Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2(9)

Lepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja töö täielikult lõpetama 27.12.2005 (lk 10-11). 28.12.2005 sõlmisid pooled lisatööde kokkuleppe nr 3, mille kohaselt kohustus hageja plaatima Võsa tn 15a fuajee. Tööde maksumus oli 3 500 krooni. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja töö täielikult lõpetama 31.12.2005 (lk 12-13). 03.01.2006 sõlmisid pooled lisatööde kokkuleppe nr 4, mille kohaselt kohustus hageja teostama Jüri alevikus Võsa tn 15c korteri 2 sanitaarsõlme, esiku ja köögi plaatimistööd, vajadusel aluste tasandamise peatöövõtja poolt plaadi tarnega, korrigeerima uksed koos liistude paigaldusega peatöövõtja materjalidest, värvima ventilatsioonišahtide puitosad peatöövõtja värviga. Tööde maksumuseks oli ühele ruutmeetrile plaatimistöödele 220 krooni, mis sisaldas plaatimissegude, vuugitäite ja paigaldustööde maksumust, ühe ukse korrigeerimistööle 280 krooni, ühe ukse liistude paigaldusele 75 krooni ja ühe šahti värvimisele 100 krooni. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja töö täielikult lõpetama 15.01.2006 (lk 14-15). 11.01.2006 sõlmisid pooled lisatööde kokkuleppe nr 5, mille kohaselt kohustus hageja teostama Jüri alevikus Võsa tn 15c korter 3 sanitaarsõlme, esiku ja köögi plaatimistööd, vajadusel aluste tasandamise peatöövõtja poolt plaadi tarnega. Tööde maksumuseks ühele ruutmeetrile plaatimistöödele oli 220 krooni, mis sisaldas plaatimissegude, vuugitäite ja paigaldustööde maksumust. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja töö täielikult lõpetama 18.01.2006 (lk 16-17). Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 45 275 krooni ja viivised summas 27 930 krooni ning viivise 0,5% päevas alates 25.05.2006 kuni põhivõla 42 275 krooni täieliku tasumiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Ehitusobjektil valitsenud töökorralduse tõttu ei saanud hageja oma töödega lepingus ning lepingu lisades kokkulepitud tähtaegadeks valmis, millest ta ka teavitas kostjat kirjalikult (lk 24-25, 27, 2930). Kostja ei võimaldanud hagejal kokkulepitud mahus ehitustöid lõpuni teha. Valmis tööde kohta esitas hageja kostjale kirjalikud teated valmistööde üleandmiseks 09.01.06 (lk 23), 13.01.06 (lk 26), 18.01.06 (lk 28) ja 24.01.06 (lk 31). Kostja kirjalikele teadetele ei vastanud ega esitanud ka omapoolseid vastuväiteid, millest nähtuks, mis põhjendusega kostja töid vastu võtta ei soovinud. Valmistööde vastuvõtmiseks andis hageja kostjale aega 2 päeva. Kostja pidi vastavalt töövõtulepingu p-le 3.3.4 koostama akti tööde vastuvõtmise kohta hiljemalt 5 päeva jooksul või esitama motiveeritud keeldumisakti tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Sama lepingupunkti kohaselt juhul, kui tellija 5 päeva jooksul tööde üleandmise akti ei allkirjastanud või ei esitanud põhjendust vastuvõtmisest keeldumise kohta, loeti tööd tellija poolt vastuvõetuks. Hageja leiab, et tuleb eeldada, et tema poolt tehtud tööd on vastu võetud ning töödel on poolte vahel sõlmitud lepingus ettenähtud omadused ja kvaliteet. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arved: 02.01.2006 nr 001/06, summas 35 541 krooni, tähtajaga 16.01.06, 25.01.2006 nr 002/06, summas 3 504 krooni, tähtajaga 7.02.06, 02.02.2006 nr 004/06, summas 6 230 krooni, tähtajaga 16.02.06 (tl 18-20), kokku summas 45 275 krooni, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Töövõtulepingu p 3.3.3 järgi kohustus kostja maksma viivist 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja on viivitanud arvete maksmisega järgmiselt: 02.01.2006 arve nr 001/06 tasumisega on kostja viivitanud 129 päeva, viivis on 22 923,30 krooni. 25.01.2006 arve nr 002/06 tasumisega on kostja viivitanud 108 päeva, viivis on 1 892,16 krooni, 02.02.2006 arve nr 004/06 tasumisega on kostja viivitanud 100 päeva, viivis on 3 115 krooni. Hagi esitamise ajaks oli

3(9)

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 27 930,46 krooni. Hageja arvates ei ole kostja vastuväited põhjendatud ega tõendatud. Kostja pole tõendanud, et tal oleks esinenud seaduslik alus arvete tasumisest keeldumiseks. Kostja 21.12.2005 kiri ei ole asjakohane, kuivõrd selles ei käsitleta konkreetselt ühtegi tehtud tööde puudust. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja tunnistas töövõtulepingute ja nendele lisakokkulepete sõlmimist. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ja kvaliteedilt mitterahuldavad ning teostati olulise lepingutähtaja rikkumisega, mistõttu ei võtnud kostja nimetatud töid vastu. Kostja pidi enamuse hageja poolt teostatud töid ümber tegema. Hageja loobus 14.12.2005 lisakokkuleppes sõlmitud parapettide paigaldustööde tegemisest pärast seda, kui hageja töömees oli ehitusobjektil alkoholijoobes ja kostja esindajate nõudmisel objektilt eemaldati (lk 47). Hageja põhjendas tööde teostamisest loobumist asjaoluga, et tal puuduvad vajalikud töömehed. Kuna tööde üleandmise tähtaeg lõpptarbijale lähenes ja lepingu rikkumine kostja poolt oleks kaasa toonud olulised sanktsioonid kostja vastu, oli kostja sunnitud sõlmima nimetatud tööde teostamiseks lepingu firmaga SIA Avalil (lk 121-126). Kostja pidi tasuma hageja poolt tegemata jäänud töö eest 92 938,41 krooni. Hageja ei ole esitanud kostjale tema poolt väidetavalt teostatud töö kohta tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Vastavalt töövõtulepingu p-le 3.1.8 kohustus hageja üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andma lepingus kokkulepitud tähtajaks valmisehitatud objekti. 13.06.2008 esitas kostja vastuhagi 106 401,26 krooni saamiseks. Hagejaga sõlmitud töövõtulepingu ja lepingu lisade täitmisega ilmnesid probleemid nii tööde tähtaegade kui ka kvaliteedi osas. Hageja keeldus lõpetamast lepingu lisas 2 kokkulepitud töid. Kuna objekti üleandmise tähtaeg objekti omanikule oli 01.02.2006, sõlmis kostja 04.01.2006 remondi- ja ehitustööde teostamise lepingu ehitusfirmaga SIA Avalil (lk 121-126). SIA Avalil tegi hageja poolt tegemata tööd ära ja ebakvaliteetselt tehtud tööd ümber ning kostja tasus SIA-le Avalil kokku 106 401,26 krooni (lk 127). SIA Avalil poolt tehtud tööd anti üle üleandmise - vastuvõtmise aktidega (lk 129-131, 133-134, 136-138, 140-142). Kostja juhtis jooksvalt hageja tähelepanu puudustele töö kvaliteedis ja tähtaegades, millest tingituna ei saanud hageja täita 12.12.2005 sõlmitud töövõtulepingu nr J-19 punktiga 3.1.8 võetud kohustust: üle anda valmisehitatud objekt vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud tööde mahule üleandmise vastuvõtmise aktiga. Ei põhilepingus ega selle juurde sõlmitud lisades nimetatud tööde kohta hageja kostjale tööde üleandmise - vastuvõtmise akte esitanud ei ole, mistõttu puudus kostjal võimalus töid vastu võtta ja puudus ka alus tööde eest tasumiseks. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja leidis, et kostja ei ole oma vastuhagi tõendanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis 12.11.2008 otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

4(9)

Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid 12.12.2005 töövõtulepingu nr J-19 Jüri alevikus Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c asuval ehitusobjektil lepingus näidatud ehitustööde teostamiseks ning hilisemalt sõlmisid pooled 14.12.2005 lepingule lisad nr 1 ja 2, 28.12.2005 lisa nr 3, 03.01.2006 lisa nr 4 ja 11.01.2006 lisa nr 5. Lepingus ja lisades on pooled kokku leppinud konkreetsete tööde tegemises kokkulepitud tähtajaks ja kokkulepitud tasu eest. Kostja peatöövõtjana kasutas ehitusel hagejat osa tööde tegemiseks. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes). Vastavalt poolte vahel 12.12.2005sõlmitud töövõtulepingu nr J-19 punktile 3.1.8 pidi töövõtja tellijale üle andma valmisehitatud objekti vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud tööde mahule üleandmise-vastuvõtmise aktiga (lk 4). Kohus asus seisukohale, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi üleandmise vastuvõtmise akt olema vormistatud kirjalikult ja esitatud hageja poolt kostjale. Kohtule ei ole esitatud ühtegi üleandmise - vastuvõtmise akti, millest nähtuks, et hageja oleks tööd kostjale üle andnud. Kuna hageja ei ole kostjale üle andnud valmis töid kokkulepitud viisil, siis ei saa hageja nõuda kostjalt vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 ja 2 kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hageja esitatud kirjalikud teated valmistööde üleandmiseks 09.01.06 (lk 23), 13.01.06 (lk 26), 18.01.06 (lk 28) ja 24.01.06 (lk 31) ja arved (lk 18-20) ei ole samastatavad üleandmisevastuvõtmise aktiga. Teatised ei sisalda tehtud tööde loetelu ja mahtu. Teatistest ei ole arusaadav, millised tööd ja millise lepingu alusel on tehtud ja milliste valminud tööde üleandmist hageja soovib. Kohus leidis, et arvete esitamise eelduseks on nõuetekohane tööde tegemine. Kohus ei pidanud põhjendatuks teadete ja arvete vastuolu, st varasema kuupäevaga arved hilisemalt tehtud tööde eest (lk 18 ja 28). Pooled leppisid lepingus kokku tasu maksmises pärast töö tegemist. Maakohus leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mis välistab hagi rahuldamise. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna pooltel on äriregistris tegevusalaks märgitud ehitustegevus ja -tööd, siis pooled lisaks kokkulepitule peavad oma tegevuses juhinduma VÕS § 25 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt on pooled majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid. Tunnistajate A. L. ja J. S. ütlustega on tõendatud, et kostja esindajad viibisid igapäevaselt objektil ja jälgisid hageja poolt tehtavaid töid. Tunnistajate sõnul hageja ei lõpetanud lepingus ettenähtud töid selleks ettenähtud tähtajaks ja teinud töid kvaliteetselt. Tunnistaja A. L. ütlustest kohaselt oli tema kohustuseks jälgida ehitusobjektil tööde tegemist ja teavitada kostja vastutavaid isikuid olukorrast. Tunnistaja juhtis hageja töötajate tähelepanu tööde mittevastavusele ja halvale kvaliteedile ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Tunnistaja A. L. ütlustest ilmnes, et probleeme oli kõikide lepingus märgitud töödega. Osade tööde mittevastavus avastati tööde tegemise ajal, mõnede tööde halb kvaliteet hiljem. Tunnistajate ütluste kohaselt lisaks mittekvaliteetsele töö tegemisele oli probleem hageja töötajaga, kes tuli ehitusobjektilt kõrvaldada, kuna viibis seal alkoholijoobes. Tunnistaja J. S. ei vaielnud vastu, et ta sai kätte hageja teated, tulla töid vastu võtma. Tunnistaja ei pidanud teateid üleandmise - vastuvõtmise aktideks. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kas ta teadetes nõutud ajal oli kohal, kuid kuna tunnistaja igapäevaselt viibis ehitusobjektil, siis oli ta pidevalt kättesaadav ja pidevalt käis kontrollimas tehtud töid ning nõudis suuliselt puuduste kõrvaldamist. Tunnistaja ei saanud ühtegi üleandmise -vastuvõtmise akti hagejalt ja ise ei esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni hagejale. Tunnistaja ütlustest selgus, et hageja tegemata ja tehtud tööd tuli lasta ümber teha teisel äriühingul.

5(9)

Kohus leidis, et kostja täitis VÕS §-s 643 sätestatud kohustust tehtud töö viivitamata üle vaadata, misjärel oli kostja õigustatud ka hageja nõude rahuldamisest keelduma kuni hageja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leidis, et kuna hageja ei olnud kostjale üle andnud kokkulepitud ja nõutud kvaliteediga töid lepingus kokkulepitud viisil, siis ei saa hageja nõuda kostjalt valmis töö vastuvõtmist ja tasu maksmist, kuna ei ole täidetud VÕS § 637 lg-s 3 sätestatud eeldus. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule ei olnud esitatud tõendeid, mis välistaksid töövõtja vastutuse ja annaksid õiguse tasule. Kohus rõhutas, et kui hageja oleks vormistanud kirjalikult tööde üleandmise - vastuvõtmise aktid, siis oleks kostja pidanud hagejat puudustest teavitama seaduses sätestatud korras, mis omakorda oleks võimaldanud kindlaks määrata tehtud tööde mahu ja maksumuse. Kuna hageja ei ole ühtegi üleandmise - vastuvõtmise akti koostanud, siis puudus kohtul võimalus anda hinnangut, kas hageja lõpetas mõne lepinguga ettenähtud töö vastavalt lepingule. Eeltoodu tegemata jätmine välistas võimaluse ka osalise tasu määramiseks. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et töövõtulepingu ja selle lisade alusel ei ole toimunud ühtegi makset. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja poolt tehti osa tööd ära. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega seadus sätestab tellija teavitamiskohustuse. Töövõtjal on õigus teada, millised puudused on tehtud töös ja saada võimalus parandada mõistliku aja jooksul. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks teavitatud lepingurikkumisest või hagejaga sõlmitud lepingud oleks üles öeldud. Teavitamine oleks pidanud toimuma samas vormis nagu leping on sõlmitud – seega kirjalikult. Tõendamata on, millised tööd ei vastanud nõutavale kvaliteedile ja milliste tööde parandamist kostja hagejalt nõudis ning millised puudused jättis hageja kõrvaldamata seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul. Tunnistajate ütlused kinnitavad üldsõnaliselt puuduste olemasolu, kuid mitte konkreetsete puuduste olemasolu. Seega kohtul ei olnud esitatud tõendite alusel võimalik anda hinnangut, millised hageja tehtud tööd ja millises mahus ei vastanud lepingutingimustele. Hageja töötaja eemaldamine ehitusobjektilt alkoholijoobe tõttu ei iseloomusta tehtud töö kvaliteeti (lk 47). Kostja kohustus oli fikseerida puudused. Kohus leidis, et kostja sõlmitud leping SIA-ga Avalil tööde teostamiseks ja selle alusel tasu maksmine ei ole VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud hüvitise nõude aluseks. Tunnistajate ütluste kohaselt töötasid hagejaga samaaegselt objektil SIA Avalil töötajad. Kostja ei öelnud hagejale lepingut üles ega esitanud kirjalikus vormis pretensioone puuduste kõrvaldamiseks. Dokumendid, mis tõendavad SIA Avalil töötajate tehtud töid, ei ole samastatavad hageja poolt tehtud tööde puuduste parandamisega. Eeltoodu tõttu jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Aclar OÜ palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse Aclar OÜ hagi rahuldamata jätmise

6(9)

kohta ja rahuldada Aclar OÜ hagi. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohtadega, et Aclar OÜ ei ole Q Ehitus OÜ-le esitanud ühtegi vastuvõtmise - üleandmise akti, mille tõttu puudub alus raha saamiseks. Kohtu väitel tuleneb akti esitamise vajadus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr J-19 punktist 3.1.8. Kaebaja väidab, et vahet ei ole, kas vastuvõtmise - üleandmise akt oli esitatud või mitte. VÕS § 6 alusel peavad mõlemad pooled lähtuma hea usu põhimõttest. Antud juhul Q Ehitus OÜ sellest ei lähtunud. Kaebaja oli saatnud Q Ehitus OÜ-le teated tööde lõpetamisest, arved, kahjunõuded ja akti kahju hüvitamiseks, millele teine pool ei reageerinud. Oletades, et OÜ Aclar tegi praaktööd ja ei pidanud tähtaegadest kinni, siis Q Ehitus OÜ oleks pidanud lõpetama lepingu või saatma kirjaliku teate. Kaebaja väidab, et tööd olid valmis ja korralikult tehtud ning tellija Q Ehitus OÜ ei andnud võimalust kaebajale akti esitamiseks, põhjendades seda pidevalt ajapuudusega. Aclar OÜ proovis mitmel korral Q Ehitus OÜ-d kirjalikult informeerida, et tööd on valmis ja tahtis aja kokku leppida tööde vastuvõtmiseks, aga Q Ehitus OÜ nendele teadetele ei vastanud. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt VÕS §-st 638 olid tööd vastu võetud. Maakohus on otsuses välja toonud, et Aclar OÜ oli arve esitanud Q Ehitus OÜ-le enne tööde lõpetamist ja esitas alles pärast arvet teate, et tööd on valmis. Kaebaja selgitab eeltoodut järgnevalt: kuna Q Ehitus OÜ keeldus tasumast ja aktile alla kirjutamast (Q Ehitus OÜ väitel ei olnud neil vastuvõtmise- üleandmise akti vaja), siis Aclar OÜ saatis teate hiljem, kui hakkas selguma, et kostja ei tasu tehtud tööde eest. Samas võttis Q Ehitus OÜ esindaja eelnevalt tööde kohta esitatud arve vastu ja ei esitanud pretensioone. Kohtu seisukoht, et tunnistajad J. S. ja A. L. viibisid iga päev objektil, teostasid kontrolli tööde üle ja leidsid, et tööd ei ole nõuetele vastavad, ei tõenda tegelikult midagi, kuna töötajad olid kostja juhataja alluvuses ja heades suhetes. Kaebaja arvates ei ole kohus pööranud tähelepanu J. S.i väitele, et ta sai kätte Aclar OÜ teate, kus viimane palus tööd vastu võtta. Kui Aclar OÜ esindaja pöördus J. S.i poole palvega tööd vastu võtta, siis tal ei olnud selleks aega. Kaebaja arvates näitab vastustaja suhtumist see, et ta ei ole tasunud mitte midagi. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMs § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jagas menetluskulud. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust ainult edasikaevatud osas, seega osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 12.12.2005 töövõtulepingu nr J-19 Jüri alevikus Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c asuval ehitusobjektil lepingus näidatud ehitustööde tegemiseks ning hilisemalt sõlmisid pooled 14.12.2005 nimetatud lepingule lisad nr 1 ja 2, 28.12.2005 lisa nr 3, 03.01.2006 lisa nr 4 ja 11.01.2006 lisa nr 5. Töövõtulepingus ja lisades on pooled kokku leppinud konkreetsete tööde tegemises kokkulepitud tähtajaks ja tasu. Hageja on selgitanud, et kõiki lepingus ja selle lisades kokkulepitud töid ta ei teinud. Tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale arved. Hageja on kostjale 02.01.2006 esitanud arve nr

7(9)

001/06 summas 35 541 krooni ventilatsioonikorstnate paigaldamise, trepikoja plaatimise ja põrandate tasandamise eest. Selle arve on kostja esindaja J. S. vastu võtnud. Tähitud kirjaga on saadetud 25.01.2006 arve nr 002/06 summas 3 504 krooni tuulekoja plaatimise eest ja 02.02.2006 arve nr 004/06 summas 6 230 krooni san. sõlme plaatimise eest Võsa 15c korteris 3. Hageja nõudis arvetel näidatud tööde eest tasumist. VÕS § 635 lg 1 järgi tuleb tehtud töö eest maksta kokkulepitud tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tehtud töö tellijale üle andma ja VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui selles on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle töövõtja poolt selleks antud mõistliku aja jooksul. Pooled on töövõtulepingu p-s 3.1.8 kokku leppinud, et hageja kohustub kostjale töö üle andma üleandmise – vastuvõtmise aktiga. Kolleegium leiab, et eeltoodu tähendab tööde vastuvõtmiseks kirjaliku dokumendi vormistamist ja poolte poolt allakirjutamist. Sellist akti, mis kannaks pealkirja tööde üleandmise - vastuvõtmise akt, poolte vahel tehtud ei ole. Samas on kostja esindaja isiklikult kätte saanud (lk 23, 26) ja kostjale on saadetud tähitud kirjadega hageja teated (lk 28, 31), milles palus hageja tööd vastu võtta ja andis kostjale selleks ka täpsed tähtajad. Tähitud kirjade kättesaamist ei ole kostja eitanud. Teadetes oli näidatud, milline töö on teostatud ja millise pooltevahelise kokkuleppe alusel. Vaidlust ei ole, et kostja hageja poolt teadetes toodud ajal kohale ei ilmunud ja töid vastu ei võtnud, vaatamata sellele, et kostjat ehitusel esindanud J. S. on ise selgitanud, et ta viibis pidevalt kohal. Kolleegium leiab, et oluline ei ole, milline on vormistatud dokumendi pealkiri, vaid lähtuda tuleb dokumendi sisust. Esitatud teadetes on näidatud, milline töö oli valmis ja kostjal oli võimalus tööd aktsepteerida või lepingu p 3.3.4 järgi tööde vastuvõtmisest põhjendatult keelduda. Kostja ei ole hageja poolt esitatud teadetele mingit vastust esitanud. Teadetes näidatud tööde kohta on esitatud kostjale arved. Tunnistajate J. S.i ja A. L.e, kes esindasid elamu ehitusel kostjat, ütluste kohaselt oli hageja töö puudustega ja hageja töötaja oli ehitusel joobes, mistõttu keeldus kostja tööd vastu võtmast. Kolleegiumi arvates ei ole tunnistajate ütlused kooskõlas esitatud dokumentidega. Hageja töötaja oli väidetavalt alkoholijoobes 21.12.2005, mis aga ei ole takistanud kostjat pärast seda hagejaga kokkuleppeid tööde tegemiseks sõlmimast. Mittekvaliteetsete tööde kohta ei ole kostja ühtegi kirjalikku pretensiooni esitanud ja on võtnud 09.01.2006 vastu hageja arve enamuse tööde eest tasumiseks summas 35 541 krooni, seejuures tegemata tööde kvaliteedi kohta mingeid märkusi. Tunnistajate ütlustest ei tulene, millised olid konkreetsed etteheited hagejale töö kvaliteedi osas. VÕS § 664 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat teavitanud töö mittevastavusest ega seda, et ta keeldub töid vastu võtmast seoses puudustega töös. Kolleegium leiab, et eeltoodu tõttu tuleb hageja poolt töövõtulepingu ja selle lisade järgi tehtud tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 II lause järgi. Järelikult on hageja nõue VÕS § 637 lg 4 järgi muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt hagis loetletud tööde tegemisele ja nende maksumusele. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et hageja poolt nõutud võlgnevus tehtud tööde eest summas 45 275 krooni kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kostja väited, et hageja viivitas tööde tegemisega, ei ole aluseks, et vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat. Lepingu p 3.1.10 järgi oli kostjal õigus nõuda viivituse eest leppetrahvi, kuid kostja sellist nõuet esitanud ei ole. Vaegtööde väidetava ümbertegemisega tekkinud kahju hüvitamise nõude on maakohus jätnud rahuldamata ja selle peale edasi kaevatud ei ole.

8(9)

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise seoses tasumisega viivitamisega vastavalt lepingu p-le 3.3.3, mille kohaselt kohustus tellija maksetega viivitamisel tasuma töövõtjale viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Lepingu p 2.2 järgi oli tellija kohustatud tasuma tehtud tööde eest 14 tööpäeva jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist. Viimane teade tööde lõpetamise kohta on saadetud kostjale 24.01.2006 (lk 31,88), mille kohaselt on palutud tööd vastu võtta 26.01.2006. Arvestades kirja kättetoimetamiseks kuluvat aega (ca 1 nädal), oli kolleegiumi arvates kostja kohustus tasuda töö eest muutunud sissenõutavaks hiljemalt 15.02.2006. Viivis päevas oli 226,40 krooni (45 275 x 0,5%). Hageja on esitanud nõude viisil, kus ta palus välja mõista viivise kuni hagi esitamiseni summas 27 983,67 krooni ja edasi 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu ainult põhinõudelt ja vaatamata ringkonnakohtu nõudmisele ei esitanud kohtule viivise arvestust ega täpsustanud oma viivise nõuet. Seega sai apellatsioonimenetluses olla vaidlustatud maakohtu otsus viivise osas mitte üle põhivõla suuruse (kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 133 lg 2, § 137). Eeltoodut silmas pidades lähtub kolleegium hageja poolt hagis väljatoodud viivisest 27 983,67 krooni. Arvestades, et kostja oli maakohtu otsuse tegemise ajaks viivitanud tasumisega üle kahe aasta, siis viivise summas 27 983,67 krooni väljamõistmine on põhjendatud. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jagamise osas. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja kostja vastuhagi jäi rahuldamata, siis maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud samuti jätta kostja kanda.

Margo Klaar

Malle Seppik

Tiit Kollom

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.