Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-2407 Tsiviilasi Kristiina väljamõistmiseks

Kohvi

hagi

Vahur

Välja

vastu

24 481.-

krooni

Tsiviilasja hind 24 481.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kristiina Kohv ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xx-xx), kostja Vahur Välja (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Vahur Väljalt 24 481.- krooni Kristiina Kohvi kasuks. Menetluskulud jätta Vahur Välja kanda. Välja mõista Vahur Väljalt 1750.- krooni riigilõivu Kristiina Kohvi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vahur Välja võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 01.03.2007 sõlmis kostja AS Kagu Investiga laenulepingu nr xx/xxx ja hageja käenduslepingu nr xx/xx xx. Laenu summa oli 25 000.- kr, mis kanti kostja pangakontole. Laenatud summa kulutas kostja oma huvide ja auto jaoks ning toetas ka hetkel töötut ema. Hageja sai sellest summast nii palju osa, kui kostja peo käigus tegi sööki ja jooki välja. Kuu aja jooksul oli suurem osa rahast kulutatud ja kuna kostja oli töötu, oli hageja nõus maksma laenu tagasimakset, kuni ta endale töö leiab. Paari kuu pärast läks kostja tööle, aga laenu ei maksnud. Laenuandja helistas hagejale ja teatas, et kostja väldib nende kõnesid ja on kaks korda jätnud laenu tagasimaksed tegemata. Kostja väitis hagejale, et tal ei jää laenu tagasimaksmise kõrvalt piisavalt raha elamiseks. Heast tahtest jätkas hageja kostja laenu tagasimaksmist. Aasta pärast palus hageja kostjal jätkata laenu tagasimaksmist ja hagejale tasutud summad tagastada. Kostja oli nõus, aga alles jaanuarist 2009. Hageja tasus AS Kagu Investile koos intressidega 47 359.- kr. Kostja tasus AS Kagu Investile 2008.a veebruaris 2210.- kr ja M R 1000.- kr. Kohus tegi maksekäsu 10.09.2009. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 24 481.- kr ja riigilõivud. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.10.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus