Võlaõigus › Võõrandamislepingud

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2002.a soojusenergia müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale soojusenergiat Tallinnas XXXasuva korterelamu kütteks ja sooja vee valmistamiseks. Kostja ei tasunud 2008.a septembrist temale esitatud arveid nõuetekohaselt. Kuna kostja, vaatamata hageja nõudmistele, võlga ei tasunud, siis ütles hageja lepingu üles alates 02.02.2009.a. Kostja võlgneb hagejale soojusenergia eest 782 075,80 krooni. Müügilepingu punkt 7.3 näeb ette, et lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu punktides 6.5 – 6.7 nimetatud alustel on müüjal õigus nõuda ostjalt hüvitist kaks miljonit krooni juhul, kui lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub 12 kuu möödumisel lepingu jõustumisest. Iga 12 kuu möödumisel, alates lepingu jõustumisest, väheneb nimetatud summa 6,3 % võrra. Müügilepingu ülesütlemise ajaks oli lepingu sõlmimisest möödas 6 aastat. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist koos käibemaksuga 1 467 920 krooni. Müügilepingu punkt 7.1 näeb ette, et ühe poole poolt maksmisele kuuluva summa õigeaegselt tasumata jätmisel, on teisel poolel õigus nõuda viivist 0,1 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisvõlgnevus hageja ees 22.05.2009.a seisuga on 265 291,15 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 2 249 995,80 krooni ja viivised 265 291,15 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,1 % põhinõudelt päevas alates 23.05.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on põhjendamatu. Poolte vahel on sõlmitud tüüptingimustega leping. Lepingu punkt 7, eelkõike 7.3, on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 alusel tühine. Seega on hageja hüvitise nõue alusetu. Hagejal on lepingust tulenevat viivist õigus arvestada kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega on hageja nõudnud põhjendamatult kõrget viivist. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 18.12.2002.a soojusenergia müügilepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale soojusenergiat Tallinnas XXXasuva korruselamu kütteks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja on 02.02.2009.a ülesütlemisavaldusega soojusenergia müügilepingu üles öelnud lepingu punkti 6.5 alusel, kuna kostja ei ole tasunud võlgnevust. 05.02.2009.a kirjas tunnistas kostja võlgnevust soojusenergia eest. Samuti märkis kostja, et ta tunnistab hageja õigust leping ennetähtaegselt üles öelda.

Lepingust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale soojusenergia eest 782 075,80 krooni. Kostja ei ole soojusenergia võlgnevusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 782 075,80 krooni. Müügilepingu punkt 7.3 näeb ette, et lepingu ühepoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu punktides 6.5 – 6.7 toodud alustel on müüjal õigus nõuda ostjalt hüvitust kaks miljonit krooni juhul, kui lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub 12 kuu jooksul lepingu jõustumisest. Iga 12 kuu möödumisel, alates lepingu jõustumisest, väheneb nimetatud summa 6,3 % võrra. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et lepingu puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga. Selle kinnituseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei ole kostja sisuliselt selgitanud, miks ta leiab, et leping on tüüptingimustega leping. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja seiukoht, et lepingu punkt 7 on tühine. Lisaks on kostja tunnistanud 05.02.2009.a kirjas hageja õigust nõuda hüvitist punkti 7.3 alusel. Müügilepingu ülesütlemise ajaks oli lepingu sõlmimisest möödas 6 täisaastat. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist koos käibemaksuga 1 467 920 krooni. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue kokku summas 2 249 995,80 krooni. Lepingu punkt 7.1 sätestab, et ühe poole poolt maksmisele kuuluva summa õigeaegselt tasumata jätmisel, on teisel poolel õigus nõuda viivist 0,1 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal on lepingust tulenevat viivist õigus arvestada kuni lepingu ülesütlemiseni. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on hagejal õigus, lepingust tuleneva võla maksmisega viivitamisel, nõuda lepingus sätestatud viivist ka pärast lepingu ülesütlemist. Muus osas kostja viivise arvestuslikule küljele vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 22.05.2009.a seisuga 265 291,15 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % põhinõudelt päevas alates 23.05.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.