Tsiviilasja number
2-07-22764
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.oktoobril 2009, Tallinn
Tsiviilasi
KÜ Tuisu 9 hagi Artson Projekt OÜ vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumise tuvastamiseks ja 45 000 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks ning Artson Projekt OÜ vastuhagi 22 500 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasjahind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni Harju Maakohtu 14.01.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artson Projekt OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
28.09.2009 kohtuistungil
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja KÜ Tuisu 9 (registrikood 80131845, asukoht Tuisu 9, Tallinn 11314), esindaja adv. Jevgenia Žurina Kostja Artson Projekt OÜ (registrikood 11092040, asukoht Laki 14a, Tallinn 10621), seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Vinkelberg, lepinguline esindaja adv. Lauri Liivat
Jätta Harju Maakohtu 14.01.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja Artson Projekt OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 14.06.2007 esitas KÜ Tuisu 9 kohtusse hagi, milles palus tuvastada hageja ja Artson Projekt OÜ vahel 24.03.2006 sõlmitud töövõtulepingu olulise rikkumise kostja poolt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv summas 45 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2006 töövõtulepingu nr 01-0306 (edaspidi töövõtuleping). Lepingu objektiks oli Tallinnas aadressil Tuisu 9 asuva elamu trepikodade renoveerimistööd vastavalt 07.12.2005 hinnapakkumisele. Töövõtulepingu punkti 1.4 kohaselt oli kostja kohustatud teostama ja lõpuni viima lepingu punktidega määratud tööd, muretsema tööjõu, hinnapakkumises loetletud tööde tarbeks materjale, organiseerima töid ja tegema kõik muu, mis on vajalik lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli töövõtja kohustatud teostama ja viima lõpule lepingus näidatud tööd kooskõlas lepingu tingimustega, kasutama nõutavat tehnoloogiat, kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale. Kvaliteedi hindamise aluseks võeti lepingu järgi kehtivad ehitusnormid ja eeskirjad ning ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2000, samuti hea ehitustava. Töövõtulepingu 4. punkti järgi pidid tööd olema lõpetatud 03.07.2006. 11.07.2006 koostati kaetud tööde akt, mis oli allkirjastatud kostja esindaja poolt. Akt ei olnud allkirjastatud hageja esindaja poolt. Aktis olid fikseeritud ehitusjärelevalve esindaja V. A.. poolt tehtud märkused. Tulenevalt nimetatud märkustest koostati 26.07.2006 ehitus protokoll nr 1 (edaspidi protokoll), mis oli ühtlasi töövõtulepingu lisaks. Protokollis leppisid pooled kokku, millised ehituslikud puudused tuleb kostjal kõrvaldada. Kostja kohustus teostama järgmised tööd: (a) värvida üle harutoosid; (b) trepiastmetelt kõrvaldada pahtlijäljed; (c) paranduskohtades ja laes värvitooni ühtlustada; (d) pahtliparandused täita pritskrohviga; (e) sirgeks ajada saapatriip; (f) tamburi lagede viimistlus; (g) elektrikilpide osalised värviparandused; (h) valgustite puhastamine. Loetletud tööd kohustus kostja lõpetama 30.08.2006. Kostja jättis protokollis nimetatud tööd olulises osas teostamata. Vabastatud on üksnes harutooside kaaned ning viimistletud tamburi laed. Ülejäänud protokollis märgitud puudused on kõrvaldamata. Pärast 30.08.2006 toimus kostja ja hageja kokkusaamine, mille käigus hageja juhtis kostja tähelepanu täitmata lepingulistele kohustustele ning puuduste kõrvaldamise vajadusele, mida võis pidada esmaseks pretensiooniks. 05.03.2007 ja 19.04.2007 on hageja esitanud kostjale korduvaid pretensioone, kuid viimane on neid täielikult ignoreerinud. Töövõtulepingu lisaks olevas protokollis leppisid pooled kokku, et lepingu järgi makstavast summast (lõppsummast) peab hageja kinni 22 500 krooni. Ülejäänud summa (157 338 kr) kannab hageja kostjale üle 28.07.2006. Juhul kui kostja ei täida oma kohustusi 30.08.2006, kohustub kostja maksma leppetrahvi summas 45 000 krooni. Õigusliku alusena on hageja osundanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, §-le 101, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ning §§-dele 128, 159 ja 160. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja oleks pidanud välja tooma ning tõendama konkreetsete puuduste olemasolu. Kostja teostas 26.07.2006 protokollis nimetatud tööd tähtaegselt. Tööde üleandmine pidi toimuma 30.08.2006 aset leidnud kokkusaamisel, kus hageja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtu akti allkirjastamast ning töid vastu võtmast, kuid ei esitanud ka konkreetseid
pretensioone tööde osas. Kuna hageja 10 päeva jooksul samuti pretensioone ei esitanud, siis tuleb tööd lugeda VÕS § 638 alusel hageja poolt vastuvõetuks. Pretensioonid tööde kohta esitas kostja alles 11.10.2006 kirjas, seega peaaegu poolteist kuud pärast seda, mil oleks pidanud tööd vastu võtma. Kostja on teostanud tööd vastavalt lepingutingimustele ning RYL 2000 nõuded ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule kohaldatavad. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist on 1980. aastal ehitatud majaga mitte uue ehitisega ning ei ole võimalik eeldada, et trepikoja sanitaarremondi teostamisel võiks tööde tulemus sarnaneda uue ehitisega. Tööde teostamist vastavalt lepingutingimustele tõendab ka kohtule esitatud eksperthinnang. Puuduste kirjeldus esitati töövõtjale üldsõnaliselt seejuures viitamata, kus konkreetsed puudused esinevad. Kostja kõrvaldaski kolmes trepikojas puudused oma parima äranägemise järgi ning uskus, et sellega on töövõtuleping kohaselt täidetud. VÕS § 644 lg-st 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingu tingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtule esitatud pildimaterjal ei tõenda, et kostja on protokollis loetletud puudused jätnud nõutud kuupäevaks kõrvaldamata. Kõnealused fotod on tehtud vahetult enne hagi esitamist kohtule, seega ligi kaks aastat pärast tööde teostamist. Leppetrahv oli kokku lepitud täitmise asendamiseks vastavalt VÕS § 159 lg 1 teisele lausele. Sellele viitab ka kokkulepitud leppetrahvi suurus 45 000 krooni ning see, et hageja ei ole esitanud kostjale nõuet tööde teostamiseks, kuigi need on tema väite kohaselt teostamata. Arvestada tuleks asjaoluga, et hageja on protokoll nr 1 alusel juba kostjale makstavast summast 22 500 krooni kinni pidanud. Seetõttu oleks hagejal võimalik täiendavalt nõuda vaid 22 500 krooni tasumist. Lisaks ei ole hageja esitanud enda leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul, vaid poolteist kuud pärast tööde vastuvõtmise kohta peetud koosolekut ning alles siis, kui kostja nõudis hagejalt varasemalt kinnipeetud summa tasumist. Nõutav leppetrahv on kohustuse täitmise ulatust arvestades ka ebamõistlikult suur. Kostja palus võimalikku leppetrahvinõuet VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-7805. Artson Projekt esitas 10.04.2008 kohtule vastuhagi 22 500 krooni ning nimetatult summalt arvestatud viivise väljamõistmiseks hagejalt. 30.08.2006 aset leidnud kokkusaamisel keeldus hageja tööde vastuvõtu akti allkirjastamast ning töid vastu võtmast, kuid ei esitanud ka konkreetseid pretensioone tööde osas. Kuna hageja 10 päeva jooksul samuti pretensioone ei esitanud, siis luges kostja tööd VÕS § 368 alusel hageja poolt vastuvõetuks ja esitas hagejale nõude 22 500 krooni tasumiseks, tähtajaga 19.09.2006. Seega muutus kostja nõue sissenõutavaks alates 20.09.2006. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus tellija tasuma tasumisest põhjendamata keeldumisel või tasumisega viivitamisel maksma lisaks võlgnetavale summale viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest, alates tasumise lõpptähtajale järgnevast päevast. Lähtudes lepingus toodud viivisemäärast ning arvestades rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aega (568 päeva), peab hageja tasuma kostjale veel viivistena 12 780 krooni. Samuti palus kostja mõista hagejalt TsMS § 367 alusel välja vastuhagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivise 0,1 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni. KÜ Tuisu 9 vastuhagi ei tunnistanud. Vastuhagi on täielikult tõendamata. Artson Projekt OÜ peab tõendama töövõtulepingu korrektset ja nõuetekohast täitmist, samuti seda, et hageja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Hageja viitas seejuures Riigikohtu otsusele 3-21-84-03.
Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas poolte vahel 24.03.2006 sõlmitud töövõtulepingu olulise rikkumise Artson Projekt OÜ poolt ning mõistis Artson Projekt OÜ-lt KÜ Tuisu 9 kasuks välja leppetrahvi summas 25 000 krooni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud 70% ulatuses Artson Projekt OÜ kanda. Pooltel puudus vaidlus, et 24.03.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel kohustus kostja teostama Tallinnas aadressil Tuisu 9 asuva elamu trepikodade renoveerimistööd. Tööd pidid lepingu punkti 4 kohaselt olema lõpetatud 03.07.2006. 26.07.2006 allkirjastasid pooled protokoll, mis oli ühtlasi töövõtulepingu lisaks. Protokollis leppisid pooled kokku, millised ehituslikud puudused tuleb kostjal 30.08.2006 kõrvaldada. Vaidlus puudus ka selles, et protokollis nimetatuist on kostja teostanud järgmised tööd: vabastanud harutooside kaaned ja viimistlenud tamburi laed. Pooled vaidlesid selle üle, kas kõik protokollis fikseeritud ehituslikud puudused on kostja poolt kokkulepitud tähtajaks kõrvaldatud ning hageja on põhjendamatult keeldunud teostatud tööde vastuvõtmisest. Muu hulgas, kas kostja on töövõtulepingut toodud asjaoludel oluliselt rikkunud. Töövõtulepingu punktides 3.1 ja 5.6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise lõppakti pooled vaidlustamata asjaolude kohaselt allkirjatanud ei ole. 26.07.2006 koostatud protokollis on pooled fikseerinud kostja poolt teostatud töödes ilmnenud ehituslikud puudused, millised kostja kohustus kõrvaldama hiljemalt 30.08.2006. Mainitud protokolli põhjal sai lugeda tõendatuks, et vaidlusalused ehituslikud puudused eksisteerisid. Samuti võis eeldada, et kostjale olid loetletud puuduste olemus ja ulatus teada, kuna kostja seadusjärgne esindaja on protokolli allkirjastanud ning võtnud sellega kostjale kohustuse puudused 30.08.2006 kõrvaldada. Seetõttu kostja viiteid VÕS §-le 644 on käesoleval juhul asjakohatud. Kuivõrd töövõtulepingus kokkulepitud töö nõuetekohane teostamine on VÕS § 635 lg-st 1 lähtudes kostja kohustuseks ning hageja on tõendanud mittevastavuse olemasolu teostatud ehitustöödes, peaks kostja tõendama vaidlusaluste puuduste tähtaegset kõrvaldamist. Olemasolevad tõendid ei võimalda aga teha järeldust, et kostja oleks kõrvaldanud protokollis loetletud ehituslikud puudused. Eriteadmistega isiku, tunnistaja P. T. leidis, et protokollis loetletud tööd trepikodades on teostatud ning tööde kvaliteet vastab heale ehitustavale. P. T. ütluste ja tema kirjaliku arvamuse põhjal ei tundunud veenev, et kostja oleks kõik protokollis fikseeritud puudused kõrvaldanud. Lisaks ei lange P. T. ütlused sisuliselt kokku hageja tellimusel tööde teostamise üle järelevalvet teostanud tunnistaja V. A.. kohtule antud ütlustega, kes on kinnitanud, et protokollis märgitud ehituslikud puudused on osaliselt kõrvaldamata. Samuti on tõendamata, et 30.08.2006 toimus Tuisu 9 elamus poolte esindajate kokkusaamine, mille käigus keeldus hageja kostja poolt protokolli nr 1 alusel teostatud töid vastu võtmast. Tunnistaja V. A. on oma ütlustes selgesõnaliselt eitanud võimalikku kokkusaamist 30.08.2006. Juhindudes VÕS § 635 lg-s 1 ja § 647 lg-s 1 sätestatust on kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hagi kuulus vastava tuvastusliku nõude osas rahuldamisele. Ülaltoodud järeldused olid aluseks ka kostja vastuhagi rahuldamata jätmisele. Tõendatud ei olnud, et tööd saaks lugeda hageja poolt vastuvõetuks, mistõttu ei olnud hagejal tekkinud kostja suhtes kohustust 22 500 krooni tagastamiseks. Sellest tulenevalt puudus õiguslik alus ka viivitusintressi nõudmiseks vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2 ja VÕS § 113 lg-le 1. Hageja leppetrahvinõue rajaneb töövõtulepingu lisaks olevas protokollis sisalduvale kokkuleppele, mille kohaselt on kostja kohustunud tasuma leppetrahvi summas 45 000 krooni, juhul kui kostja ei täida oma kohustusi 30.08.2006. Arvestades leppetrahvi suurust, töövõtulepingus kokku lepitud tööde maksumust ning lepingujärgsete kohustuste täitmise
eeldatavat ulatust töövõtja poolt järeldub, et ebamõistlik oleks eeldada, et pärast leppetrahvi tasumist säiliks hagejal veel ka kohustuse täitmise nõue. Pooltel oli erimeelsus küsimuses, kas 22 500 krooni kinnipidamine seondub põhihagi esemeks oleva leppetrahvinõudega. Asja materjalide põhjal otsustades puudub alus eeldada, et mainitud 22 500 krooni kinnipidamine seondub kostja poolt protokollis võetud kohustusega kõrvaldada ehituslikud puudused 30.08.2006. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 45 000 krooni, mitte 22 500 krooni. Esimese leppetrahvi nõude esitas hageja 11.10. 2006, so poolteist kuud pärast tööde ülevõtmise kohta peetud koosolekut. Kohtu hinnangul ei ole hageja VÕS § 159 lg 2 alusel leppetrahvinõuet kaotanud. VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu kuuluks kohaldamisele juhul, kui viivitus oleks olnud pikem kui kaks kuud arvates kostja kohustuste täitmise tähtajast. Kostja esitas lisaks eeltoodule ka taotluse leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et leppetrahvi vähendamise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kohustise täitmise ulatust võlgniku poolt, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Seega tuleb leppetrahvi suurust võrrelda esmajoones kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Asja materjalide põhjal võis järeldada, töövõtulepingus kokku lepitud tööd olid kostja poolt 26.07.2006 määravas osas teostatud. Seetõttu ei saa hageja täitmishuvi kõnealuste tööde osas kõrgeks pidada. Lisaks on kostja protokollis loetletud puudused osaliselt kõrvaldanud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid tegeliku kahju suuruse kohta. Arvestades eeltoodut ning töövõtulepingus kokku lepitud tööde kogumaksumust, võis eeldada, et kostja kohustuste rikkumisest hagejale tekkinud kahju suurus jääb 25 000 krooni piiridesse. Seetõttu tuleb hageja leppetrahvinõuet vähendada 25 000 kroonini. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Artson Projekt OÜ palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega tuvastati Artson Projekt OÜ poolt oluline lepingu rikkumine ning mõisteti temalt välja leppetrahv summas 25 000 krooni, teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 644. Seadusest ei tulene, et VÕS § 644 sätestatud kohustused kehtiksid tellija suhtes üksnes töö esmase üleandmise korral. Kostja on veendunud, et nimetatud kohustused kehtivad tellija suhtes ka töös puuduste kõrvaldamisel. Seega kui pooled pärast töö üleandmist lepivad kokku, et esinevad puudused, mis teatud tähtajaks tuleb kõrvaldada, siis pärast kokkulepitud tähtaega puuduste jätkuval esinemisel kohaldub jätkuvalt VÕS § 644. See tähendab, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija peab mittevastavustele tuginemiseks mõistliku aja jooksul teatama, et mittevastavused esinevad, kusjuures tellija peab mittevastavusi ka piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus on negatiivse asjaolu tõendamiskoormisest valesti aru saanud. Käesoleval juhul ei esine vaidlust selles, et 26.07.2006, mil koostati protokoll, esinesid protokollis nimetatud puudused. Poolte vahel on vaidlus hoopis selles, kas ja kui, siis missugused puudused, esinesid 30.08.2006, mil protokollis nimetatud tööd pidid apellandi poolt olema teostatud. Sealjuures on apellant kogu aeg olnud seisukohal, et ta on kõik protokollis nimetatud puudused 30.08.2006 seisuga kõrvaldanud. Hageja oli vastupidisel arvamusel, kuid ei ole kostjale saatnud ühtegi teatist esinevate puuduste kohta. Seetõttu ei olnudki kostjal võimalik tõendata puuduste mitteesinemist. Lisaks on kohus eksinud selles, et on 26.07.2006 protokolliga lugenud tõendatuks protokollis nimetatud puuduste esinemise seisuga 30.08.2006. Kõnealuse protokolliga saab lugeda tõendatuks protokollis nimetatud puuduste esinemise üksnes selle koostamise seisuga ehk 26.07.2006.
VÕS § 644 lg 1 kohaselt pidanuks vastustaja apellandile mõistliku aja jooksul pärast 30.08.2006 teatama, et kostja poolt teostatud töös esinevad ikka veel puudused. Lisaks ei ole kostja saanud ei 11.10.2006 ega 05.03.2007 hageja kirjast ega ka mitte ühestki hilisemast vastustaja kohtudokumendist teada, milles hageja poolt etteheidetud puudused seisnesid. Vastustaja ei ole kohtueelselt ega kummalisel kombel ka kohtumenetluse ajal esitanud mistahes kirjeldust, rääkimata veel VÕS §-s 644 lg 2 nõutud täpsest kirjeldusest, missuguste ja kus asuvate puuduste olemasolu ta apellandile ette heidab. Kuna hageja on jätnud protokollis nimetatud ja kostja poolt teostatud tööde mittevastavuse kirjeldamata, ei saa ta sellele enam tugineda, mistõttu tema leppetrahvinõue on alusetu. Kostja on seisukohal, et lepingu oluline rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud. Kohus ei ole otsuses põhjendanud millepärast on ta omistanud hageja tunnistaja ütlustele suurema kaalu kui kostja tunnistaja ütlustele. Samuti ei anna hageja tunnistaja ütlused ega ka hageja esitatud fotomaterjal alust lugeda hageja väiteid tõendatuks protokollis nimetatud kostja kohustuste täitmata jäänuks lugemise osas seisuga 30.08.2006. Isegi kui esinevad mõned protokollis nimetatud puudused, siis on tegemist mitteolulise kostja kohustuste rikkumisega. Protokollis nimetatud puuduste tõttu on kostjale makstavalt tasult juba 22 500 krooni kinni peetud. Arvestades hageja enda käitumist mittevastavustest teatamisel ja mittevastavuste kirjeldamata jätmist oleks õiglane, kui hageja leppetrahvi nõue jääks täies ulatuses rahuldamata. Isegi sellisel juhul on hageja kõnealuste puuduste tõttu 22 500 krooni juba kokku hoidnud, kuna sellise summa kinnipidamine oli protokollis kokku lepitud. Pealegi poolte tegeliku tahte kohaselt pidanuks 22 500 krooni olema leppetrahvi üheks osaks, mis peeti kinni tagatisena, et protokollis nimetatud kohustused täidetud saaks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja oma vastuväidetes hagile esitatud seisukohti ning neile on maakohus andnud põhjaliku hinnangu, millega kolleegium nõustub. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme ning puuduvad kahtlused faktiliste asjaolude tõendamise menetluse suhtes. Maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse sätteid. Maakohus leidis õigesti, et 26.07.2006 koostatud protokollis on pooled fikseerinud kostja poolt teostatud töödes ilmnenud ehituslikud puudused, millised kostja kohustus kõrvalama hiljemalt 30.08.2006. Mainitud protokolli põhjal sai lugeda tõendatuks, et vaidlusalused ehituslikud puudused eksisteerisid. Samuti võis eeldada, et kostjale olid loetletud puuduste olemus ja ulatus teada, kuna kostja seadusjärgne esindaja on protokolli allkirjastanud ning võtnud sellega kostjale kohustuse puudused 30.08.2006 kõrvaldada. Seetõttu kostja viiteid VÕS §-le 644 on käesoleval juhul asjakohatud. Nimetatud sättest ei tulene, et samade puuduste kõrvaldamisest peaks kostjat teavitama korduvalt. Hageja on väitnud ja ka otsuses nimetatud tõenditega tõendanud, et 26.07.2006 protokollis nr 1 nimetatud puudused olid 30.08.2006 kõrvaldamata.
Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt olid kõik puudused nimetatud juba 11.07.2006 koostatud kaetud tööde aktis ja uuesti olid need fikseeritud 26.07.2006 poolte poolt allkirjastatud protokollis nr. 1. Kuivõrd töövõtulepingus kokkulepitud töö nõuetekohane teostamine on VÕS § 635 lg-st 1 lähtudes kostja kohustuseks ning hageja on tõendanud mittevastavuse olemasolu teostatud ehitustöödes, peaks kostja tõendama vaidlusaluste puuduste tähtaegset kõrvaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu eelnimetatud järeldusega. Maakohus on andnud hinnangu tunnistajate ütlustele ja otsuses põhjendanud, miks kohus ühe või teise tunnistaja ütlusega nõustub või ei nõustu. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust tunnistajate ütlusi teisiti hinnata. Samuti on apellant ka kaebuse p-s 3.3.3 hinnates asjas esitatud tõendeid leidnud, et mitmest hageja kirjast võib välja lugeda, millised puudused olid kõrvaldamata. Seega pidi kostja selgesti aru saama juba 13.09.2006, et 26.07.2006 protokollis nr. 1 nimetatud puudustest on kõrvaldatud vaid p-s 1 nimetatud mittevastavused (t.l.20). Kolleegiumi arvates ei omagi asjas tähtsust mitu puudust kõrvaldamata oli – piisab kui oli kõrvaldamata tähtaegselt ka mõni protokollis nimetatud puudustest, kuna tegemist ei ole mitte hinna alandamise või kahju hüvitamise nõudega, vaid leppetrahvi nõudega. Maakohus on leppetrahvi vähendamisel kõiki asjas esitatud asjaolusid arvesse võtnud. Protokolli nr 1 kohaselt peab kostja juhul, kui ta ei täida p-s 1 loetletud kohustusi 30.08.2006 kuupäevaks, tasuma leppetrahvi summas 45000 krooni (t.l.14). Maakohus on andnud põhjendatult hinnangu ka asjas esitatud fotodele. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja uued väited apellatsioonkaebuses, mille kohaselt ei ole kostjale selge, kas pildid on tehtud Tuisu 9 kortermajas, kuna selliseid vastuväiteid ei ole kostja maakohtus esitanud (t.l. 132-148). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.