Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-47944 Tsiviilasi Rapla valla hagi Raissa Sõnajala vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 6107,65 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Rapla vald (reg.nr 75023361, Rapla, Viljandi mnt 17), hageja esindaja vallavanem Aare Heinvee, kostja Raissa Sõnajalg ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx x-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Raissa Sõnajalalt 6107,65 krooni Rapla valla kasuks. Menetluskulud jätta Raissa Sõnajala kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Kostja kasutab tähtajalise üürilepingute alusel sotsiaalkorterit xxxxxx xxxxx x-xx. Kostja täidab üürilepingut mittenõuetekohaselt ja ebastabiilselt: jätab väljaarvestatud üüritasu tähtajaks maksmata ning ei ole kinni pidanud tema poolt antud lubadusest võlgnevus täies ulatuses kustutada. Vaatamata valla 27.01.2009 kirjale nr 5.21.7/2820-3 võlgnevuse tasumiseks 3805,35 kr ulatuses on võlgnevus näidatud ainult kasvutendentsi. Kostja pole reageerinud tulemuslikult ka vallavalitsuse ametnike suulistele meeldetuletustele, kuigi ta on vastuseks lubanud võlgnevuse likvideerida. Seisuga 16.09.2009 võlgneb kostja üüritasu 6107,65 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Heinvee palub VÕS §-de 76 lg 1; 292 alusel kostjalt välja mõista üürivõla summas 6107,65 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 14.10.2009. Kostja kohtule kirjalikult nimetatud kuupäevaks ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. Sotsiaalkorteri üürilepinguga nr 22-3.10.1/2 01.03.2009 loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid lepingu selle kohta, et hageja annab kostja ja temaga kooselavate isikute kasutusse munitsipaalomandisse kuuluva sotsiaalkorteri aadressil xxxxx, xxxxx x-xx. Üürnik kohustub tasuma üüri 1 m2 kohta 8.- kr. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Väljavõttega arvelduste kannetest loeb kohus tuvastatuks, et seisuga 16.09.2009 on kostjal tasumata üür summas 6107,65 kr. Kostja on oma lepingulisis kohustusi rikkunud. Seega kulub kostjalt väljamõistmisele 6107,65 kr kostja kasuks.
VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.