2-09-30098
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2009.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-09-30098
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi S V vastu võla ja viivise kokku 4239,00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151; hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ);
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
kostja: S V, 23. oktoober 2009
2-09-30098 Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13. 05. 2008.a. Krediidikassa AS (edaspidi hageja) ja S V (edaspidi kostja) laenulepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2000 Eesti krooni, laenu tagastamise lõpptähtaeg 27. 06. 2008. Laenusumma kanti 13. 05. 2008 kostja kontole. Hageja laenu ei tagastanud ja võlgneb hagejale põhivõla 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 120 krooni ja viivise 2119 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § -le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §- le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 palub hageja:
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel võttis laenu T Ee kuritarvitades kostja ID kaardi andmeid. T E lubas ise kõik ära maksta.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist kostja kahjuks.
2-09-30098 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 410 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 396 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 94 alusel intressi ja § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1000 krooni, tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega 786,50 krooni TsMS § 162 lg-te 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 1000 krooni tasu õigusabi eest 2500 krooni ja esindaja kulud seoses kohtuistungil osalemisega 786,50 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.