Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-16925

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (endise ärinimega Hansapank) ja kostja K A 30.10.2006.a. väikelaenulepingu nr. 06-203392-VL (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 Eesti krooni. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti Lepingu 1 põhitingimustes 10.11.2010.a. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt maksegraafikus määratud tähtaegadel intressi tagasi maksmata laenusummalt Lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingujärgne intressimäär on 16% aastas. Intressi arvestas Hageja igapäevaselt. Lepingu kohaselt kohustus Kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et Hageja saaks debiteerida Lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud Lepingust 1 tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole täitnud laenu osamaksete tasumist kohaselt alates 10.12.2007.a. ning Kostja tagastamata laenujääk on Hageja ees 78 865,69 Eesti krooni (Lisa 3). Kostja tegi viimase intressimakse 15.11.2007.a. summas 1 142,29 Eesti krooni, millega tasus perioodi 10.10.2007.a. kuni 9.11.2007.a. intressi. Kostjal on Hagejale tasumata intress perioodi eest 10.11.2007.a. kuni 23.04.2008.a. summas 5 911,63 Eesti krooni. Lepingu 1 kohaselt on Kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha

2-08-16925 tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on Hageja hinnakirjas fikseeritud viivismäär. Kostjal on Hagejale tasumata põhivõlgnevuse viivis perioodi eest 11.12.2007.a. (Kostja ei tasunud 10.12.2007.a. laenu osamakset) kuni 28.04.2008.a. summas 267,30 Eesti krooni (Lisa 3). Kostjal on tasumata ka leppetrahvi viivis summas 0,75 Eesti krooni (Lisa 3). Lepingu 1 kohaselt kui Hageja ütleb Lepingu 1 üles, tuleb Kostjal tasuda ühekordne trahv kuni 1% varaliste kohustuste summast. Kostjal on Hagejale tasumata leppetrahv summas 847,77 Eesti krooni (Lisa 3). Kostja Lepingust 1 tulenev võlgnevus moodustab kokku 85 893,14 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 79 713,46 Eesti krooni. Hageja ja Kostja sõlmisid 28.05.2007.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 07094525-EG (edaspidi Leping 2; Lisa 4), mille kohaselt võimaldas Hageja Kostjale krediidilimiiti summas 50 000 Eesti krooni, Lepingu 2 alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Tulenevalt Lepingust 2 oli Kostja kohustatud iga kuu 1. kuupäeval (edaspidi maksepäev) tegema Hagejale püsimakse suuruses 2 000 Eesti krooni. Kostja ei täitnud oma kohustust, jättes kohaselt tasumata püsimaksed perioodil 01.11.2007.a. kuni 01.04.2008.a. (Lisa 5). Kostjal on Hagejale tasumata laenusumma 54 148,50 Eesti krooni (Lisa 5). Tulenevalt Lepingust 2 oli Kostja kohustatud tasuma Hagejale intressi krediidilimiidi kasutamise eest. Lepingujärgne intressimäär on 16% aastas. Intressi arvestas Hageja vastavalt Lepingule 2 igapäevaselt ning intressisumma tuli Kostjal tasuda iga kuu maksepäeval. Kostja kasutas krediidilimiiti, kuid jättis kasutatud summalt intressi tasumata. Kostjal on tasumata intress perioodi eest 01.04.2008.a. kuni 18.04.2008.a. summas 487,26 Eesti krooni (Lisa 5). Vastavalt Lepingule 2 kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt Hageja hinnakirja kohast viivist (Lisa 8). Kostjal on Hagejale tasumata viivis 02.11.2007.a. kuni 18.04.2008.a. summas 112,68 Eesti krooni. Vastavalt Lepingule 2 kui Kostja ei täida püsimakse kohustust 35 päeva jooksul alates maksepäevast või kui Hageja ütleb Lepingu 2 üles, tuleb Kostjal tasuda Hagejale hinnakirja (Lisa 8) kohast trahvi. Kostjal on Hagejale tasumata võlgnevuse menetlustasu 50 Eesti krooni ning Lepingu 2 ülesütlemise leppetrahv summas 1082.97 Eesti krooni (Lisa 5). Kostja Lepingust 2 tulenev võlgnevus on kokku 55 881,41 Eesti krooni, millest põhiosa moodustab 55 281,47 Eesti krooni. Hageja saatis Kostjale 13.02.2008.a. kirjaliku teatised (Lisa 6), milles palus lepingutest tulenevad võlgnevused tasuda hiljemalt 28.02.2008.a. Hageja teavitas Kostjat ka asjaolust, et võlgnevuse mittetähtaegsel tasumisel loeb Hageja Lepingu ühepoolselt ülesöelduks ning pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasunud ning Hageja saatis Kostjale 3.03.2008.a. veelkord kirjaliku teatise, milles palus lepingutest tulenevad võlgnevused tasuda hiljemalt 09.03.2008.a. (Lisa 7). Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu 1 ühepoolselt üles 23.04.2008.a. ning Lepingu 2 18.04.2008.a. Vastavalt Lepingu 1 punktile 6.1 ja 7.1 kohustub laenusaaja tagastama laenusumma igakuiste annuiteetmaksetena ning tasuma tagasimaksmata laenusummalt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Laenusaaja on kohustatud omama arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid, et pank saaks graafikus fikseeritud tähtpäevadel debiteerida tasumisele kuuluva intressi ja laenu osamakse. Vastavalt Lepingu 1 punktile 10.1 kui arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Vastavalt Lepingu 1 punktile 13.3 panga poolt lepingu ülesütlemisel kohustub laenusaaja tasuma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast.

2-08-16925 Vastavalt Lepingu 2 punktile 6.1 on klient kohustatud maksma kasutatud krediidilimiidi eest pangale intressi ja teenustasusid. Vastavalt punktile 8.4 on klient kohustatud maksma hinnakirja kohast trahvi, kui klient ei täida püsimakse kohustust 35 päeva jooksul alates maksepäevast ning ka juhul, kui pank ütleb lepingu üles. Vastavalt Lepingu 2 punktile 8.3 kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt pangale hinnakirja kohast viivist. TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Juhindudes ülaltoodust palub hageja:

2-08-16925

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 57-58/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi osaliselt rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas hagis kohtule taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt maakohtu 02.04.2009.a. määrusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS Swedbank hagiavaldus K A vastu 141 774.55 krooni ja lisanduva viivise nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 57/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 07.04.2009.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 07.05.2009.a. /t.l. 58/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidilepingute alusel tasumata põhiosa, intressi ja viivise osas. Leppetrahvi nõuded lepingu nr. 1 alusel summas 847.77 krooni, leppetrahvi viivise nõue summas 0,75 krooni ja lepingu 2 järgi leppetrahvi summas 1082.97 jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08). Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagilt 7250 krooni ja riigilõiv 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest. Hageja palub ka, et kohus kohustaks kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-08-16925 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud kokku summas 7350 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada käesolev kohtuotsus TsMS § 317 lg 1, lg. 3, lg. 4 ja lg 5 alusel kostjale kätte väljaande Ametlikud teadaanded kaudu ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.