2-08-6177/26 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus Hageja selgitab, et kostja oli ametis kohtutäiturina ning teenindas Tallinna- ja hiljem Põhja Politseiprefektuuri. Vastavalt kohtutäituri seaduse sätetele maksis Tallinna- ja hiljem Põhja Politseiprefektuur temale erinevates täiteasjades kohtutäituri tasu ettemaksu. Kostja vabastati kohtutäituri ametist omal soovil alates 02. veebruarist 2007 justiitsministri 02. veebruari 2007 käskkirjaga nr 78-k ning tema asendajaks määras justiitsminister kohtutäitur Terje Tšapise, kes võttis üle kõik täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise. Kostja ja Terje Tšapise poolt allkirjastati 02. veebruaril 2007 kohtutäituri menetluses olevate täitetoimikute ja nendega seotud kohtutäituri tasu ettemaksude, ametialase arve ning arhiveeritud dokumentide üleandmise- ja vastuvõtmise akt. Akti punkti 5 kohaselt on pooled kokku leppinud tingimuses, et sissenõudjatelt nõutud kohtutäituri tasu ettemaksud ja Justiitsministeeriumilt saadud ettemaksu tagastab nõudjatele kostja ise. Hageja leiab, et pooled on kokku leppinud erandi kohtutäituri seaduse § 161 lõikest 1, mistõttu ei ole ülevõttev kohtutäitur kohustatud enda kanda võtma kohtutäituri tasu ettemaksude võlga ning kohtutäituri tasu tagastamine ei saa toimuda Terje Tšapise poolt võlgnikelt sissenõutava kohtutäituri tasu arvelt. Enne ametist vabastamist on kostja 18. jaanuaril 2007 teatanud Põhja Politseiprefektuuri vanemraamatupidajale elektronposti teel ettemaksu saldo seisuga 31. detsember 2006. Summaks on 13 089,90 krooni. Hageja leiab, et kostja tunnistab kostja poolt 31. detsembri 2006 seisuga tagastamata ettemaksu summat 13 089,90 krooni. Peale 31. detsembrit 2006 on Põhja Politseiprefektuur saanud kostjalt ettemaksu tagasi 59 krooni, mis laekus 06. jaanuaril 2007. Peale seda ei ole kostja hagejale ettemaksu tagastanud ning kostja võlgneb hagejale 13 030,90 krooni. Hageja viitab, et kostja põhimõtteliselt tunnistab oma vastuses, et Põhja Politseiprefektuur on hagis märgitud summa ulatuses nende sissenõudjate hulgas, kellele kostja peaks vastavalt tema ja kohtutäitur Terje Tšapise vahel 02. veebruaril 2007 sõlmitud kokkuleppe (üleandmise- ja vastuvõtmise akti) punktile 5 saadud ettemaksu tagastama. Hageja esitas nõude nimetatud kokkuleppe alusel temale tekkinud õiguse realiseerimiseks. Sisuliselt välistasid kohtutäiturid oma kokkuleppega hageja võimaluse makstud ettemaks tagasi saada muul viisil, kui kostja käest. Hageja nõude aluseks ei ole otseselt kohtutäiturimäärustiku § 28 lõiked 3 ega 4, mille vastavust põhiseadusele kostja palub kohtul kontrollida, vaid kostja poolt allkirjastatud kokkulepe teise kohtutäituriga. Hageja arvates ei ole võimalik käesolevale hagile vastu vaielda kostja vastuses toodud põhjendustel, sest konkreetse kohtutäiturite kokkuleppe sõlmimise asjaolude kontrollimine väljub käesoleva kohtumenetluse raamidest. Kui kostja leiab, et nimetatud kokkuleppe sõlmimine ei 2(10)

2-08-6177 olnud õiguslikult korrektne, tulnuks tal see sõlmimata jätta või vastavalt ettenähtud korrale vaidlustada. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et kohtumäärustiku § 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamine lahkuva ja ülevõtva kohtutäituri vahel sõlmitavate kokkulepete alusena tooks igal juhul kaasa vastuolu põhiseadusega. Lõikes 3 sisaldub ülevõtva kohtutäituri õigus mitte nõustuda ettemaksude ülevõtmisega. Niisuguse õiguse realiseerimisel ei ole alust, kui ettemaksud on sissenõudjatelt võetud õigesti ja kulutatud sihipäraselt. Küll aga peab olema tagatud õigus ülevõtmisest keelduda juhuks, kui selleks on põhjust. Lõikes 4 sisaldub lihtne nõue - saavutada kokkulepe üleandvale kohtutäiturile tulevikus laekuvate täitekulude hüvitamise osas. Seega ei ole kostja poolt kirjeldatud olukorra tekkimine õigusnormide kohaldamise paratamatu tagajärg, vaid seotud ikkagi kahe kohtutäituri vahel peetavate läbirääkimiste tulemusega. Erinevalt igast muust äritegevusest on kohtutäituri ameti pidajatel võimalik juhul, kui mõlemaid pooli rahuldatavat kokkulepet ei saavutata või tekib kahtlus, et teine pool kuritarvitab oma seadusest tulenevaid õigusi, pöörduda abipalvega Justiitsministeeriumi kui järelevalvet teostava asutuse poole. Ei saa nõustuda väitega, et viidatud õigusnormid iseenesest asetavad lahkuva kohtutäituri ebasoodsamasse olukorda, kui ülevõtva kohtutäituri. Hageja palub välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks tagastamata kohtutäituri tasu ettemaks summas 13 030,90 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: 02. veebruari 2007 käskkiri nr 78-k (t.l.-24); saldo kinnituse e-kiri (t.l.-25-26); üleandmise- vastuvõtmise akt (t.l.-27-28); 25. jaanuari 2007 käskkiri nr 41-k (t.l.-29). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et töötades kohtutäiturina võttis ta sissenõudjatelt kohtutäituri tasu ettemaksu vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-le 24, kusjuures kohtutäituri tasu ettemaks tagastatakse sissenõudjatele, kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sissenõutud. Kui nõue on rahuldamata, ei tagasta kohtutäitur ettemaksu ja see jääb talle kulude katteks. Kui kostja esitas ametist lahkumise avalduse, moodustas täitekulude summa, mis pidi kostjale laekuma 643 509,10 krooni. Ettemaksude summa, mida kostja pidi nõuete rahuldamise korral tagastama sissenõudjatele 535 000 krooni. Kostja nõustub, et sissenõudjate hulgas on ka Põhja Politseiprefektuur ning tema ettemaksu saldo oli kinnitatud summas 13 030,90 krooni. Ametist lahkumisel koostasid kostja ja ülevõttev kohtutäitur T. T. üleandmise-vastuvõtmise akti, milles vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ja lg 4 oli vaja kokku leppida täitekulude ja ettemaksude tagastamise osas. Kostja leiab, et nimetatud sätete kohaldamine rikub kostja õigusi. Kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 kohaselt lahkuva kohtutäituri poolt sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaks tagastatakse sissenõudjale või antakse koos seotud täitetoimikuga üle ülevõtvale kohtutäiturile viimase nõusolekul ning teavitatakse sellest sissenõudjat. Ettemaksu üleandmisel kohustub ülevõttev kohtutäitur selle seaduses ettenähtud korras tagastama sissenõudjale ning vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 4, lahkuva kohtutäituri poolt 3(10)

2-08-6177 «Täitemenetluse seadustiku» alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Kostja on seisukohal, et nimetatud juhul kokkuleppe saavutamine ei ole võimalik kostja õigushüvesid kahjustamata. Kui kohtutäitur lahkub ametist, peab ta tagastama (või ülevõtva kohtutäituri nõusolekul üle andma) ettemaksu ja saama hüvitatud täitekulude summad. Kostja selgitab, et ülevõttev kohtutäitur on loobunud ettemaksu ülevõtmisest ning on soovinud tagastada täitekulusid vastavalt laekumistele. Kostja kohale kandideeris üks kandidaat, kes oli ka nimetatud vabastatavale kohale. Pärast nimetamist oli kostjal ja ametisse asuval kohtutäituril vaja saavutada kokkulepe ning esitada Justiitsministeeriumile üleandmis-vastuvõtmise akti koopia. Kostja sattus olukorda, kus aktile alla kirjutades võttis ta enda jaoks kohustuse maksta korraga ära kogu ettemaksude summa, samas kui kostja poolt tehtud kulud hüvitatakse teadmata perioodi jooksul vastavalt laekumistele. Ettemaksu summa on 535 000 krooni, täitekulude summa on 643 509,10 krooni ning selleks, et maksta ära ettemaksud, peab kostja võtma laenu ja maksma intresse. Kostja on seisukohal, et täitekulud laekuvad kostja kontole 3000-4000 krooni kaupa kuus ning seega toimub tagastamine 13. kuni 14. aasta jooksul, kui üldse toimub, sest täitemenetlused lõpetatakse ka nõude rahuldamiseta. Sellisel juhul ei saa kostja täitekulusid, aga ettemaksu peab ikkagi tagastama. Tegutsev kohtutäitur aga juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude rahuldamiseta, ettemaksu ei tagasta ning see jääb talle tasuna. Taoline olukord tekitab lahkuvale kohtutäiturile kahju ning rikub tema hüve. Kostja leiab, et kui ta ei oleks aktile alla kirjutanud, oleks ta jäänud ametisse teadmata ajaks, mis on vastuolus põhiseaduse § 29. Kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 4 aga sunnib ametis olema ning seega on rikutud selle sättega põhiseaduse § 19, sest igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kostja on seisukohal, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ja 4 rikub lahkuva kohtutäituri õigusi vabale eneseteostusele, luues ülevõtvale kohtutäiturile võimaluse kuritarvitada lahkuva kohtutäituri õigusi. Lahkuva kohtutäituri õigusi seadus ei kaitse. Paradoksaalne on olukord, kui kohtutäitur vabastatakse ametist tema süülise käitumise alusel ( läbimata kohtutäituri atesteerimist, süütegu jne), siis saab ta ametis olla ja nõuda enda jaoks parimate tingimustega kokkuleppe saavutamist. Kostja leiab, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ja 4 sätted rikuvad lahkuva kohtutäituri õigusi vabatahtlikule kokkuleppele, seega ei saa nad olla põhiseadusega vastavuses. Kohtutäiturimäärustiku sätete Eesti Vabariigi põhiseadusele mittevastavus toob kaasa 02. veebruari 2007 kokkuleppe tühisuse. Seega nende sätete kontroll on otseselt seotud hageja nõudega. Kostja palub algatada menetlus kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ja lg 4 sätete vastavuse kontrollimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusele. Kostja nõustub, et hageja nõude aluseks on kohtutäiturite omavaheline kokkuleppe. Kostja palub poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. 4(10)

2-08-6177 kohtutäituri tasu ettemaksu ülevõtmise nõusoleku andmisest keeldumiseks. Seega sisaldub kostja ja ülevõtva kohtutäituri kokkulepe vaid akti p-s 6. Kostja ja T.T. poolt 02. veebruaril 2007 allkirjastatud akti p 6 kohaselt, kohtutäitur V.Š. annab üle õiguse kohtutäiturile T. T.le sisse nõuda võlgnikelt kohtutäituri V. Š.i poolt kantud ja tema jõustunud otsuse alusel seni võlgnikelt laekumata täitekulud, vastavalt laekumistele V. Š.i kasuks. Kohus järeldab, et kohtutäiturid on akti p-s 6 vastavalt kohtutäiturimäärustiku §-le 28 lg 4 kokku leppinud lahkuva kohtutäituri poolt koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluvate summade lahkuvale kohtutäiturile hüvitamise osas. Selline kokkulepe ei mõjuta aga kuidagi lahkuva kohtutäituri kohustust ettemaksu teinud sissenõudjate ees ega ka sissenõudja ja lahkuva kohtutäituri vahelist õigussuhet. Kohus leiab, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 4 ei ole asjassepuutuv säte. Kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 sätestab lahkuvale kohtutäiturile kohustuse tagastada ettemaks sissenõudjale ning ülevõtva kohtutäituri õiguse keelduda lahkuva kohtutäituri poolt sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaksu ülevõtmisest. Kohus leiab, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 on asjassepuutuv. Nimetatud sätte tunnistamisel põhiseadusega vastuolus olevaks ning selle kohaldamata jätmisel ei teki kostjal hagis märgitud alustel kohustust ettemaksu tagastamiseks, mis otseselt mõjutaks vaidlusalust õigussuhet. Kohus asub seisukohale, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3, millega lahkuvale kohtutäiturile pannakse kohustus sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamiseks sissenõudjale või selle üleandmiseks ülevõtvale kohtutäiturile, ei riku kostja õigusi ega ole vastuolus põhiseadusega. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 24 lg 1 kohaselt, kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitemenetluse alustamist ettemaksu tasumist seadusega sätestatud ulatuses. /---/ ning vastavalt KTS § 241 lg 2 ja lg 3, kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu kümne tööpäeva jooksul, arvates tasu laekumisest. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus. Nimetatud sätetest selgub, et kohtutäituri tasu ettemaksu eesmärgiks on tagada kohtutäiturile kohtutäituri tasu laekumise kohtutäituri tehtud täitetoimingute eest. Seda ka juhul, kui sissenõudja nõuet ei õnnestu rahuldada. Olukorras, kus kohtutäitur on lahkunud ametist ja seetõttu ei ole enam pädev täitma kohtutäituri ülesandeid, saab ettemaksu tagastamata jätmist lugeda alusetuks rikastumiseks ettemaksu tasunud sissenõudja arvelt. Kohus ei tuvastanud, et kohtutäiturimääruse § 28 lg 3 kohaldamisega oleks toimunud riive kostja poolt märgitud põhiseaduse § 19 ja § 29 sätestatud kostja õiguste suhtes. Kohus ei tuvastanud ka kohtutäiturimääruse § 28 lg 3 kohaldamisest tulenevat kostja õiguste võimalikku riivet põhiseaduse muude sätete osas. Kohtutäiturimääruse §-s 28 lg 3 sätestatud kohustus on seatud teiste isikute õiguste kaitseks ning kohustus ei ole sealjuures ebaproportsionaalselt koormav kostja jaoks. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 kohaselt, igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. 7(10)

Põhiseaduse § 19 teine lause sisaldab reservatsiooni, mis piirab igaühe õigust vabale eneseteostusele, kohustades igaüht oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Asjaolu, et kostja ei nõustu tema suhtes õigusaktiga kehtestatud teise isiku õigusi kaitsva kohustusega, ei anna iseenesest alust väita, et kostja põhiõigusi oleks rikutud. Mõistlik kohustus, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on õiguspärane. Kohus jõuab järeldusele, et kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ei riku kostja õigusi ja ei ole vastuolus põhiseadusega. Kostja väide põhiseaduse § 29 sätestatud õiguse riive osas, et aktile alla kirjutamata jätmise korral ja kohtutäiturimääruse § 28 lg 4 sätestatud kokkuleppe sõlmimata jätmisel oleks ta jäänud ametisse teadmata ajaks, ei ole asjakohane, kuna kohus tuvastas, et kohtutäiturimääruse § 28 lg 4 ei ole asjassepuutuv säte. Kohus selgitab, et kohtutäituril on kohtutäituri seadusega tagatud võimalus lahkuda ametist omal soovil ning täiteasjade üleandmise ja vastuvõtmise protseduuri osas kokkuleppe puudumine ei takista kohtutäiturit ametist lahkumast. KTS § 16 lg 1 p 1 ja lg 11 kohaselt, Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist kohtutäituri isikliku kirjaliku avalduse alusel. Justiitsminister vabastab kohtutäituri asendaja ametist, kui kohtutäituri asendaja ei asu ametisse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Lähtuvalt KTS § 161 lg 1, lg 2 ja lg 5, täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile. Kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda, annab lahkuv kohtutäitur täitetoimikud sissenõudjate sooviavalduse alusel üle teistele sama piirkonna kohtutäituritele. Toimikute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Seega on kohtutäiturile igakülgselt tagatud ametist lahkumine, isegi juhul, kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda. Kostja väide, et tal ei olnud võimalust valida kohtutäituri kandidaatide vahel, ei ole põhjendatud, kuna kostjal oli õigus esitada kaebus kohtutäituri määramise käskkirja peale halduskohtule, kuid kostja seda õigust ei kasutanud. Lisaks oli kostjal võimalus TMS § 161 alusel anda täitemenetluse asjad üle sama piirkonna teisele kohtutäiturile, mitte kohtutäituri asendajale. Kostja väide, et seoses lapse haigusega oli ta asetatud sellisesse väljapääsmatusse olukorda, et oli sunnitud aktile alla kirjutama, ei ole tõendatud ja seega põhjendamata. Kohus märgib ka, et aktile alla kirjutamine (s.o nõustumine akti p-s 5 sätestatud ülevõtva kohtutäituri tahteavaldusega mitte anda nõusolekut ettemaksude ülevõtmiseks) ei mõjuta kostja kohtutäiturimääruse §-st 28 lg 3 lähtuvat kohustust tagastada ettemaks sissenõudjale.

2-08-6177 Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et ta ei tea, milliseid kostja õigusi rikuti ning miks ta ei kasutanud alternatiivset varianti ja kirjutas just sellisele kokkuleppele alla. Kohus järeldab, et kostja on sellise avaldusega sisuliselt tunnistanud, et kokkuleppe sõlmimine toimus kostja tahte kohaselt ning tal oli sealjuures vaba valiku võimalus, mida ta ka kokkuleppe sõlmimisel kasutas. Kohus ei tuvastanud kostja suhtes põhiseaduses sätestatud õiguste riivet kohtutäiturimääruse § 28 lg 3 rakendamisel ning kohtutäiturimääruse § 28 lg 4 osas leidis kohus, et nimetatud säte ei ole asjassepuutuv. Kohus ei algata menetlust kohtutäiturimäärustiku § 28 lg 3 ja lg 4 sätete vastavuse kontrollimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusele. Ettemaksu tagastamine Hageja väitel maksis Põhja Politseiprefektuur kostjale erinevates täiteasjades kohtutäituri tasu ettemaksu. Seisuga 06. jaanuar 2007 moodustas tagastamata ettemaksu summa 13 030,90 krooni. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud ja võttis omaks, et hagejale on kohtutäiturile tehtud ettemaks tagastamata ja tagastamata ettemaksu summa on 13 030,90 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja on kohtutäituri ametist vabastatud 02. veebruarist 2007 (t.l.-24). Lähtuvalt KTS § 161 lg 1, täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. Justiitsministri 22. detsembri 2005 määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ § 28 lg 3 kohaselt, lahkuva kohtutäituri poolt sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaks tagastatakse sissenõudjale või antakse koos seotud täitetoimikuga üle ülevõtvale kohtutäiturile viimase nõusolekul ning teavitatakse sellest sissenõudjat. Ettemaksu üleandmisel kohustub ülevõttev kohtutäitur selle seaduses ettenähtud korras tagastama sissenõudjale. Vastavalt 02. veebruaril 2007 kohtutäituri menetluses olevate täitetoimikute ja nendega seotud kohtutäituri tasu ettemaksude, ametialase arve ning arhiveeritud dokumentide üleandmise- ja vastuvõtmise akti (t.l.-27-28) p-le 5, sissenõudjatelt nõutud kohtutäituri tasu ettemaksud ja Justiitsministeeriumilt saadud ettemaksu tagastab üleandev kohtutäitur Viktoria Š.s nõudjatele. Ülevõttev kohtutäitur on keeldunud ettemaksu ülevõtmisest ning seega lasub ettemaksude tagastamise kohustus üleandval kohtutäituril ehk kostjal. Vastavalt KTS § 162 lg 1, ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. Kohus jõuab järeldusele, et kostja vastutab ettemaksude tagastamata jätmise eest, kusjuures ettemaksude tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks kohtutäituri ametist vabastamisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista tagastamata ettemaks 13 030,90 krooni.