine oli täielikult halvatud. Väga kiirelt oli võlgnik olukorras, kus ei saanud enam tarnijatelt ilma ettemaksuta materjale ja seega kaupu klientidele õigeaegselt valmis. Sellises olukorras nägi osa olemaolevaid ja ka ise raskustesse sattunud kliente soodsat võimalust neid siduvatest kokkulepetest taganemiseks, osa aga siirdus teiste tootjate juurde. Selleks ajaks kui võlgnik oli suutnud ülalnimetatud hagejaga saavutada kohtuvälise kompromissi ning arveldusarved arestist vabastati, oli võlgniku arveldusarved arestinud Maksu- ja Tolliamet, kuna võlgnik ei olnud suutnud kinni pidada maksuvõla ajatamise kokkuleppe järgsest maksegraafikust. Sellises olukorras ei suutnud võlgnik enam oma tavapärast tegevust jätkata, sest ei olnud käibevahendeid tasumaks töötajatele palka ja tarnijatele materjalide eest. Ka plaanitud suurem töötajate koondamine ei tulnud enam kõne alla, sest selleks puudusid rahalised vahendid. Tootmisseadmed ja liisingautod tuli liisingule lepingu rikkumise tõttu tagastada. Võlgnik lootis kaasata strateegilise investori laiahaardelise ärimehe A K näol ja seetõttu siirdus võlgnik oma tootmisvahenditega investori kuuluvatesse Narva linnas Vestervali tn 28 asuvatesse hoonetesse, kus võlgnik pidi tootmist võimaluste piires investori rahaliste vahendite toel jätkama. Kahjuks ei toonud investoriga läbirääkimised tootmise jätkamiseks ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks võlgniku jaoks positiivseid lahendusi ning seetõttu ei saa võlgniku juhatuse liikme J V ́i hinnangul võlgniku maksejõuetust enam pidada võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutiseks ning otstarbekas on paluda kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot.
1.2.Võlgniku majandusaasta aruande 2008 kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2008. aastal pehme mööbli tootmine ning mööbli ja sisustuskaupade müük. 2008. aastal moodustas võlgniku müügitulu 21 023 610 krooni. Müügitulust moodustas 63% eksport Skandinaaviamaadesse ja 37% müük Eestisse. Võlgniku 2008.a. kahjumiks kujunes 1 979 432 krooni. Võlgnik andis tööd 35 töötajal ja tööjõukulu koos maksudega ja tasudega juhatuse liikmetele moodustas kokku 7 335 135 krooni. Võlgniku põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal oli ettevõtte töö põhjalik ümberstruktureerimine. Tootmistegevuse jätkamiseks hädavajalike käibevahendite leidmiseks plaanis võlgnik müüa ettevõttele kuuluvad kinnistud ja tootmist jätkata rendipinnal. Võlgnik pidas väga oluliseks olemasolevate klientide maksimaalselt head teenindamist, firma turupositsiooni säilitamist ja kindlustamist ning laienemist uutele turgudele. Võlgnik plaanis järgmisel majandusaastal täiendada oluliselt oma kollektsiooni kuuluvaid mudeleid ja suurendada nende müügi kasvu. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008.a. seisuga 455 425 krooni, võlgnikul oli vara kokku 9 075 730 krooni ja kohustusi kokku 8 620 305 krooni. Võlgniku omakapital 2008.a. lõpus oli 455 425 krooni. Võlgniku 2007 .a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku kahjum 1 504 606 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga 876 917 krooni, võlgnikul oli vara kokku 12 006 421 krooni ja kohustusi kokku 11 129 504 krooni. Võlgniku 09.10.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -865 294 krooni ja võlgniku omakapital oli -1 970 310 krooni. Seisuga 09.10.2009.a. oli võlgnikul vara kokku 775 449 krooni ja kohustusi kokku 2 745 759 krooni.
2.Võlgniku varad
2.1.Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 09.10.2009.a. seisuga järgmised varad kokku summas 775 449 krooni: 1) Raha 2 095 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 191 727 krooni
2-09-51584 3) 4)
Varud 394 561 krooni Materiaalne põhivara 187 067 krooni
Äriregistrist nähtub, et võlgniku vallasvarale on seatud Swedbank AS-i kasuks kommertspant summas 500 000 krooni. Võlgniku suurimad võlgnikud on Home Art OÜ, OÜ Stonetemple ja Lota Kaubandus AS (algatatud pankrotimenetlus). Võlgniku varude hulka kuuluvad: Materjalid 83 861 krooni Kattematerjalid 258 700 krooni Pooltooted, karkassid 52 00 krooni Võlgniku materiaalse põhivara hulka kuuluvad: Järkaja Makita 1 500 krooni Lintsaag MET.KORPUS 6 000 krooni Lintsaag ALU korpus 5 500 krooni Saag puitraamiga 1 000 krooni Höövel-puur 7 500 krooni Puurpink, horisontaal 6 200 krooni Klambripüstol BEA, suur 4 315 krooni Klambripüstol ATRO 2 000 krooni Klambripüstol KIHLERG (tk 700), 3 tk 2 100 krooni Liimiagregaat 7 000 krooni Õmblusmasin PFAFF 6 funktsiooni 14 000 krooni Õmblusmasin PFAFF 1-nõela 7 000 krooni Õmblusmasin PFAFF 1-nõela 10 000 krooni Õmblusmasin ADLER, sammuv 15 000 krooni Õmblusmasin Singer 6 000 krooni Õmblusmasin PFAFF POSI STOPP 8 000 krooni Overlok Pegasus M700 12 500 krooni Kontoritehnika 8 000 krooni Kontorimööbel 12 000 krooni Valguskast (reklaamiks) 5 670 krooni Messiboksi põrandad, seinad, lett 40 282 krooni Võlgniku juhatuse liikme J V ́i poolt esitatud võlgniku vara nimekirjas kajastub ka sõiduauto Audi A8 väärtusega 100 000 krooni, kuid võlgniku 07.10.2009.a bilansis nimetatud sõiduautot ei kajastu. Samas on võlgniku juhatuse liige esitanud ajutise haldurile võlgniku ja Osaühing Saare Arendusbüroo Grupp vahel 09.01.2008.a sõlmitud laenulepingu nr 1-09012008, millega Osaühing Saare Arendusbüroo Grupp andis võlgnikule laenu summas 150 000 krooni. Lepingus lepiti kokku ka lepingu tagamises sõiduautoga Audi A8 ja 10.01.2008.a sõlmiti poolte vahel pandileping nr 1-10.01.2008 ja allkirjastati sõiduauto Audi A8 üleandmis-vastuvõtu akt. Lepingus leppisid pooled kokku, et kui võlgnik lepingust tulenevaid nõudeid Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp ees kohaselt ei täida, kohustub võlgnik tagatiseks antud sõiduki omandiõiguse loovutama Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp, kellel on õigus sõiduk oma parema äranägemise järgi realiseerida ja realiseerimise läbi saadud vahendite arvel rahuldada lepingust tulenev nõue.
2-09-51584 Võlgniku vara on ladustatud võlgniku asukohas Daumani 5-4, Narva linn. Võlgniku kassas on teabenõude vastuse kohaselt 67 krooni ja 40 senti ning kassa asub võlgniku juhatuse liikme J V-i käes.
2.2.Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a seisuga järgmised varad kogusummas 9 075 730 krooni: 1) Raha 69 549 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 1 877 485 krooni 3) Varud 1 940 607 krooni 4) Materiaalne põhivara 5 188 089 krooni Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt müüs võlgnik 43% AS Saare Arendusbüroo aktsiatest Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp, mille osanik on A V. Audiitor Katrin Kaasik ́u aruande kohaselt ei leidnud kinnitust ostjate võlgnevus summas 163,3 tuhat krooni, mille mittelaekumine vähendaks võlgniku finantstulemust sama summa võrra. Võlgniku materiaalne põhivara koosnes 2008. aastal alljärgnevast: Maa ja ehitised 4 537 038 krooni Masinad ja seadmed 461 626 krooni Muu materiaalne põhivara 189 425 krooni Võlgniku juhatuse liige J V on ajutisele haldurile esitanud 15.05.2009.a sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tõestanud Tallinn notar Kätlin Aun-Janisk, notari ametitoimingu nr 1755), millega võlgnik müüs Harjumaal, Harku vallas, Vahi külas asuva Aldo kinnistu (registriosa nr 10222102) Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp hinnaga 5 895 047,60 krooni. Vastavalt eelnimetatud lepingu punktile 2.2. lepiti kokku ostuhinna tasaarvestamises võlgniku poolt Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp tasumata võlakohustuste ja võlgniku kohustuste ülevõtmise arvelt Eesti Vabariigi ja Swedbank AS-i ees. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp poolt võlgnikule 16.03.2009.a. esitatud pankrotihoiatuse, mille kohaselt võlgniku võlgnevus on 1 946 176,20 krooni. Võlgniku juhatuse liige J V on ajutisele haldurile esitanud 14.08.2009.a sõlmitud kinnistu müügilepingu (tõestanud Tallinn notar Kätlin Aun-Janisk, notari ametitoimingu nr 2754), millega võlgnik müüs Järvamaal, Paide vallas, Nurmsi külas asuva Saratoffi kinnistu A V ́ile hinnaga 2 215 044 krooni. Vastavalt eelnimetatud lepingu punktile 2.2. lepiti kokku ostuhinna tasaarvestamises nõudega võlgniku vastu, mille OÜ HERMASTU KINNISVARA oli loovutanud A V ́ile. Samas on A V nii võlgniku kui ka Osaühing Saare Arendusbüroo Grupp osanik ja seega võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku juhatuse liige J V on ajutisele haldurile esitanud võlgniku aktsionäride 05.08.2009.a otsuse nr 1/05.08.2009, milles on kirjeldatud Saratoffi kinnistu A V ́ile müümise tagamaid. Nimelt sõlmisid võlgnik ja A V 06.05.2009.a. Saratoffi kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kohustus A V tasuma ostuhinna summas 1 500 000 krooni enne lepingu sõlmimist. A V ei tasunud ostuhinda aga ei enne ega pärast lepingut ning võlgnik käsitles seda kui müügilepingu olulise rikkumisena ja taganes 14.07.2009.a. müügilepingust. Samal ajal asus võlgnik otsima kinnistule uut ostjat alghinnaga 1 500 000 krooni, kuid keegi kinnistu suhtes ostuhuvi üles ei näidanud. 31.07.2009.a omandas A V OÜ-lt HERMASTU KINNISVARA viimase ja võlgniku vahel 25.05.2005.a sõlmitud laenulepingust võlgniku vastu tuleneva nõude kogusummas 2 215 044 krooni. Kuna süveneva majanduslanguse tingimustes ei
2-09-51584 tehtud võlgnikule kinnistu ostuks mitte ühtegi ostupakkumist ning pooled on saavutanud teineteisemõistmise, soovitamata laskuda pikaajalistesse õigusvaidlustesse, soovivad pooled sõlmida kinnistu müügiks kompromiss-kokkuleppe. Viimase tulemusel võlgnik võõrandaks kinnistu A V ́ile kõrgema ostuhinnaga ja A V tasuks ostuhinna tasaarvestuse teel laenulepingust tuleneva nõudega. Selline tehing võimaldab kinnistu võõrandada turuhinnast kallima hinnaga, ühtlasi vähendada oluliselt võlgnevust võlausaldaja ees ning säästa võlgnikku pikaldastest (kohtu)vaidlustest.
2.3.Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a seisuga järgmised varad kogusummas 12 006 421 krooni: 1) Raha 139 476 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 3 728 633 krooni 3) Varud 1 812 720 krooni 4) Pikaajaline finantsinvesteering 176 400 krooni 5) Materiaalne põhivara 6 149 192 krooni
2.4.Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006.a seisuga järgmised varad kogusummas 10 485 035 krooni: 1) Raha 3 300 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 2 044 329 krooni 3) Varud 1 825 22 krooni 4) Materiaalne põhivara 6 612 134 krooni
2.5.Võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) Arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, mille saldo oli 16.10.2009.a seisuga 110,00 krooni. Konto on broneeritud summas 140,00 krooni kaardi hooldustasudest. Konto on arestitud 14.10.2009.a seisuga. 2) Limiidikonto nr xxx Swedbank AS-is (avatud krediitkardi teenindamiseks, leping nr 02062524-RK), mille laenujääk on 38 725,27 krooni, intressi võlg 1 781,12 krooni ja intress seisuga 16.10.2009.a on 367,84 krooni. 3) Väärtpaberikonto nr xxx Swedbank AS-is, väärtpaberid kontol puuduvad. 4) Arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank, mille saldo 13.10.2009.a seisuga oli 85,16 krooni. Konto on arestitud 13.10.2009.a. 5) Arvelduskonto nr xxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Arvelduskonto avati 20.03.2000.a ja suleti 22.05.2008.a. Ajavahemikus 09.10.2004.a kuni 22.05.2008.a ei ole arvelduskontol rahalisi liikumisi toimunud. AS UniCredit Bank Eesti filiaali, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Marfin Pank Eesti AS ́is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. AS Parex banka Eesti Filiaalilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud.
2.6.Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele 13.10.2009.a. seisuga registreeritud järgmised sõidukid: - Omavalmistatud madel, registreerimismärk620DI, ehitusaasta 2002.a. - Audi A8, registreerimismärk 003JYW, ehitusaasta 2001.a. Mõlemale sõidukile on Põhja Maksu- ja Tollikeskuse korraldusega seatud käsutamise keelumärge. Portaali www.auto24.ee andmetel on 2001.a Audi A8-te hind 105 000 – 155 000 krooni.
2.7.Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole.
2-09-51584
2.8.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud: - Elamu- ja tootmismaa asukohaga Harku vald, Vahi küla, Aldo, suurusega 15 500 m2, registriosa numbriga 10222102, katastritunnusega 19801:012:0650. Kinnistu on 15.05.2009.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tõestanud Tallinn notar Kätlin Aun-Janisk, notari ametitoimingu nr 1755) alusel müüdud Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp hinnaga 5 895 047,60 krooni. - Maatulundusmaa 100% asukohaga Järvamaa, Paide vald, Nurmsi küla, Saratoffi, registriosa numbriga 58736, katastritunnusega 56504:001:0200. Kinnistu on 14.08.2009.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu (tõestanud Tallinn notar Kätlin Aun-Janisk, notari ametitoimingu nr 2754) alusel A V ́ile hinnaga 2 215 044 krooni. - Elamumaa asukohaga Jõelähtme vald, Haapse küla, S/Ü „Kabris“ krunt nr. 11, registriosa numbriga 249202, katastritunnusega 24505:004:0040. Kinnistu on 2001. aastal võõrandatud Aldo Vinkel-ile.
3.9.Swedbank Liising AS teatel on Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on sõlmitud järgmised lepingud: Leping nr 0119804L, mille eest 19.10.2009.a seisuga on võlgnevus pärast vara realiseerimist 33 247,49 krooni. Lepingu esemeks on BMW 530. Leping nr 0140126L, mille eest 19.10.2009.a seisuga on võlgnevus pärast realiseerimist 27 166,17 krooni. Lepingu esemeks on õmblusmasin DÜRKOPP ADLER 867-190342 E3. Leping nr 0146723L, mille eest 19.10.2009.a seisuga on võlgnevus 114 393,19 krooni. Nõude lõplik suurus selgub pärast vara realiseerimist. Lepingu esemeks on Volvo S60. Leping nr 0163299L, mille eest 19.10.2009.a seisuga on võlgnevus 480 655,91 krooni. Nõude lõplik suurus selgub pärast vara realiseerimist. Lepingu esemeks on Lexus GS300 Executive. Leping nr 0175455L, mille eest 19.10.2009.a seisuga on võlgnevus pärast realiseerimist 91 009,26 krooni. Lepingu esemeks on Citroen Jumper. Kokku on Swedbank Liising AS-i nõue võlgniku vastu 746 472,02 krooni. ALG Liising AS-i, Nordea Finance Estonia AS-i ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Danske Bank A/S Eesti ja SEB Liising AS-ilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud. Arvestades võlgniku vara koosseisu ja seisukorda ning kehtivat turusituatsiooni hindan ajutise haldurina võlgniku vara reaalseks turuväärtuseks umbes 150 000 krooni.
3.Võlgniku kohustused (võlad)
3.1.Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 09.10.2009.a seisuga järgmised kohustused kokku summas 2 745 759 krooni:
1.Laenukohustused 327 048 krooni
2.Võlad ja ettemaksed 2 418 711 krooni Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt on võlgniku maksuvõlg 1 393 435 krooni. Võlgniku suurimad võlausaldajad Maksu- ja Tolliameti kõrval on Aldo Vinkel, Johannes Vinkel, Saare Arendusbüroo Grupp OÜ, SIA Fausta ja Swedbank Liising AS. Võlgnik võlgneb töötajatele kokku 256 477 krooni.
3.2.Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 8 620 305 krooni:
1.Laenukohustused 621 502 krooni
2.Võlad ja ettemaksed 3 165 920 krooni
3.Pikaajalised laenukohustused 4 832 883 krooni
2-09-51584 Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku maksuvõlg 31.12.2008.a. seisuga 887 207 krooni.
3.3.Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 11 129 504 krooni:
1.Laenukohustused 393 603 krooni
2.Võlad ja ettemaksed 4 578 918 krooni
3.Pikaajalised laenukohustused 6 156 983 krooni Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku maksuvõlg 31.12.2007.a. seisuga 739 684 krooni.
3.4.Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 8 103 511 krooni:
1.Laenukohustused 857 228 krooni
2.Võlad ja ettemaksed 2 676 228 krooni
3.Pikaajalised laenukohustused 4 570 055 krooni Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku maksuvõlg 31.12.2006.a seisuga 376 593 krooni.
3.5.Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 15.10.2009.a teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 1 504 458,39 krooni, millest 1 393 435,05 krooni on põhivõlgnevus ja 111 023,34 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, intressi, käibemaksu, tulumaksu, kogumispensionimakse, maamaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest. Samuti on Maksu- ja Tolliamet teavitanud ajutist haldurit sellest, et Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus kandma võlgniku pankrotimenetluse kulusid.
3.6.Ajutist pankrotihaldurit on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud järgmised isikud: Swedbank AS teatel on võlgnikule väljastatud investeerimislaen (leping nr 05-177602JI), mille laenujääk 16.10.2009.a. seisuga on 44 650,45 EUR ja intress 152,19 EUR. Võlgnikule krediitkardi teenindamiseks avatud limiidikonto laenujääk on 38 725,27 krooni, intressi võlg 1 781,12 krooni ja intress seisuga 16.10.2009.a. on 367,84 krooni. Swedbank Liising AS-i nõue võlgniku vastu 746 472,02 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 3 000 000 krooni.
4.Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 09.10.2009.a, 31.12.2008.a, 31.12.2007.a ja 31.12.2006.a.
1.Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2006.a seisuga 1,096, 31.12.2007.a 1,142 ja 31.12.2008.a 1,026. 09.10.2009.a seisuga oli näitaja väga nõrk olles 0.214. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav
2-09-51584 puhaskasum Kuivõrd võlgniku majandustegevus on alates 2007. aastast kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.
2.Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja kõigil vaadeldud aastatel olnud alla ühe: 31.12.2006.a seisuga 0,579, 31.12.2007.a seisuga 0,778, 31.12.2008.a seisuga 0,514 ja 09.10.2009.a seisuga 0,071.
3.Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. 2006. aastal oli võlgniku käibekapitali näitaja 339 445, 2007. aastal 708 308, 2008. aastal 100 219. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 09.10.2009.a seisuga negatiivne olles -2 157 377. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.
4.Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist 2006. aastal normi piiresse jääv, kuid 2007. ja 2008. aastal oli näitaja kõrge olles vastavalt 0,927 ja 0,950. 09.10.2009.a. seisuga oli näitaja väga kõrge olles 3,541.
5.Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja seisuga 31.12.2006.a 3,403, seisuga 31.12.2007.a 12,692 ja seisuga 31.12.2008.a 18,928 ning seisuga 09.10.2009 negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja klientide maksevõime probleeme. Kuigi võlgniku juhatus vähendas võlgniku kulusid ja kaasas võlgniku majandustegevusse investori, ei toonud see võlgniku jaoks kaasa positiivseid lahendusi. Samuti oli võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oluline osa võlgniku arvelduskontode arestimisel tsiviilhagi tagamiseks ja hiljem Maksu- ja Tolliameti poolt seoses maksuvõlaga.
2-09-51584 Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda võlgnikule kuulunud kinnistute ja aktsiate võõrandamise osas. Nimelt müüs võlgnik 2008. aastal 43% AS Saare Arendusbüroo aktsiatest Osaühingule Saare Arendusbüroo Grupp, mille osanik on A V. Samuti müüs võlgnik 15.05.2009.a. samale juriidilisele isikule A kinnistu. Võlgnik müüs A V ́ile 14.08.1009.a Saratoffi kinnistu. A V on nii võlgniku kui ka Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp osanik ja seega võlgniku lähikondne. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31, palub ajutine pankrotihaldur
1.välja kuulutada AS DAUMANNI (registrikood 10179655) pankrot.
2.nimetada AS DAUMANNI pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Lennuki 22, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, telefon 50 72 034).
3.mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele;
4.määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. IV. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja juhatuse liige J V pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma ettekande juurde. Selgitab, et esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Palub välja kuulutada AS Daumanni pankrot, välja pankrotihalduri tasu summas 21886,40 krooni. V. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalisi ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 25.11.2009.a kell 14.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi,
2-09-51584 määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS DAUMANNI pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri Martin Krupp ja AS-i DAUMANNI juhatuse liikme J V avalduse alusel ja kooskõlas TsMS 661 lg 4 kohus lühendab käesoleva määruse edasikaebamise tähtaja 1 päevani. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks AS-i DAUMANNI pankrotimenetluses tööd 20 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 20 000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 1886,40 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 20 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 886,40 krooni, kokku on 21 886,40 krooni.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.