Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2009. a, Narva Narva Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-30406
Tsiviilasi
AS DGM Shipping avaldus B A väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
pankroti
Võlausaldaja: AS DGM Shipping (registrikood: 10061617; asukoht: Vana-Narva mnt. 18A, Maardu 74114; lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko, Veereni Õigusbüroo, Kauna 2-5, Tallinn; tel: 55 652 125) Võlgnik: B A (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170; postiaadress: PK 7, Kiviõli 43101; tel. 5297927 või 3370038, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
09. september 2009. a. Võlausaldaja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Võlgnik B A Võlgniku nõustaja Aleksandr Gamazin Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman
esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
AS DGM Shipping lepinguline esindaja Julia Tuštšenko esitas Viru Maakohtule 26.06.2009.a avalduse B A pankroti väljakuulutamiseks. 28.07.2009.a kohtumäärusega algatas kohus B A pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villmanni. Ajutine haldur Tarmo Villman on kohtule esitanud 04.09.2009.a ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 09. septembri 2009.a kohtuistungil. Ajutise halduri arvates tuleks võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks deposiidi tasumine. Ajutise halduri hinnangul on minimaalselt vajalikuks finantseeringuks, et viia läbi pankrotimenetlus, on 30 000 krooni tasumine kohtudeposiiti. Viru Maakohtu 15.09.2009.a määrusega tehti B A pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepanek tasuda B A pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 30 000 krooni hiljemalt 25. septembriks 2009.a. Nimetatud tähtajaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu tehtud ei ole. Ajutise halduri aruanne
oleks olemas. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku netovara on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
09.09.2009.a kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Lisaks soovib ajutine haldur, et kohus koostaks määruse, millega annaks PankrS § 30 lg 1 sätestatud isikutele mõistliku aja pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku summa deposiiti kandmiseks. Kui kohtu poolt määratud tähtaja jooksul raha kohtu deposiiti ei tasuta, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlausaldaja jäi oma avalduse juurde ja on nõus kohtu deposiiti halduri kulude katteks ettemaksu tasuma. Võlgnik pankroti väljakuulutamisega nõus ei ole ja leiab, et saab hiljem raha tagastada.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 157 lg 1 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega, on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mis nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest. Kohus leiab, et B A pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub B A vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 15.09.2009.a määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni tasumiseks. Tähtaegselt nimetatud summat kohtu deposiiti tasutud ei ole.
Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või
võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et B A pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. PankrS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada võlgniku ebapiisavat sissetulekut, seega on maksejõuetuse põhjused muud, seda PankrS tähenduses. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega ja võlgniku poolt vara varjamisega pankrotimenetluses. Vastavalt PankrS § 29 lg 3 kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman tuleb vabastada ajutise halduri kohustuste täitmisest.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.