Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-46637 Tsiviilasi OÜ MMK Trade (pankrotis) hagi Pronksvara OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 25 500.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ MMK Trade ( pankrotis, reg.nr 109239942, asukoht Rapla, Tallinna mnt 12, OÜ Gaius Õigusbüroo) esindaja pankrotihaldur Maie Klemmer, kostja Pronksvara OÜ ( reg.nr 11295398, asukoht Märjamaa vald, Rangu küla) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Pronksvara OÜ-lt 28 636,50 krooni OÜ MMK Trade (pankrotis) kasuks. Menetluskulud jätta Pronksvara OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Kostja on ostnud 2008.a hagejalt diislikütust ERIMÄRK suvine. 19.08.2008 on ostetud kauba eest kokku koguses 2000 l, esitatud arve-saateleht nr 280381, tasumiseks summas 25 500.- kr. 09.12.2008 on esitatud viivisarve nr 280505, viivitatud päevi 82, summa 3136,50 kr. Kostja ei ole tasunud saadud kauba eest. Võlgnevus käesoleva ajani on 25 500.- kr. Pankrotihaldur on kostjale saatnud kirjaliku ettepaneku võla tasumiseks, millele vastust saadud ei ole. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Klemmer palub VÕS §-de 113, 101 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 25 500.- kr, viivise 3136,50 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 08.10.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.08.2008 arve-saatelehega nr 280381 loeb kohus tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale diislikütust EURO erimärk suvine 2000 l summas 25 500.- kr ning kostja kohustus tasuma arve 18.09.2008, viivis oli ette nähtud 0,15% päevas. 09.12.2008 viivisarvega nr 280505 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata arve eest ajaperioodil 19.09.2008 – 09.12.2008 25 500.- kr. Viivise arvestus: 82 x 25 500 x 0,15% = 3136,50 kr. Seega leidis tõendamist, et kostjal on tasumata hagejale põhivõlgnevus 25 500.- kr ja viivis 3136,50 kr, mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.