lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
15. oktoober 2009 Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-50233
Hagi ese
J B hagi I Za Ja O Zi vastu materiaalse ja moraalse kahju nõudes Hageja alaealine J B
Menetlusosalised
Hageja seaduslik esindaja T B I Hageja lepinguline esindaja Neeme Sild Kostjad: I Za OZ Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2009
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kostjatelt I Za ja O Z solidaarselt hageja J B kasuks varaline kahju summas 2962 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni 02 senti. Tuvastada kostjate I Za ja O Zi kohustus hüvitada hagejale J Ble tulevikus seoses koera poolt tekitatud kehavigastuse ravi jätkumisega tekkida võiv varaline kahju. Välja mõista kostjatelt I Za ja O Z solidaarselt hageja J B kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 (kümme tuhat) krooni. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.
Edasikaebamise kord
lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile 23. jaanuaril 2006.a. ründas kostjatele kuuluv koer hagejat J Bt. Samal päeval tütarlaps hospitaliseeriti. Arstid tuvastasid J Bl vasaku käsivarre proksimaalsel kolmandikul tsirkulaarselt ulatuslikud hammustushaavad. Haavad dreneeriti narkoosis. Haiglaravil viibis laps 23. 01-27. 01. 2006.a. Nimetatud sündmus on tõendatud väärteoasja materjalidega nr. 257006000349. Hageja esitab kohtule koopiad väärteoasja materjalidest. Väärteootsuse kohaselt karistati S Gut Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66'3 lg. 2 alusel rahatrahviga 180 krooni. Otsuse kohaselt S G, olles isik, kellele oli antud koer hoiule, ei taganud, et koer ei pääseks inimest hammustama. Hoiule antud koer hammustas 10 aastast tüdrukut, tekitades temale tervisekahjustuse. Koera ründe tagajärjel sai laps ulatuslikke tervisekahjustusi nii kehavigastustena kui ka psüühilisi kahjustusi. Käesolevaks ajaks on sündmusest möödunud üle kahe aasta. J Bl on käel ulatuslikud armid, mis vajavad ravi. Laps ei julge käesoleva ajani käia oma koeraga väljas jalutamas. Peale traumat ei julgenud laps käia iseseisvalt kooli ja koolist koju ning treeningutesse 2 kuu jooksul. Laps kardab koeri, keda ta tänaval kohtab. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kostjate koera rünne on jätnud lapsele kartuse väga pikkadeks aastateks. Hageja esitab hagi kostjate I Za ja O Z vastu solidaarselt. Vastavalt VÕS § 65 lg. 2 solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Hagejale teadaolevatel andmetel kuulus koer I ja O Zile. Seega vastutavad kostjad solidaarselt oma looma tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et käesoleval juhul vastutavad kostjad tekitatud kahju eest. VÕS § 1045 lg. 1 p. 2 sätetel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Loomapidajatena on kostjad vastutavad nende koera poolt tekitatud kahjude eest. Kostjate koera ründe tagajärjel 23. 01. 2006.a. sai hageja ulatuslikke hammustushaavasid vasakule käsivarrele. Kostjad loomapidajatena ei taganud, et nende koer ei ründaks inimesi. Seda, et nende koer on ka ennem inimesi rünnanud kinnitab S Z oma tunnistajana ülekuulamise protokollis. Oluline on veel asjaolu, et peale seda kui koer ründas hagejat ei teinud kostjad midagi, et takistada edaspidi oma loomal rünnata inimesi. Hagejale teadaolevatel andmetel ründas koer ka I ja O Zi oma tütart, mille tagajärjel laps viibis Tallinna Lastehaiglas. Alles peale nimetatud juhtumit koer hukati, kui inimestele väga ohtlik.
lk 3 Koera ründe tagajärjel on hagejale tekkinud alljärgnev materiaalne kahju. Vastavalt VÕS § 128 lg. 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. Koera ründe tagajärjel rikuti lapsel seljas olnud jope. Uue jope maksumus on 800 krooni. Käesoleval ajal käib J B ravil nahaarsti juures. Üks raviseanss maksab 200-300 krooni, millele lisandub transpordi-maksumus 350 krooni, kuna ravi toimub Tallinnas. Lapse elukohas Haapsalus ravi tegemise võimalused puuduvad. Ravi toimub 1-2 korda kuus. Ravi ei ole võimalik teha suvel intensiivse päikesega. Ravi kestvus on minimaalselt 2 aastat. Seega kui arvestada minimaalsete kuludega on ravi minimaalne maksumus 23 400 krooni. Ravi tagajärjel on võimalik käe olukorda küll parandada, kuid armid jäävad alatiseks. Raviarst dr Elna Tallo hinnangul jääb käsi alatiseks rikutuks. Lisaks arsti juures tehtavatele protseduuridele tuleb osta nahka kaitsvaid ravimeid. Ravile on kulunud käesolevaks ajaks 3063 krooni, kusjuures ravi on alles alguses. Lisaks materiaalsele kahjule on kostjad vastutavad moraalse kahju eest, mida hageja sai kostjatele kuuluva koera ründe tagajärjel. Kuigi juhtunust on möödunud juba üle kahe aasta ei julge hageja enam käia väljas oma koeraga, sest teised koerad võivad läheneda. Hageja kardab tänaval vastutulevaid koeri. Psüühiline üleelamine on suur. Hageja käsi on alatiseks rikutud, sest armid jäävad alatiseks. Raviarsti sõnul on raviga küll võimalik arme parandada, kui lõplikku paranemist ei tule. Selle tagajärjel on hagejale tekitatud moraalne kahju. Hageja ei saa kunagi kanda lühikese varrukaga särke, kleite, ilma et tema käsivarrel olevad inetud armid silma ei torkaks. VÕS § 128 lg. 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on kostjate koera ründe tagajärjel kandnud mittevaralist kahju. Käesoleva hagi hind on mittevaralise nõude puhul 15 000 krooni. Kuna eeldatav ravi maksumus on teada, siis varalise nõude osas leiab hageja, et hagi hind on 23 400 krooni. Mittevaralise nõude puhul taotleb hageja, et kohus määraks õiglase hüvituse omal äranägemisel. Hageja on pöördunud kostjate poole kohtuväliselt, et leida käesolevale vaidlusel kohtuväline lahendus, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Hageja lisab hagiavaldusele hageja poolt kostjatele tehtud ettepanekud ja vastused, kust nähtub, et tegelikult kostjad kohtuvälist kokkulepet saavutada ei soovinud. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 65 lg. 1,2,3, 128 lg. 2 ja 5, 1043, 1045 lg. 1 p. 2, 1060 palub hageja:
lk 4 Kostjad oma esialgses vastuses tunnistavad hagi dokumentaalselt tõestatud osas osaliselt, s. t. summas 2113 EEK (800 EEK -jope maksumuse vastu ei vaidle, 5 kviitungi summas 200 EEK ja arve nr. 44601 summas 313 EEK- ei vaidle samuti). Ülejäänud summa ei ole hageja poolt dokumentaalselt tõendatud. Esitatud dokumentidest lähtuvalt algas ravi alles alates 2008. a, vaatamata sellele, et sündmused leidsid aset jaanuaris 2006.a., s.t. 2 aastat tagasi. Sel momendil, kui koer hammustas J Bt, kostjaid kohal polnud. Vastutusele oli võetud koera saatnud S G. Seetõttu leiavad kostjad, et nende tegevus otseselt ei viinud saabunud tagajärgedeni. Peale juhtunud sündmust võitis O Z tarvitusele abinõud koera likvideerimise näol, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus. Kostjad kahetsevad ja elame sügavalt juhtunut üle. Kostjad tunnistavad, et koer hammustas ka nende oma tütart ja nad kannatasid samuti. Kostjad tegid ettepaneku maksta hagejale summas 10 000 EEK, millega hageja aga nõus ei olnud. Pooltevahelise kirjavahetuse ajal, enne hagi esitamist, ei esitanud hageja dokumente, mis kinnitaksid kahju summas 23
Kulude jaotamise küsimuse jätavad kostjad otsustamiseks kohtu äranägemise järgi. Kostjad olid valmis arutama kompromissi saavutamise variante hagejaga, et saavutada kokkulepe mõlemaid pooli rahuldavas summas.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, on asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus kahju tekkimise üle hagejal, samuti kahju tekkimise asjaolude üle.
lk 5 rünnata inimest ja teda hammustada, siis on hageja saanud kehavigastusi kostjate koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
Kostjad ei vaidle ka selle üle, et on kohustatud hüvitama hagejale raviks vajalikud kulutused, kuid on nõus hüvitama vaid kuludokumentidega tõendatud kahju. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on see kahju järgmine Kuupäev summa (EEK) 07.02.08 200
lk 6 põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega ehk siis koera poolt kehavigastuse tekitamisega. Hageja ei pea hüvitise saamiseks tõendama muud kui, et kostjad vastutavad talle kehavigastuste tekitamise eest. Samas oleneb hüvitise suurus kehavigastuste raskusest. Lisaks kehavigastustele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvituse saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on tekkinud kehavigastuste tõttu. Kohus arvestab valuraha suuruse määramisel isikukahju tekkimise tagajärgi kannatanule e. tema eeldatavat „valu suurust“ . Kohus võtab rahalise hüvituse suuruse kindlaksmääramisel arvesse, et hageja (kehavigastuse tekkimise ajal 11 aastane) on sunnitud taluma armistunud käega seonduvaid ebameeldivusi. Esitatud fotode kohaselt on tegemist silmatorkavate armidega, mis vajavad korrigeerivat ravi ja mille tõttu hageja ei saa kanda eakohast riietust ja seoses armidega kaasneva kaasinimeste kõrgendatud tähelepanuga, ei saa käia rannas või mujal, kus ta peaks oma keha paljastama. Hagejal esinevad probleemid koolis kehalise kasvatuse tundides riietumisel ja ta tunneb end ebameeldivalt kui teda vaadatakse armide pärast või esitatakse küsimusi. Tähelepanu vältimiseks on ta sunnitud kandma vaid pikkade varrukatega riideid. Ka ei taha ta käia rannas või mujal, kuna ei saa kanda vabalt valitud riietust. Kohus arvestab ka hageja poolt läbi elatut haiglas (narkoos) ja koera ründest saadud šokki, millega talle tekitati mittevaralist kahju kannatuste, valu ja psühhoemotsionaalse šoki näol. Hagejal on seose üle elatud traumaga tekkinud kartus võõraste koerte suhtes ja ta kardab liikuda tänaval, kus talle võivad läheneda koerad. Kohus kaalus võimalust hüvitise vähendamiseks seetõttu, et kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, eelkõige põhjusel, et kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Antud juhul seda tõendatud ei ole. VÕS § 140 lg. 1 tulenevalt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostjad on enda ütluste kohaselt töötud, kuid ei ole selle kohta esitanud kohtule tõendeid. Samas võtab kohus arvesse asjaolu, et kõnealuse ründe toimumise ajal oli kostjatele kuuluv koer kolmanda isikuga kaasas ja kostjad ei saanud otseselt toimunusse sekkuda. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kostjad, teades oma koera kalduvust agressiivsusele, jätsid ta võõra inimesega, kellele koer ei allunud. Sama koer on rünnanud ka kostjate enda tütart, mille järel koer hukati, mis ei olnud kostjatele emotsionaalselt kerge. Kostjate varalist ja emotsionaalset seisundit arvestades ei pea kohus õiglaseks hüvitise väljamõistmist kostjatelt hageja poolt soovitud suuruses (20 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et õiglaseks hüvitiseks hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest on 10 000 krooni, mille kohus mõistab kostjatelt välja solidaarselt. TsMS §163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lk 7 Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.