Muud › Muud hagiasjad

1 (8)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt Pärnus, Mai 16 asuvat korterelamut köetakse nii elektriliselt kui ka kaugküttega Kaugkütteseaduse § 2 tähenduses. Hagejad seadistasid oma korterid kaugküttesüsteemilt üle elektriküttele 1996.a. vastavalt kohaliku omavalitsuse ja pädevate ametiisikute poolt kooskõlastatud AS Arinco Projektibüroo projektile ning kooskõlas Pärnu hoonete kütmise ning sooja veega varustamisel elektri- ja soojusenergia üheaegse kasutamise eeskirjaga. Ühes hagejate küttesüsteemi ümberseadistamisega likvideeriti Pärnus, Mai 16 korterelamus kõigi korteriomanike nõusolekul kaug (kesk) kütteseadmed korterelamu üldkasutatavates ruumides (trepikojad, keldrid). Korteriühistu Mai 16 asutati ja tema põhikiri kinnitati 16.04.1998.a. asutamiskoosoleku otsusega. Hagejate teada ei ole põhikirja muudetud. Korteriühistu on asutatud seega tunduvalt hiljem s.o.pärast hagejatele kuuluvate korterite seadistamist elektriküttele ning korterelamu üldkasutatavates ruumides kaugkütte likvideerimist. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord , kus KÜ on esitanud hagejatele nõuded likvideerida elektriküte ja taastada kaugküte hagejatele kuuluvates korterites ning tasuda Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise kulude eest. KÜ nõuetega kaasnenud KÜ ähvardus esitada hagejate vastu kohtusse võlanõuded kaugkütte eest, mida hagejad ei ole tarbinud. Korteriühistu poolt hagejatele esitatud nõuded likvideerida elektriküte ja taastada kaugküte hagejatele kuuluvates korterites ning tasuda Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise kulude eest KÜS § des 2 lg.1 ja § 13 lg.4 sätestatud elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning nendega seotud majandamiskulude kandmise kohta seadusega antud otsustuspädevuse raamidest, eriti olukorras, kus kõnesoleva korterelamu küttesüsteemi muutmine on toimunud korteriomanike nõusolekul enne KÜ loomist ning elamu teised korteriomanikud peale hagejate , ei ole osalenud ega osale hagejate korterite elektriküttele tehtavate kulude kandmises. Hagejatele kuuluvates korterites elektrikütte likvideerimine ja kaugkütte taastamine ei kujuta endast elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toiminguid ning elamu teiste korterite kaugkütmisele tehtavad kulutused ei seondu kogu elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingutega, mistõttu tuleb lugeda KÜ poolt hagejatele esitatud nõuded alusetuks. Hagejad paluvad tuvastada korteriühistul Mai 16 hagejate vastu neile Pärnus, Mai 16 kuuluvates korterites elektrikütte likvideerimise ja kaugkütte taastamise ning Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise teenuste eest tasumise nõudeõiguste puudumine. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Ebaõige on hagiavalduses esitatu, et ühes hagejate korterite küttesüsteemi ümberseadistamisega likvideeriti Pärnus, Mai 16 asuvas korterelamus kõigi korteriomanike nõusolekul kaugkütteseadmed korterelamu üldkasutatavates ruumides. Nimetatud tööd teostati 2000.a. Nagu nähtub AS Arinco Projektibüroo korterite elektriküttele üleviimise projektist ja Pärnu Linnavalitsuse 02.12.1994.a. määrusega nr.46 kinnitatud ”Olemasolevate hoonete kütmisel ning sooja veega varustamisel elektri- ja soojusenergia üheaegse kasutamise eeskirjas sätestatust lasus hagejatel kohustus mitte halvendada elektriküttele v. soojaveevarustusele ülemineku puhul teiste 2 (8)

tarbijate elektrienergiaga varustamise töökindlust , ohutust ega teiste samas hoones v. elamus paiknevate ruumide soojuslikku reziimi. Projektis on olemas ka 07.10.1996.a. märkus, mille kohaselt on kooskõlastatud ainult magistraalliini peakaitse, kuid kütteviisi otsustamise õigus ei olnud hagejatel kui omanikel, vaid majavaldajal. Seega on ebaõige hagejate seisukoht, et kõik nendepoolsed toimingud on igal ajal olnud seaduslikud. KÜ Mai 16 võttis 07. jaanuaril 2006.a. erakorralisel üldkoosolekul vastu otsuse p.2, mille kohaselt kohustati KÜ Mai 16 liikmetel , kellel on elektriküte, taastama järgmisest kütteperioodist esialgne seis. Kuni uue kütteperioodi alguseni kohustada neid tasuma 10% keskkütte arvestuslikust küttekulust korterile. Vastavuses KÜS §-ga 13 lg.4 on käesoleval juhul korteriühistu otsused kui elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hagejatel kui korteriühistu liikmetel oli õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole 3 kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagejad on nimetatud tähtaja mööda lasknud. Seega on üldkoosoleku otsus 07.01.2006.a. jõustunud ka hagejate suhtes ning neile kui KÜ liikmetele täitmiseks kohustuslik. Elamu tehnosüsteemide v. nende osade paigaldamine v. eemaldamine on eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Nagu selgub OÜ Termopilt poolt 2006.a. märtsis koostatud soojusauditist Mai 16 elamu suhtes, milline on teostatud korteriühistu tellimisel ning on olnud tutvumiseks kättesaadav ka hagejatele, siis auditi käigus on tuvastamist leidnud, et kuivõrd elamu Mai 16 tänane küttesüsteem ei võimalda ümberhäälestust, võib seetõttu piirete kaudu vähendamise arvestuslik efekt ka saavutamata jääda, väljendudes hoopis ruumide ülekütmises. Samuti jäi ülevaatuse käigus silma hoone ruumide kuni 4 kraadi ulatuses muutuv sisetemperatuur ning samuti küttevee erinevad temperatuurid püstikutesse sisenemisel võrrelduna soojussõlme läheduses asuvaid ja maja otstes asuvaid püstikuid, millised asjaolud viitavad küttesüsteemi tasakaalustamatusele. Küttesüsteemi tasakaalustamiseks on vajalik tellida tasakaalustusprojekt, mille raames arvutatakse uuesti üle iga radiaatori koormused ning määratletakse nii vajalikud vooluhulgad igas püstikus. Igale püstikule tuleb paigaldada liiniseadeventiil ning vastavalt tasakaalustusprojektile välja häälestada. Nagu selgub elektrienergia kuluarvestusest hagejate korterites, on nimetatud korterite elektritarbimine isegi talve perioodil niivõrd minimaalne ja kostja arvates antud korterites ei ole tagatud normaalne soojustemperatuur. Selle võrra aga kasutavad hagejate korterid soojusenergiat kõrvalasuvate ning keskküttega köetavate korterite arvelt. Menetluse käik Hagejad kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta leiavad, et hagejate korterites küttesüsteemi ümberseadistamisega kaasnes tegelikkuses kaugkütteseadmete likvideerimine korterelamu üldkasutatavates ruumides. Kostja on saatnud hagejatele meeldetuletusi , milles kohustati hagejaid tasuma Pärnus, Mai 16 asuva elamu keskküttega varustamise kulude eest. Meeldetuletusega kaasnes korteriühistu ähvardus esitada hagejate vastu kohtusse võlanõuded kaugkütte eest, mida hagejad ei ole tarbinud. Kostja poolt tehtud märkus projekti tehnilisele skeemile on kirjutatud käsitsi ning allkirjastatud mitteloetavalt. Nimetatud viitest, et kütteviisi otsustab majavaldaja on kostja poolt kohatu teha järeldusi hagejate toimingute ebaseaduslikkuse üle. Hagejate toimingud on kooskõlas seadusega ja Pärnu Linnavalitsuse 02.12.1994.a. määrusega nr.46. KÜ Mai 16 erakorraline koosolek toimus 07.01.2006.a. koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et otsustati taastada järgmisest kütteperioodist esialgne seis elektriküttel olevates korterites ja kuni uue kütteperioodi alguseni maksavad elektriküttel olevad korterid endiselt 10 % keskkütte arvestuslikust küttekulust korterile. Nimetatud otsuse poolt hääletas 42. Väljavõtte allmärkusena on kirjas, et tegelik koosolekul

3 (8)

osalenud korteriomanike arv oli 59, millele lisandus 8 kehtivat volitust. Kostja kinnitusel oli koosoleku läbiviimiseks vajalik kvoorum olemas. KÜ Mai 16 07.01.2006.a. erakorralist üldkoosolekust osavõtnute nimekirja ei koostatud kinnistusregistri andmete järgi , mille tulemusena ei ole võimalik nimekirja alusel kindlaks teha, kas koosolekust võttis osa korteriühistu liige v. tema perekonnaliige v. mõni kolmas isik v. muu volitusteta isik. Nimekirja on kantud kaks korda jrk.3,4 V., R. ilma allkirjata, jrk. 27,41 V.R. allkirjaga. Kaks korda nimekirjas korratud järjekorranumbrid 8 ja 9. Nimekirjas esinevad järgmised valed korteriomanikud jrk.35 ja 36 krt.20 ja 24 nimekirjas L., tegelik omanik K.T.. Jrk. 52 korter 75 nimekirjas allkiri L.S., tegelik omanik R.S.. Jrk.58 korter 16 nimekirjas S., tegelik omanik A.I.. Samuti tuleb lugeda jrk.8 korter 83 Selivanova volitus õigustühiseks , kuna tegemist ei olnud volitusega , vaid tema poolt teise isikuga saadetud dokumendiks oli avaldus ühistule remondi laenu hääletamise vastu, samuti puudus volitatu nimi. Jrk. 28 korter 92 T.O. allkiri R., märkuste lahtris puudub märge volituste kohta. Kokku nimekirjas 67 , tegelikult õigeid järjekorranimbreid 61. Õigesti vormistatud volitusi oli 2-3. Seega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline osalejate arvu tõttu. Tulenevalt TsÜS § 67 ja 84 on korteriühistu üldkoosoleku otsus tühine algusest peale , mistõttu puudub vajadus selle tühistamiseks e. kehtetuks tunnistamiseks. Kohtul on võimalik seda väidet igal ajal kontrollida. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda. 21.11.2008.a. hagejate poolt esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt Pärnus, Mai 16 asuvat korterelamut köetakse nii elektriliselt kui ka kaugküttega. Hagejad seadistasid oma korterid kaugküttesüsteemilt üle elektriküttele 1996.a. vastavalt kohaliku omavalitsuse ja pädevate ametiisikute poolt kooskõlastatud AS Arinco Projektibüroo projektile ning kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse määrusega nr.46/02.12.1994.a. Korteriühistu on asutataud pärast hagejatele kuuluvate korterite seadistamist elektriküttele ning korterelamu üldkasutatavates ruumides kaugkütte likvideerimist. 07.01.2006.a. toimus KÜ liikmete erakorraline koosolek, mille üheks päevakorra puntiks oli ”tsentraalkütte kulude jaotamisest elektriküttega korteritele”. Koosolekul otsustati ” järgimisest kütteperioodist taastada esialgne seis elektriküttel olevates korterites. Kuni uue kütteperioodi alguseni maksavad elektriküttel olevad korterid endiselt 10% keskkütte arvestuslikust küttekulust korterile”. Mitte keegi ei teatanud korteriühistu liikmetele enne ülalnimetatud koosoleku toimumist, et koosolekul kavatsetakse otsustada järgmisest kütteperioodist elektriküttel olevates korterites esialgse seisu taastamise üle. Üldkoosolek ei olnud ka otsustusvõimeline, kuna koosolekul ei olnud esindatud üle poole korteritest. Et koosolek oleks otsustusvõimeline pidi osalema vähemalt 66 korteriomandit, kuid esindatud oli kõige rohkem 64. Seega on korteriühistu otsus tühine. Samuti puudus korteriühistul pädevus antud küsimuses otsust vastu võtta, kuna elektrikütte likvideerimine ja kaugkütte taastamine ei kujuta endast elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui kokkukutsumisel on rikutud seaduse v. põhikirja nõudeid , ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma v..a. siis, kui üldkoosolekul osalevad v. on esindatud kõik liikmed. Kui juriidilise isiku organi otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele tugineda piiramatult, sest õigusaktides ei ole piiravaid tähtaegasid kehtestatud. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikes vastuväidetes leidis, et hagejate poolt esitatud AS Arinco Projektibüroo poolt koostatud projekt ja AS Pärnu Soojuse kooskõlastus kehtib vaid hoone valdaja nõusolekul. Hoone valdaja 1996.a.- l oli ME Ranna ja tema nõusolek puudub. Esitatud kütte sulgemise aktis nr.65/18.02.1997.a. on öeldud, et korteri omanik kindlustab sulgeseadme suletud asendi ja plommi puutumatuse. Sama on kirjas ka sooja vee sulgemise aktis 285/

4 (8)

27.11.1996.a. ja kehtib korterile Mai 16-69. Ülejäänud hagejad ei ole vett ja kütet ametlikult sulgenud. Samas ei viita antud aktid ka kaugkütte likvideerimisele korteris 69. Kui hagejad väidavad, et korterites seadistati küte ümber samal ajal kui üldkasutatavates ruumides, siis ei saanud see olla enne Mai 16 korteriühistu loomist, kuna korteriühistu asutati 1998.a. ja üldkasutatavates ruumides seadistati küte ümber 2000 aastal. 07.01.2006.a. toimunud üldkoosolekul tegi esimees E. Liiber ettepaneku suurendada elektriküttel olevate korterite tsentraalkütte maksmise osalust vastavalt 35% ja 45 %. Koosolek aga otsustas pärast vaidlusi ja sõnavõtte , et järgmisest kütteperioodist tuleb hoopis taastada elektirküttel olevates korterites tsentraalküte. KÜ Mai 16 erakorralise üldkoosoleku nimekirjas on kokku 66 korteriomanikku , nendest isiklikult oli kohal 58 korteriomanikku ja 8 volitatud isikut. Seega üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Korteriomanikud ei ole ka üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud tähtajal s.o. kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, vaidlustanud. Üldkoosoleku otsus on kehtiv ja korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kohtuistungil hagejad jäid esitatud hagi juurde ja palusid hagi rahuldada. Kohtuistungil kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Pärnus, Mai 16 asuva elamu kinnistu oluliseks osaks olevat korruselamut köetakse nii elektri, kui kaugküttega. Hagejad seadistasid endale kuuluvad mõttelised osad kinnistust (korterid) ümber elektriküttele ja likvideerisid enda eluruumidest kaugkütteseadmed 1996.a. vastavalt AS Arinco Projektibüroo projektile korterite 61,63,64,66,67,69,70, 72 ja 75 üleviimine elektriküttele. Korterit nr.12 antud projekt ei kajasta. Projekti on kooskõlastanud Pärnu Soojus 20.02.1997.a. tingimusega „hoone valdaja nõusoleku korral“ (tl.12- 37). Hoone valdaja nõusoleku kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Samas on kohtule esitatud kütte sulgemise akt nr.65/ 18.02.1997.a. ja sooja vee sulgemise akt 285/ 27.11.1996.a. korteris Mai 16-69 (41,42). Teiste korterite kohta ei ole ka vastavaid akte esitatud. Samas korteriühistu Mai 16 juhatuse aruandest nähtub, et korteriühistu on eelnevalt s.o. juba 1998 aastal nõustunud, et hagejad maksavad kaugkütte eest vähem (tl.137). Kinnistu kaasomanikud asutasid Mai 16 korteriühistu, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud 18.05.1998.a. KÜS § 2 lg.1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 07.01.2006.a. korteriühistu liikmete erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus taastada ehitises kaugküte ning kohustati elektriküttele ümberseadistatud korterite omanikke taastama enda eluruumides kaugküte järgmisest kütteperioodist ja kuni uue kütteperioodi alguseni maksvad elektriküttel olevad korterid endiselt 10% keskkütte arvestuslikust küttekulust korterile. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (KÜS § 13 lg.2). Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates (KÜS § 13 lg.3). MTÜS § 24 lg.1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse v. põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

5 (8)

Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hagejad nimetatud tähtaja jooksul korteriühistu üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Kostja väited, et hagejate nõue on aegunud ei ole põhjendatud, kuna hagejad ei pöördunud kohtu poole üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõudes, vaid nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõudes. Antud nõude esitamisel ei ole seaduses sätestatud 3 kuulist tähtaega. Hagejad on esitanud väite , et 07.01.2006.a. vastu võetud üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosolekul otsustati küsimus, mida ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud, üldkoosolekul puudus kvoorum ja üldkoosolek ei olnud pädev otsust vastu võtma ning tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Hageja väited, et korteriühistu pädevuses ei olnud vastu võtta otsust likvideerida elektriküte ja taastada kaugküte hagejatele kuuluvates korterites ning tasuda Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise kulude eest, ei ole põhjendatud. KÜS § 13 lg.4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg.1 järgi majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Lg.2 kohaselt eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide , tehnosüsteemide v. nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist v. ennistamist. Sama sätestas KÜS enne 22.10.2006.a. jõustunud muudatusi. Kohus leiab, et elamusisene kaugküttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-153-05. Vastavalt eeltoodud KÜS sätetele on korteriomanike kaasomandis oleva kaugküttesüsteemi eemaldamine, asendamine ja taastamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlbulikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Samuti mõttelise osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub , valdamisega seonduv tuleb korteriühistus KOS § 1 lg.1 ja § 8 lg.1 kohaselt otsustada KÜS ja AÕS sätete alusel, arvestades KÜS § 1 lg.2 tulenevalt ka MTÜS sätestatud põhimõtteid. AÕS § 72 lg.1 tulenevalt puudub kaasomanikul õigus ainuisikuliselt otsustada asja üle. Kaasomandi puhul toimub ühise asja valdamis-, kasutamis- ja käsutamisõiguse teostamine kaasomanike kokkuleppel, selle puudumisel enamuse otsuse alusel. Seega kuulub igale kaasomanikule ainult teatud osa ühisest otsustusõigusest e. õigus osaleda ühise asja suhtes otsuse tegemisel. Seega korteriühistu on pädev vastu võtma otsuseid kaugküttesüsteemi taastamise ja samuti kaugkütte eest tasumise osas ja hageja väited selles osas ei ole põhjendatud. Kuna elektrikütte radiaatorid on paigaldatud kaugkütte radiaatorite asemele tuleb endise olukorra taastamiseks likvideerida ka elektriküte olemasoleval kujul (tl.297 hageja esindaja seletus kohtule). KÜS § 1 lg.2 järgi korteriühistuseaduses sätestamata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. TsÜS § 38 lg.2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses sätestatud v. kui otsus on vastuolus heade kommetega v. kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks v. muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet v. kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 24.1 lg.1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks v. muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet v. ei vasta headele kommetele. Otsus on

6 (8)

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Lg.2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Õiged on hageja väited, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele ei kehti 3 kuuline vaidlustamise tähtaeg ning olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Tühisel ja vaidlustataval otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele reeglina tugineda piiramatult. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-21-22-08 ja 3-2-1-145-08. MTÜS § 21 lg.1 järgi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud, et arutamisele tuleb küsimus „tsentraalkütte kulude jaotamisest elektriküttega korteritele“. Samas võeti üldkoosolekul vastu otsus „järgmisest kütteperioodist taastada esialgne seis elektriküttel olevates korterites. Kuni uue kütteperioodi alguseni maksvad elektriküttel olevad korterid endiselt 10% keskkütte arvestuslikust küttekulust korterile“. MTÜS § 21 lg.4 (otsuse vastuvõtmisel sätestatud redaktsioonis) järgi üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sellistes küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes , mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid , kui üldkoosolekul osalevad v. on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Seega üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust s.o. endise olukorra taastamine e. elektrikütte likvideerimine ja kaugkütte taastamine, üldse näidatud ja seda ei olnud teatest võimalik ka välja lugeda. See on käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa otsuse vastuvõtmise korral selle tühisuse. Selline on ka Riigikohtu praktika – RKL 3-2-1-2208. Üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed ja ka mitte kõik hagejad. Seega on õiged hagejate väited, et üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja 07.01.2006.a. otsus taastada järgmisest kütteperioodist esialgne olukord e. kaugküte, on tühine. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus koosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistu Mai 16 põhikirja p.6.3 järgi üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel annab iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest ja kui koosolekule ei tulnud kohale vajalikku arvu ühistu liikmeid v. nende esindajaid, kutsutakse sama päevakorraga kuu aja jooksul kokku korduv üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete v. nende esindajate arvust. Korteriühistu põhikirja p.4.1.1 järgi ühistu liikmel on õigus isiklikult v. oma volitatud esindaja kaudu osa võtta ühistu liikmete üldkoosolekust, kusjuures füüsilisest isikust ühistu liiget võib koosolekul esindada korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige v. korteri kaasomanik v. teine ühistu liige. Põhikiri on kooskõlas KÜS §-ga 10.1 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud redaktsioonis. Seega üldkoosolekul pidi osalema 65 + 1= 66 korteriomanikku. Üldkoosoleku nimekirja järgi oli kohal 67 korteriühistu liiget, korteritel 98 ja 99 üks omanik, seega esindatud 68 korterit (I toimik, tl.96-97). Hagejate väitel üldkoosolekul ei olnud kvoorum koos, sest osalejaid oli alla poole. Hagejate väitel osales 64 korteriomanikku. Kohal ei olnud ja nõuetekohane volikiri puudus korter nr.83 S., Korter 73 omanik on R.S. ,aga kohal oli ja allkiri on L.S., kellel puudus volikiri.

7 (8)

Korteri nr. 15 omanik K. on volitanud M.i, aga ei tea , kes ta on ja seega puudus vastavalt põhikirjale õigus esindada. Korteritel 20 ja 24 üks omanik K.T. , aga allkirjad erinevad. Esialgselt hagejad väitsid, et nimekirjas on L., aga tegelik omanik on K.T.. Korteri 112 omaniku S. volikiri ei seostu 07.01.2006.a. koosolekuga. Korter 88 omaniku L. volitusele on üldkoosoleku kuupäev hiljem juurde kirjutatud. Samuti protokollis puuduvad eesnimed. Tunnistaja R.K. `i kohtuistungil antud ütluste kohaselt osales tema koosolekul, kuid 66 korteriühistu liiget saalis ei olnud, volitustega oli suur segadus, kas need on õiguspärased. Koosoleku juhatajal on kohustus kontrollida kvoorumi olemasolu., kuid kvoorumi olemasolu keegi ei kontrollinud (II toimik, tl.288). Samas tunnistaja ei nimetanud nimeliselt , keda nimekirjas märgitutest kohal ei olnud. Kostja väitel oli kvoorum koos. Korter 83 omaniku S. volikirja ei ole kohtule esitatud. Samuti korteri 73 omanik oli üldkoosoleku toimumise ajal R.S:, allkiri L. S., volikirja pole esitatud. Kinnistusraamatu väljavõtetest ja üldkoosolekust osavõtjate nimekirjast nähtub, et L.M. on korteri nr.13 omanik ja esindas ka M.K.`it volikirja alusel (II toimik, tl.349). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et K.L. ja K.T. on sama isik, kannet abielutunnistuse alusel muudetud (tl.244). Kuna tal on 2 korteriomandit, seega ka üldkoosolekul 2 häält. Hagejate poolt väidetud L.`e ja S. volikirjad on antud enne üldkoosoleku toimumist (II toimik, tl.355-356). Seega kohus leiab, et üldkoosolekul oli esindatud 66 korterit , kvoorum oli koos ja hagejate väited üldkoosoleku otsuse tühisuse osas kvoorumi puudumise tõttu , ei ole põhjendatud. Kuna korteriühistu üldkoosoleku pädevuses on vastu võtta otsust kaugkütte taastamise osas, aga vastuvõetud otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, siis on hagi põhjendatud osaliselt ja tuleb tuvastada korteriühistul Mai 16 hagejate vastu neile Pärnus, Mai 16 kuuluvates korterites elektrikütte likvideerimise ja kaugkütte taastamise nõudeõiguse puudumist, kuni korteriühistu üldkoosoleku poolt ei otsustata teisiti. Hagejad nõuavad veel tuvastada korteriühistul Mai 16 hagejate vastu Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise teenuste eest tasumise nõudeõiguse puudumine. Kohus leiab, et hagejad peavad tasuma kaugkütte eest vastavalt sellele, kuidas nad tasusid enne 07.01.2006.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsust, kuna üldkoosoleku otsus esialgse olukorra s.o. kaugkütte taastamise osas, on tühine. Seega tuleb tuvastada korteriühistul Mai 16 hagejate vastu Pärnus, Mai 16 asuva elamu kaugküttega varustamise teenuste eest vastavalt 07.01.2006.a. üldkoosoleku otsusele tasumise nõudeõiguse puudumine. Hagejad peavad tasuma kaugküttega varustamise teenuse eest selliselt nagu oli enne 07.01.2006.a. üldkoosolekut otsustatud, kuni korteriühistu ei otsusta teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.