Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ja hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 1000.00 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklukult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 23.jaanuaril 2006.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxxxxxxx (tl 3) summas 15 000.00 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaks oli 06.veebruar 2008.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 06.kuupäeval summas 756.60 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksetega võlgnevusse alates 17.aprillist 2007.a. ning sellest ajast kuni 17.jaanuar 2008.a. kostja laenu täies ulatuses ei maksnud, olles viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 12.veebruaril 2008.a. ütles hageja lepingu üles. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Leping hageja poolt 12.veebruaril 2008.a. üles öeldi, kuigi selleks ajaks oli saabunud ka laenu tagastamise lõpptähtaeg 06.veebruar 2008.a. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisumma ning tasuda lepingujärgsed intressid.

Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud esitama maksekäsu kiirmenetluseavalduse Pärnu Maakohtusse. 22.juunil 2009.a. jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata krediidisumma) 3771.06 krooni ja tasumata intresse 1467.14 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 3771.06 krooni tähtaegselt, viivitas kostja selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras, s.o. seadusega kehtestatud määras tasumata summalt kalendripäevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 1040.17 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 07.juulist 2009.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hagi esitamise hetkel 0.022 % põhivõlast päevas). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 250.00 krooni ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1000.00 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkt 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hagi on kostjale kättetoimetatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 1250.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik Ingrid Niinemägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.