Võlaõigus › Muud

2-06-13097 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud vahendusleping, mille alusel hageja esitas kostjale 26. mail 2005 arve nr. 253157 kala-ja kalatoodete ekspordivahenduse eest firmale G.Bianchi AG. Nimetatud arve summas 30 372,90 krooni on kostja poolt hagejale tasumata. Hageja väitel esitas kostja 03. juunil 2005 hagejale kilu sorteerimise eest arve nr 172 summas 33 630 krooni. Nimetatud teenust ei ole hageja kostjalt kunagi tellinud ega saanud ja kostja seda teenust hagejale osutanud ei ole. Hageja leiab, et kostja on tasaarveldanud hageja nõudeid kostja vastu tuginedes alusetule nõudele. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale 64 002,90 kroon, millise summa moodustab tasumata arve eest eksportvahenduse tasu 30 372,90 krooni ja kilu sorteerimise eest 33 630 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlg summas 64 002,90 krooni. Kohtukulud ja advokaaditasu palub hageja panna kostja kanda. Hageja esitas 08. novembril 2006 kohtule nõude suurendamise avalduse. Hageja väitel oli poolte vahel 27. novembril 2004 sõlmitud vahendusleping. Nimetatud leping lõppes faktiliselt 26. mail 2005 arve nr 253157 tasumata jätmisega, mille summa on esmases hagiavalduses märgitud hagi esemeks. Hageja viitab, et lepingu punkt 8.3 kohaselt ei tohi vahendatav ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist müüa iseseisvalt ostjatele, kellega tekkis ärisuhe vahendaja kontaktide tõttu käesoleva lepingu raames ning lepingu punkt 8.4 sätestab, et punkti 8.3. rikkumisel, peab vahendatav maksma iga müügitehingu kohta, mida ta ei oleks tohtinud teha, 5% vahendustasu vahendajale. Hageja väitel on Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja eksportinud firmale G. Bianchi AG kala ja kalatooteid ajavahemikus 26. mai 2005 kuni 26. mai 2006 kokku 2 806 463 krooni eest. Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud vahenduslepingu punktidest 8.3 ja 8.4 on kostja kohustatud hagejale tasuma 5% summast 2 806 463, see on 140 323,15 krooni. Hageja palub lisaks eelnevale välja mõista kostjalt täiendav võlg summas 140 323,15 krooni kokku seega 204 326, 05 krooni hageja kasuks, Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: arve nr 253157 (t.l.-36); arve nr 172 (t.l.-37); Maksu- ja Tolliameti tõend (t.l.-78,88); vahendusleping nr 27112004V/1 (t.l.-91-92); ekspertiisiakt nr DM0031-09/420 (t.l.-173-174); ekspertiisiakt nr DM-0030-09/419 (t.l.-176-181). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud vahendusleping, mille alusel hageja pidi osutama kala-ja kalatoodete ekspordi vahendusteenust kostja ja G.Bianchi vahel. Kostja kirjutas lepingule alla vaatamata sellele, et kostja teostas eksporti firmale G.Bianchi ka enne lepingu sõlmimist. Kostja arvates pidi leping aitama suurendada ekspordi mahtu, kuna hageja garanteeris, et sõlmib pikaajalise lepingu G.Bianchiga. 2(11)

2-06-13097

Kostja väitel jättis hageja G.Biachi'ga lepingu sõlmimata ning kostja firma kala ja kalatoodete ekspordist osa ei võtnud. Hageja juhatuse liige M. M. käis 2004. aasta sügisel mitu korda kostja kontoris ja kalatööstuses ning tegi ettepaneku osutada hageja jaoks teenust - külmutada kilu (üksikkülm) ja pakkida see 5 ja 10 kg karpidesse. Kostja külmutusliin seisis ja vajas remonti. Remondi maksumus oli umbes 78 000 krooni. M.M. isiklikult garanteeris, et tema tellimus kilu külmutamiseks tuleb umbes 100 kuni 150 tonni peale ning see õigustab külmutusliini remondi ja käivitamise. Saavutati kokkulepe ning hageja tõi 2004. aasta detsembris kostja kalatööstusele kilu. Kilu toojaks ja üleandjaks oli kas hageja esindaja M. M. isiklikult või tema õde enda transpordiga. Nemad kontrollisid ka iga kord eelmisest kogusest külmutatud kilu kvaliteeti. Kilu toodi nende poolt kostja kalatööstusele 03. detsembril 2004, saateleht nr 1 kokku 1397,65 kg; 14. detsembril 2004 saateleht nr 3 kokku 3 129,69 kg; 22. detsembril 2004 saateleht nr. 4 kokku 2908 kg; 27. detsembril 2004 saateleht nr 5 kokku 3 514,59 kg ja 28. detsembril 2004 saateleht nr 6 kokku 3300,2 kg. Kokku tõi hageja kilu 14 250,13 kg. Detsembri esimestel kuupäevadel 2004. aastal, kui oli külmutatud ja pakitud esimesed näidised, võttis M.M. pakitud kilu näidised prooviks kaasa. Peale näidistega tutvumist käis M.M. isiklikult kostja kontoris ja kalatööstuses, kus peeti läbirääkimisi meistriga ja juhtkonnaga ning saavutati kokkulepe täiendava töö tegemiseks, s.o sorteerida kilu suuruse ja kvaliteedi järgi pikkusega 4 kuni 8 cm ning pakkida osa kiludest 0,455 gr kottidesse, ülejäänud 5 ja 10 kg karpidesse. Sorteerimist teostati käsitsi. Vastavalt M.M. tellimusele oli osa kiludest pakitud 0,455 gr kilekottidesse, 12 kilekoti kaupa 5,46 kg karpi ning ülejäänud sorteeritud ja pakitud kilu oli 5 kg ja 10 kg karpides, 3990 kg ja 2890 kg vastavalt. Peale seda vedas M.M. kilu oma autoga välja ja müüs läbi AS Interfish Balti, mille arvel nr. 9538001 on näha kala sorteerimise tulemus. Ülejäänud praak, räim, kilu II sort koguses 1139,88 kg seisis pikka aega kostja laos. Kostja palus mitu korda M.M.l kaup ära viia, kuid viimane lükkas väljaviimist alati edasi. M.M. esitas kostjale arve, pakkudes kostjal kilu ära osta, kuid kostja loobus ostmisest. Praak kilu viidi kostja laost välja 8. märtsil 2006 hageja poolt koguses 1139,88 kg. Antud tehing tekitas kostjale kahju, sest oli läbi viidud suur ettevalmistustöö ja remont, et külmutusliini panna käima ning seda ainult sellepärast, et teha M. M. poolt tellitud teenustöö - külmutada üksikkülm kilu. Kuigi kokkulepe oli 100-150 tonni kilu peale, sai tegelikult külmutatud ainult 14 250 kg. Selle töö eest oli töölistele makstud vastavalt brigadiride ja meistri poolt koostatud töökäskudele. Kostja väitel on hageja viidanud hagiavalduses, et poolte vahel on sõlmitud vahendusleping, samas ei ole hageja märkinud, millal oli leping sõlmitud ja mis on lepingu sisuks. Kostja selgitab, et kuna olid toimunud läbirääkimised M.M. ja kostja vahel eesmärgiga ekspordi suurendamine firmasse G.Bianchi AG, arvas kostja ekslikult, et poolte vahel oli sõlmitud leping. Seda seisukohta väljendas kostja oma vastuses hagiavaldusele. Hiljem, kui kostja hakkas otsima ülalnimetatud lepingut, sai kostja aru, et see leping jäi sõlmimata. Kostja selgitab, et kostja ei saanud lepingu olemasolu varem kontrollida, kuna inimestega, kes tegelesid selle lepingu sõlmimisega, ei saanud ühendust võtta. Hagiavalduse lisades ja kohtule esitatud materjalide hulgas lepingu koopia puudub. Kostjal oli sõlmitud vahenduslepingud teiste vahendajatega, s.o FIE O.K. ja FIE N.E.. Kostja väitel ei ole ta hageja viidatud lepingut nr.27112004 v/l 27.11.04 sõlminud.

3(11)

2-06-13097 Kostja väitel ei ole hageja esitatud vahendusleping nr.27112004v/l 27.11.04 koostatud kostja kontoris, kuigi tavaliselt koostatakse kõik kostja lepingud kostja kontoris. Kostja rekvisiidid on lepingul kirjutatud käsitsi ja see ei ole kostja juhataja P. K. käekirjaga kirjutatud. P. K. ei ole seda lepingut alla kirjutanud. Samuti ei ole P. K. käinud hageja kontoris. Vahenduslepingu nr.27112004v/l 27.11.04 koopia on kostja jaoks võõras. Kostja ei tunnista nõude suurendamist 140 323,15 krooni võrra. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: saatelehed nr 1,3,4,5,6 (t.l.-43-46); saatelehed nr 2,7,8,375 (t.l.-47-49); saateleht nr 466 (t.l.-50); arved nr 471, 01, 172 (t.l.-51-52); arve nr 253202 (t.l.-53); kiri nr 2/11.12 (t.l.-54); kiri nr 2/02.12 (t.l.-55); arve nr 9538001 (t.l.-56); seletuskiri (t.l.57); akt nr 4 30. detsembrist 2004 (t.l.-58); akt nr 4 30. jaanuarist 2005 (t.l.-59); töökäsud (t.l.-6071); vahendusleping nr 010/04 (t.l.-84-85); vahendusleping nr 001/04 (t.l.-86-87); tunnistaja P.l K. ütlused (t.l.-164). Kohtuistungid Pooled 05. septembri 2007 eelistungile ei ilmunud. Kuna hageja esindaja taotles kohtuistungi edasilükkamist, rahuldas kohus hageja taotluse ja lükkas kohtuistungi edasi. Eelistungil 07. aprillil 2008 jääb hageja hagi juurde. Hageja taotleb tasaarvestuse lubamatuks tunnistamist, mida tegi kostja summas 33 630 krooni. Hageja väitel ei ole ta kilude täiendavat sorteerimist tellinud, lepingut kilude sorteerimise kohta ei ole. Lepingu järgi pidi kilu olema kohe sorteeritud. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik tasaarvestust teha. Hageja esindaja selgitab, et Maksuameti andmetest tuli välja, et kostja müüs G.Bianchile kala edasi otse. Hageja selgitab, et leping on alla kirjutatud vanema P.K.iga tema kontoris. Hageja esindaja väitel kehtib leping praegugi, hageja lepingut lõpetanud ei ole. Leping oli sõlmitud aastaks, teise poolega ei ole mingeid kontakte, seega on leping lõppenud. Kostja esitab taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohus määras lükata asja arutamine edasi. Pooltel kaaluda kompromissi võimalust ja esitada sellekohaseid ettepanekuid. Kohus andis pooltele tõendite esitamise tähtaja kuni 15. maini 2008. Eelistungil 10. novembril 2008 teatas hageja esindaja, et hageja on teostanud läbirääkimisi kostjaga kompromissi sõlmimise osas. Kostja kindlat vastust hagejale esitanud ei ole. Kostja esindaja leiab, et kompromissi küsimuse arutamiseks on vaja kutsuda kohtuistungile poolte seaduslikud esindajad. Kostja taotles P.K.i ülekuulamist tunnistajana. Kohus rahuldas taotlused ja lükkas istungi edasi. Eelistungil 11. detsember 2008 kuulas kohus üle tunnistaja P.K.i. Hageja teatab, et kostjaga oli sõlmitud üks leping ja see leping on alla kirjutatud P.K.i kontoris, kes viis lepingud oma sekretärile, kes omakorda täitis lepingupooled. 4(11)

2-06-13097 Hageja esindaja esitas taotluse käekirjaekspertiisi tegemiseks ning eksperdile küsimuse - kas 27. novembri 2004 vahenduslepingule on alla kirjutanud P.K.. Kostja esindaja ei vaidle vastu käekirja ja dokumendi tehnilise ekspertiisi määramisele ega hageja nimetatud küsimustele. Kohtuistungil 28. septembril 2009 jääb hageja hagiavalduse juurde ja palub hagi rahuldada. Hagi nõudeks on 204 325 krooni, nõude suurendamine tulenes 27. novembri 2004 vahenduslepingu punktist 8.3 ja 8.4. Hageja selgitab, et 27. novembril 2004 sõlmitud vahendusleping lõppes poolte vahel 26. mail 2005, kui esitati kostjale viimane arve, mis jäi kostja poolt tasumata, ning peale seda pooled omavahel ei suhelnud. Poolte käitumisega loeti leping lõppenuks. Hageja võtab omaks, et hageja pool ei ole täitnud kohustust ega esitanud vastavalt lepingu p 13.2 kirjalikku teadet lepingu lõpetamise kohta. Hageja on seisukohal, et leping poolte vahel on lõppenud teisel viisil, mitte küll lepingus ettenähtud korda järgides, pooled oma käitumisega on lugenud lepingu lõppenuks, kuna teine pool ei astu samme mis võimaldab koostööd. Hagejal ei olnud takistusi, et kirjalikult teatada kostjale lepingu lõpetamisest. Kostja viitab, et lepingu p 6.1 kohaselt on leping tähtajatu ning on selgusetu, mille alusel loeb hageja lepingu lõppenuks - ei ole ühtegi kirjalikku teadet lepingu lõpetamise kohta. Kostja on seisukohal, et käesoleval momendil leping kehtib. Kostjal oleks tekkinud kohustus maksta vahendustasu kui oleks leping lõppenud. Kostja väitel ei ole tõendatud, et kostja kontaktid oleksid tekkinud hageja kontaktide tõttu. Vastavalt vahenduslepingu p 8.3 tuleb sõlmida lisa 1, mida sõlmitud ei ole - puudub ostjate nimekiri, kellele kaupa müüa ei tohi. Pealegi on kostja väitel olnud tal varem, enne lepingu sõlmimist koostöö nimetatud partneriga. Kostja nõustub, et arve on tasumata, kuid arve ei ole kohustuse aluseks. Vahenduslepingu punkt

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 204 326,05 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Agenditasu Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud vahendusleping, mille alusel hageja esitas kostjale 26. mail 2005 arve nr. 253157 kala-ja kalatoodete ekspordivahenduse eest firmale G.Bianchi AG. Nimetatud arve summas 30 372,90 krooni on kostja poolt hagejale tasumata. 5(11)

2-06-13097

Kostja esitas vastuväite, et vahendust ei ole toimunud ja seega ei pea arvet maksma. Arve aluseks peaks olema saateleht, kuid seda ei ole. Kostja väitel jättis hageja G.Biachi'ga lepingu sõlmimata ning kostja firma kala ja kalatoodete ekspordist osa ei võtnud. Kostja nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud vahendusleping, mille alusel hageja pidi osutuma kala-ja kalatoodete ekspordi vahendusteenust kostja ja G.Bianchi AG vahel. Kostja nõustub, et arve on tasumata, kuid viitab, et arve ei ole kohustuse aluseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kohus tuvastas, et poolte vahel on 27. novembril 2004 sõlmitud leping nr 27112004V/1 (t.l.-9192) – agendileping. Kostja esitas vastuväite, et tema pole lepingut sõlminud ning lepingule antud allkiri ei ole kostja esindaja allkiri. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga nr DM-0031-09/420 (t.l.-173-174) ja ekspertiisiaktiga nr DM0030-09/419 (t.l.-176-181) on tõendatud, et lepingule on alla kirjutanud kostja esindaja ning seega on leping kehtiv. Kohus ei loe usaldusväärseteks tunnistaja P.K.i ütluseid selle kohta, et ta ei ole lepingule alla kirjutanud. Tunnistaja puhul on tegemist asjast huvitatud isikuga ning tunnistaja ütlused on antud enne tema käekirja osas ekspertiisi korraldamist. Vastuses hagiavaldusele kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud vahendusleping, mille alusel hageja pidi osutuma kala-ja kalatoodete ekspordi vahendusteenust kostja ja G.Bianchi AG vahel. Kohtuistungil 28. septembril 2009 kostja ka sisuliselt tunnistab, et leping oli sõlmitud ja kehtiv, leping on tähtajatu ja leping ei ole lõppenud. Lepingu tingimuste üle vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 670 lg 1 kohaselt, agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Lepingu p 3.6.1. kohaselt on vahendaja (agent) kohustatud esitama vahendatavale (käsundiandjale) ekspordi puhul nõuetekohaselt kinnitatud kaubadeklaratsiooni koopia ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehe, Euroopa Liidu sisese müügi puhul rahvusvahelise kaubaveo saatelehe. Hageja on esitanud kohtule 26. mai 2005 arve nr 253157 (t.l.-36). Arve on esitatud hageja poolt kostjale kala ja kalatoodete ekspordivahenduse eest firmale G.Bianchi AG. Arve summa 30 372,90 krooni. Tõendeid selle kohta, et lepingute vahendus või lepingute sõlmimine oleks toimunud, hageja esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud lepingus nõutud rahvusvahelise kaubaveo saatelehte (CMR) kauba liikumise kohta ega ka muid dokumente, millest saaks järeldada, et hageja oleks kostja nimel sõlminud või vahendanud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Vastavalt VÕS § 673 lg 1, agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, /---/.

6(11)

2-06-13097 Kohus on seisukohal, et majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolsuse mõiste hõlmab ka raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustust ning seega oleks hageja pidanud oma raamatupidamises hoidma lepingus nõutud rahvusvahelise kaubaveo saatelehti (CMR) või muid dokumente, mis tõendaksid hageja poolt kostja nimel sõlminud või vahendanud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Hageja ei ole ka esitanud kohtule taotlust tõendite kogumiseks või dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks põhjusel, et ta ise ei saa vastavaid tõendeid esitada. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 30 372,90 krooni väljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tasaarvestus Hageja väitel esitas kostja 03. juunil 2005 hagejale kilu sorteerimise eest arve nr 172 summas 33 630 krooni. Nimetatud teenust ei ole hageja kostjalt kunagi tellinud ega saanud ja kostja seda teenust hagejale osutanud ei ole. Hageja leiab, et kostja on tasaarveldanud hageja nõudeid kostja vastu tuginedes alusetule nõudele. Hageja taotleb tasaarvestuse lubamatuks tunnistamist, mida tegi kostja summas 33 630 krooni. Hageja väitel ei ole ta kilude täiendavat sorteerimist tellinud, lepingut kilude sorteerimise kohta ei ole. Lepingu järgi pidi kilu olema kohe sorteeritud. Hageja leiab, et kostjal ei ole võimalik tasaarvestust teha. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale kokku 64 002,90 krooni. Kohus täpsustab, et hageja nõue 64 002,90 krooni sisaldab hageja eelmises nõudes märgitud summat 30 372,90 krooni, mille osas kohus leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Seega moodustab hageja nõue tasaarvestuse osas 64 002,90 - 30 372,90 = 33 630 krooni. Kostja esitas vastuväite, et kostjal oli hageja esindajaga kokkulepe umbes 100 kuni 150 tonni kilu külmutamiseks ja täiendava töö tegemiseks - sorteerida kilu suuruse ja kvaliteedi järgi pikkusega 4 kuni 8 cm ning pakkida osa kiludest 0,455 g kottidesse, ülejäänud 5 ja 10 kg karpidesse. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Vastavalt VÕS § 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06. juuni 2000 lahendis nr 3-2-1-81-00 asunud seisukohale, et „Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustuse ja tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest, siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse. Samas saab tasaarvestusega rahuldatud ka nõue, mis oli tasaarvestuse avalduse tegija vastu. /---/. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata.“

Hageja on esitanud kohtule hagi kostja poolt tasaarvestatud 33 630 krooni suuruse nõude väljamõistmiseks.

7(11)

2-06-13097 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagejal tõendada, et tal on nõue kostja vastu 33 630 krooni ulatuses, mida kostja ebaõigesti tasaarvestas. Hageja on esitanud väite, et ta ei ole kostjalt arvel nr 172 märgitud kilu sorteerimise teenust saanud ning seega on kostja tehtud tasaarvestus lubamatu. Hageja ei ole sealjuures märkinud enda nõuet kostja vastu, mis on tasaarvestuse aluseks. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks kostja vastu nõue 33 630 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 33 630 krooniväljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et poolte väited kilu külmutamise teenuse osutamise kohta ei ole asjakohased, kuna kohus tuvastas, et hagejal puudub nõue, mida tasaarvestada. Seetõttu ei ole ka asjakohased poolte tõendid kilu külmutamise teenuse kohta, s.o hageja tõend - arve nr 172 (t.l.-37) ja kostja tõendid saatelehed nr 1,3,4,5,6 (t.l.-43-46); saatelehed nr 2,7,8,375 (t.l.-47-49); saateleht nr 466 (t.l.-50); arved nr 471, 01, 172 (t.l.-51-52); arve nr 253202 (t.l.-53); kiri nr 2/11.12 (t.l.-54); kiri nr 2/02.12 (t.l.-55); arve nr 9538001 (t.l.-56); seletuskiri (t.l.-57); akt nr 4 30. detsembrist 2004 (t.l.-58); akt nr 4 30. jaanuarist 2005 (t.l.-59); töökäsud (t.l.-60-71); tunnistaja P.K.i ütlused (t.l.-164). Agenditasu peale lepingu lõppemist Hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt 140 323,15 krooni hageja kasuks. Hageja väitel on poolte vahel 27. novembril 2004 sõlmitud vahendusleping lõppenud 26. mail 2005 arve nr 253157 tasumata jätmisega. Kuna kostja on eksportinud firmale G. Bianchi AG kala ja kalatooteid ajavahemikus 26. mai 2005 kuni 26. mai 2006 kokku 2 806 463 krooni eest, on kostja, tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud vahenduslepingu punktidest 8.3. ja 8.4. kohustatud hagejale tasuma 5% summast 2 806 463 krooni ehk 140 323,15 krooni. Hageja viitab, et lepingu punkt 8.3 kohaselt ei tohi vahendatav ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist müüa iseseisvalt ostjatele, kellega tekkis ärisuhe vahendaja kontaktide tõttu käesoleva lepingu raames ning lepingu punkt 8.4 sätestab, et punkti 8.3. rikkumisel, peab vahendatav maksma iga müügitehingu kohta, mida ta ei oleks tohtinud teha, 5% vahendustasu vahendajale. Kostja esitas vastuväite, et lepingu p 6.1. kohaselt on leping tähtajatu ning ei ole ühtegi kirjalikku teadet lepingu lõpetamise kohta. Kostja on seisukohal, et käesoleval momendil leping kehtib. Kostjal oleks tekkinud kohustus maksta vahendustasu kui oleks leping lõppenud. Vastavalt vahenduslepingu p 8.3. tuleb sõlmida lisa 1, mida sõlmitud ei ole - puudub ostjate nimekiri, kellele kaupa müüa ei tohi. Lepingu kestvuse osas kohus nõustub kostja vastuväitega, et leping ei ole lõppenud. Ka hageja esindaja on istungil 07.04.2008 hageja väitnud vastupidist.

nõustunud , et leping ei ole lõpetatud. Hiljem on

VÕS § 13 lg 1-3 kohaselt, lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte 8(11)

2-06-13097 kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole leping lõppenud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet lepingu lõpetamise ega lepingu lõpetamise vormi muutmise osas. Kuna hageja luges lepingu lõppenuks 26. mail 2005, on tegemist ühepoolse tahteavaldusega lepingu lõpetamiseks ehk ülesütlemisega. Vastavalt VÕS § 195, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lähtuvalt VÕS § 686 lg 1, tähtajatu agendilepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest vähemalt ühe kuu ette. Kui leping on kestnud üle aasta ja agendina tegutsemine on isikule olnud põhitegevuseks, peab käsundiandja agendilepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt kaks kuud. Kui leping on kestnud üle kahe aasta ja agendina tegutsemine on isikule olnud põhitegevuseks, peab käsundiandja agendile lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt kolm kuud. Lepingu võib üles öelda üksnes kuu lõpuks. Poolte vahel 27. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 (t.l.-91-92) p 6.1. kohaselt on leping tähtajatu. Vastavalt lepingu p-le 6.2. on pooltel õigus leping lõpetada, teatades sellest vastaspoolele kirjalikult vähemalt 60 päeva ette. Kohus jõuab järeldusele, et iseseisvalt ei lõpeta lepingut asjaolu, et üks pool rikkus lepingust tulenevat kohustust – jättis tasumata teise lepingupoole arve. Lepingu lõpetamiseks ehk ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele vastav kirjalik avaldus. Kohtuistungil 28. septembril 2009 nõustus hageja, et ta ei ole kirjalikku ülesütlemisavaldust kostjale esitanud (t.l.-191). Hageja luges lepingu lõppenuks lähtuvalt kostja käitumisest, kui kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis kui kirjalik etteteatamine. Ainuüksi hageja arve tasumata jätmine ei viita veel kostja tahtele leping lõpetada. Muid aluseid kostja lepingu lõpetamise tahteavalduse tuvastamiseks hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest selguks, et kostja tahe oli arve maksmata jätmisel suunatud lepingu lõpetamisele. Kohus leiab, et poolte vahel 27. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 ei ole lõppenud. Hageja väitel on kostja eksportinud firmale G. Bianchi AG kala ja kalatooteid ajavahemikus 26. mai 2005 kuni 26. mai 2006 kokku 2 806 463 krooni eest ning kostja on kohustatud hagejale tasuma 5% summast 2 806 463 krooni ehk 140 323,15 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tõendatud, et kostja kontaktid oleksid tekkinud hageja kontaktide tõttu. 9(11)

2-06-13097 Kohus ei nõustu hageja väitega. VÕS § 678 lg 1 kohaselt, agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest. Maksu- ja Tolliameti tõendist (t.l.-78,88) selgub, et kostja on perioodil 10. juuni 2005 kuni 19. mai 2006 eksportinud G.Bianchi AG-le kala ja kalatooteid koguväärtuses 2 806 463 krooni. Poolte vahel 27. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 (t.l.-91-92) p 3.2.2. kohaselt on vahendajal (agendil) õigus saada tasu ka tehingute eest, mille sõlmis vahendatav (käsundiandja) isikutega, kellel vahendaja (agendi) tegevuse tulemusena tekkis vahendatavaga (käsundiandjaga) püsiv ärisuhe selliste tehingute sõlmimiseks, mida tavaliselt teostas vahendaja (agent). Lepingu p 3.6.1. kohaselt on vahendaja (agent) kohustatud esitama vahendatavale (käsundiandjale) ekspordi puhul nõuetekohaselt kinnitatud kaubadeklaratsiooni koopia ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehe, Euroopa Liidu sisese müügi puhul rahvusvahelise kaubaveo saatelehe. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole tõendanud püsiva ärisuhte tekkimist kostja ja G.Bianchi AG-ga hageja tegevuse tulemusel. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja huvides vahendanud või kostja nimel sõlminud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Kohtule ei ole esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehte (CMR) ega ka muid dokumente selle kohta, et hageja oleks vahendanud või kostja nimel sõlminud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Kohus leiab, et hageja nõue 140 323,15 krooni väljamõistmiseks kostjalt on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi lahend Kohus leidis, et hageja nõue kostjalt 30 372,90 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, hageja nõue kostjalt 33 630 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ning hageja nõue kostjalt 140 323,15 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja tõendid - vahendusleping nr 010/04 (t.l.-84-85) ja vahendusleping nr 001/04 (t.l.-86-87) ei ole asjassepuutuvad, kuna nimetatud lepingud on sõlmitud isikutega, kes ei ole menetluses osalised. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus summas 204 326,05 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud rahalise nõude suurusega, s.o 204 326,05 krooni. 10(11)

2-06-13097 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.