2-09-24676/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 26.05.2009.a kohtule hagi S R vastu. Hagiavalduse kohaselt kinkis kostja 20.10.1998.a hagejale korteri aadressiga Xxx, Tallinn. Kinkelepingu punkti 3.2.1. kohaselt on kinkijal õigus nimetatud korterit kuni surmani tasuta kasutada. Alates novembrist 2008.a pole kostja korteri kasutamisega seotud kommunaalteenuste eest tasunud, mistõttu algatas C OÜ maksekäsu kiirmenetluse võlgnevuse tasumiseks hageja kui korteri omaniku suhtes. Asjaolust, et kostja enam kommunaalteenuste eest ei tasu, saigi hageja teada alles maksekäsu menetluse ajal. 22.04.2009.a tasus hageja abikaasa hageja palvel kostja eest kogunenud võlgnevuse summas 10 502,28 krooni. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja kasutab tasuta hagejale kuuluvat korterit, ei tähenda, et hageja peaks tasuma korteri kasutamisega seonduvad kulutused. Hageja pole korteri kasutamise eest kostjalt tasu nõudnud. Kinkelepingust ei nähtu, et hagejal oleks kohustus võimaldada kostjale tasuta kommunaalteenuseid, kostjal on üksnes tähtajatu tasuta kasutusõigus lepingu eseme suhtes. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma ise teenuste eest, mida ta kasutab ja nende hüvede eest, mida ta selles korteris elades saab. Kuna hageja kandis kulud, mille kandmine on kostja kohustus, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Samuti on kostja kandnud kahju, mis seisneb maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulude kandmisega summas 750 krooni. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja võlg hageja ees seisuga 29.10.2009.a 20 801,59 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja 20 801,59 krooni ning tuvastada, et kostjal on kohustus tasuda korteri kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, kuni ta kasutab Xxx asuvat korterit. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamatud. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 ja § 13 lg 1 alusel on hagejal kui korteri omanikul kohustus tasuda maksed ja kulutused, mis on seotud mõttelise osa teenindamisega. Majandamiskuludeks, mis on seotud vaidlusaluse korteriomandiga, on kostja hinnangul: hooldusteenused, raamatupidamise teenused, avariidispetšerteenused, heakorrateenused, olmeprügi korralduse teenused, remondifond, kulud soojusenergiale, kulud üldelektrile ja üldveele, kindlustusele. Kostja on nõus tasuma kulud, mis on seotud vee ja kanalisatsiooni kasutamisega ja vee soojendamisega, kuna kostja kasutab neid teenuseid. Ülejäänud kulutusi on kostja arvates kohustatud tasuma hageja. Samuti leiab kostja, et hageja ei andnud kostjale korteriomandit tasuta kasutamiseks üle. Korteriomand oli kostja kasutuses nii enne kinkelepingu sõlmimist, kui ka pärast lepingu sõlmimist. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 20.10.1998.a kinkelepingu, mille kohaselt kinkis S R (S R ) AR Tallinnas, Xxx asuva korteri. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kõnealuse kinkelepingu punkti 3.2.1. alusel on kinkijal (s.o hagejal) ja tema abikaasal õigus tasuta kasutada lepinguobjekti kuni surmani ja omanik kohustub nimetatud kande tegema

kinnistusraamatusse, kui lepinguobjektist saab korteriomand. Poolte vahel puudub ka vaidlus asjaolu üle, et hageja ei ole nõudnud kostjalt kõnealuse korteri kasutamise eest tasu, s.o üüri. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kes on kohustatud tasuma kõnealuse korteri kasutamisega seonduvad kommunaalkulud. Kostja on nõus tasuma üksnes kulud, mis on seotud vee ja kanalisatsiooni kasutamisega ja vee soojendamisega, kuna kostja kasutab neid teenuseid. Ülejäänud kulutusi on kostja arvates kohustatud tasuma hageja, kuivõrd ülejäänud kulud on kostja arvates majandamiskulud korteriomandiseaduse mõtte kohaselt. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kuulu korteriomandiseadus kohaldamisele, kuivõrd korteriomandiseadus ei reguleeri korteri omaniku suhteid korteri kasutajatega. Seega kuulub kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS). Kohtule esitatud arvetega 30366, 31658, 32957, 34256, 35546, 38154, 39387, 40614, 41821 ning AR väljavõttega on tõendatud, et perioodil 01.08.2008.a – 01.09.2009.a on AR tasunud C OÜ-le Xxx asuvale korterile osutatud teenuste eest kokku 18 530,39 krooni. Arvetega nr 42908 /15.09.2009 ja 43953 /14.10.2009.a ning maksekorraldustega on tõendatud, et perioodil 17.09.2009.a – 19.10.2009.a on AR tasunud C OÜ-le Tallinnas, Xxx asuvale korterile osutatud teenuste eest 22 71,20 krooni. VÕS § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Vastavalt VÕS § 391 lg 1 kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Kostja väiteil ei ole hageja talle kinkelepingu objekti üle andnud ning seega ei saa nõude alusena tugineda VÕS §-le 391. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et enne kinkelepingu sõlmimist kuulus korteriomand kostjale ja valduse faktilist üleandmist ei toimunud. Pooled on korteriomandi tasuta kasutamises kokku leppinud ja kostja on hagejale kuuluvat korterit tegelikult tasuta kasutanud. Poolte vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks hageja kohustatud tasuma Tallinnas, Xxx asuva korteri kasutamisega seonduvad kommunaalkulud. Kohtu hinnangul ei muuda poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingut tasuliseks asjaolu, et kasutaja tasub talle eseme kasutamisel osutatud teenuste eest. Käesoleval juhul on eseme kasutamisel osutatud teenusteks kommunaalteenused. Ka Riigikohus on oma 14.04.2005.a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-05 märkinud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Seega on kostjal kohustus tasuda kommunaalteenuste eest. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuse hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja on kohtule esitatud arvete ja AR väljavõttega ning maksekorraldustega tõendanud, et AR on hageja eest tasunud kostja asemel kostja kasutuses oleva korteri kommunaalteenuste eest kokku 18 530,39 krooni ning hageja on kostja eest tasunud kommunaalmakseid summas 2271,20 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et tema on toimikumaterjalide hulgas olevaid arveid kasvõi osaliselt tasunud. Seega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 051,59 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahu tekitamise eest vastavalt seadusele.