Tsiviilasja number
2-08-91894
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Monica Aru hagi OmaKoduMaja AS-i vastu 722 800.53 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OmaKoduMaja AS-i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Monica Aru (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxxxx xxxxx), lepinguline esindaja Martin Kirsipuu (OÜ Advokaadibüroo Legalia, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn) Kostja: OmaKoduMaja AS (registrikood 10843432, asukoht Kadaka tee 84c, 12618 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2009 otsus kohtukulude jaotamise osas ning otsuse resolutsioon menetluskulude jaotuses tuleb sõnastada alljärgnevalt: Jätta hageja Monica Aru menetluskulud 70% ulatuses OmaKoduMaja AS-i kanda ning OmaKoduMaja AS-i menetluskulud 30 % ulatuses Monica Aru kanda.
menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 31.12.2008 esitas Monica Aru hagi OmaKoduMaja AS-i vastu 722 800,53 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lihtkirjaliku korteriomandi, asukohaga Xxxxx x-xx, broneerimislepingu, mille alusel tasus hageja kostjale 425 000 krooni. Lisaks tegi hageja korteriomandile kulutusi summas 290 098,83 krooni, tasus eksperthinnangu eest 1 250 krooni ja õigusabi eest 6 451.70 krooni. Hageja nõuab kostjalt 425 000 krooni tagastamist ning kulude summas 297 800,53 krooni hüvitamist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et broneerimislepingu näol ei ole tegemist korteriomandi omandamisele suunatud eellepinguga. Lepingu kohaselt oli kostja põhikohustuseks jätta teatud ajaperioodi vältel hageja kasuks korteriomand võõrandamata ning hageja kohuseks maksta selle eest tasu. Kostja on lepinguga võetud kohustuse täitnud ja pole korterit võõrandanud. Kostja vaidleb vastu kulutuste hüvitamise nõudele. Kostja ei ole teinud takistusi hagejale korteri omandamiseks. Seega on väidetav kahju põhjustatud hagejast tulenevatest asjaoludest ning hagejal ei ole VÕS § 101 lg 3 sätestatu tõttu nõudeõigust. Kostja leiab, et hageja väidetavalt tehtud kulutused on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad kulutused on teinud hageja ning seoses vaidlusaluse korteriomandiga. Samuti vaidleb kostja vastu õigusabiteenuse arvele, kuna maksjaks on Osaühing Pump-Mix, kes on ka teenuse eest maksnud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas Monica Aru ja AS-i OmaKoduMaja vahel 13.10.2006.a sõlmitud lepingu tühisust ja mõistis kostjalt välja 507 727,90 krooni hageja kasuks ning jättis hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 13.10.2006 korteriomandi broneerimislepingu, mille esemeks oli Xxxxx x kinnistule püstitatavast korterelamust korter nr xx; kostja tasus hagejale lepingu p 3.1 alusel 425 000 krooni ja vaidlusaluses lepingus märgitud korteriomandit hageja ei omandanud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist kinnisasja võõrandamise eellepinguga, mis oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kohtu hinnangul kinnitab lepingu sisu, et leping koostati seetõttu, et kostja saaks kinnistu hagejale võõrandada ja hageja saaks selle kostjalt omandada. Kokku on lepitud lepingu esemes, müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise hilisemas tähtajas, korteriomandi hinnas, broneerimistasu tasaarvestamises müügihinnaga ning lepingus sätestatud tähtajaks notariaalse
müügilepingu sõlmimata jätmise sanktsioonides. Lepingus kinnisasja müügilepingu olulistes tingimustes kokku leppimine tähendabki seda, et tegemist on kinnisasja võõrandamise eellepinguga, mis tulenevalt VÕS § 33 lg 1 ja AÕS § 119 lg 1 vajab notariaalset tõestamist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud summa 425 000 krooni tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja nõuab kahju VÕS § 15 lg 1 sättele tuginedes. Kohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue summas 1 250 krooni on õiguslikult põhjendamata ja õigusabi eest 6 451,70 krooni nõue tõendamata. Kohus leidis, et hageja on esitanud dokumentaalseid tõendeid kantud kulutuste osas summas 259 040,83 krooni., kuid tulenevalt VÕS § 1042 lg 1 teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue kantud kulutuste osas summas 82 727,90 krooni. Maakohus leidis, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi summas 507 727,90 krooni ulatuses, s.o 70 %, siis jättis kohus hageja menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud enda kanda. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jättis kostja enda kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga: 30% hageja ja 70% kostja kanda. Kohus on otsuses selgitanud, et kuna kohus rahuldas hagi summas (425 000 + 82 727,90) 507 727,90 krooni ulatuses, s.o 70% ulatuses, siis kohus jätab hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Apellant on seisukohal, et kohus ei ole kohtukulude viidatud osas poolte kanda jätmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Poolte võrdsuse põhimõtte kohaselt tuleb hagiavalduse osalisel rahuldamisel ja kohtukulude kandmise üle otsustamisel lähtuda lisaks rahuldatud osa suurusest ka esitatud hagiavalduse põhjendatusest, proportsioonidest hagiavalduse rahuldatud ja rahuldamata jätmise osas ning hagejapoolsest võimalikust pahatahtlikkusest hagi menetlemise vältel. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta menetluskulude jaotamisel ei lähtunud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, vaid leidis põhjendatud olevat erireegli rakendamise. Kohus ei ole hagiavalduse osalisel rahuldamisel kohtukulude kandmise üle otsustamisel lähtunud poolte võrdsuse põhimõttest ning on jätnud hageja menetluskulud 70% ulatuses
kostja ning kostja menetluskulud 100% ulatuses enda kanda ja samuti 100% riigilõivust. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei suhtunud kohus pooltesse võrdselt, nagu TsMS § 163 lg-s 1 sisalduv üldreegel sätestab, ega jätnud 30% kostja menetluskuludest ja 30% riigilõivust hageja kanda. Kohtukulude ebaproportsionaalne jaotus peab olema põhjendatud, kohtuotsuses põhjendus puudus. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotamise osas, mistõttu kolleegium ülejäänud osas otsust ei kontrolli. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole kostja menetluskulude jaotamisel arvestanud proportsionaalsuse põhimõtet. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.12.2008 otsuses nr 3-2-1-109-08 pööranud tähelepanu sellele, et hagi osalisel rahuldamisel, tuleb seda arvesse võtta menetluskulude jaotamisel. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus võtnud arvesse, et hagi on rahuldatud 70 % ulatuses ning on sellest tulenevalt jätnud hageja menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda, kuid on jätnud põhjendamata, miks ta samast põhimõttest ei juhindunud kostja menetluskulude jaotamisel. Seega ei ole pooli võrdselt koheldud. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme menetluskulude jaotamisel, kuid see viga on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Kuivõrd puudub alus kostja menetluskulude jätmiseks täies ulatuses tema enda kanda, siis tuleb ka kostja menetluskulude osas juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest ning tuleb kostja menetluskulud jätta 30 % ulatuses hageja kanda. Arvestades eeltoodut, kuulub otsus menetluskulude jaotamise osas osalisele tühistamisele.
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.