Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Tartu Maakohtu 28.augusti 2009 määrusega on algatatud Decobar OÜ pankrotimenetlus ja pankrotiasja ettevalmistamiseks on nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas. Pankrotiavalduse kohaselt on Decobar OÜ maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Osanikud alates 01.06.2006 - käesoleva ajani Andrus Vender (osa nimiväärtusega 20 000 krooni) ja alates 29.09.2008 - käesoleva ajani Marko Matikainen (osa nimiväärtusega 40 000 krooni). Osakapital kokku on 60 000 krooni. Nõukogu puudub. Osaühingu tegevusaladeks olid põhikirja järgi ehitustegevus ja remonditööd, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve, ehituskonsultatsioonid; tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, importeksport, vahendustegevus; tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus, haldamine, hooldus, vahendus ja renditeenused; investeerimine, investeeringute ja varade haldamine; äri-, majandus- ja juhtimiskonsultatsioonid. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks on fassaadide soojustamine ja kinnisvara arendus. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutav juhatuse liige Marko Matikainen. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud ning töötajatega töölepingud lõpetatud. Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et seisuga 21.09.2009.a on võlgnikul järgmine vara ja esinevad järgmised allajärgnevalt toodud kohustused. Võlgniku esindaja poolt esitatud pankrotiavalduse lisaks oleva vara ja võlgade nimekirja järgi on võlgnikul seisuga 15.06.2009.a vara koguväärtuses 81 515,80 krooni, sh:

Pankrotimenetluse käigus on leidnud tuvastamist ning võlgnik on ka ise kinnitanud, et AS Swedbank kontol nr 221030673804 on seisuga 31.08.2009.a 1 639,61 krooni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul seisuga 30.08.2009.a kontol nr 17001580130 kokku 915,54 krooni. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et OÜ-l Roadserv (registrikood 11060956) on võlgnevus kogusummas 73 538 krooni, mis tuleneb tasumata arvetest ning mida on OÜ Roadserv raamatupidaja 07.03.2008.a saldokinnitusega ka kinnitanud. Haldur loeb seda summat lootusetuks, kuna OÜ Roadserv osas on alustatud pankrotimenetlust. Tartu Maakohtu 13.märts 2009.a määrusega on OÜ Roadserv pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu ning ettevõte on likvideerimisel. Haldur esitas Leeli talule teabenõude, milles palus anda teada, kas Leeli talu tunnistab oma võlgnevust (5 000 krooni) võlgniku ees ning millal on valmis võlgnevuse tasuma. Leeli talu vastuse kohaselt on 5 000 krooni tasumata, kuna võlgnikul jäi Leeli talu renoveerimise töö lõpetamata, nimelt jäi šahti täitmise andur paigaldamata ning selle maksumus oligi 5 000 krooni, sellest tulenevalt loebki Leeli talu, et nemad on tasunud arve tehtud tööde ulatuses. Tuginedes eeltoodule ei saa lugeda Leeli talu kohustust võlgniku vastu reaalseks varaks, kuna võlgnik ei täitnud nõuete kohaselt kohustusi/töid Leeli talu ees. Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on vara reaalses väärtuses 2 797,80 krooni (võlgnikul olev raha). OÜ Roadserv kohustust võlgniku ees summas 73 538 krooni loeb haldur lootusetuks, kuna ettevõte pankrotimenetlus lõpetati raugemisega. Võlgniku poolt pankrotiavalduses märgitud andmete kohaselt on seisuga 15.06.2009.a võlgnikul kohustusi kogusummas 969 877,50 krooni, sh

Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil on aluseks võetud võlgniku poolt esitatud dokumendid ja avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgniku esindaja on maksejõuetuse põhjuseks pidanud eelkõige kinnisvara turu seiskumist ja sealt tulenevalt väikefirmade võimetust konkureerida suurte ettevõtetega. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt alustas võlgnik oma majandustegevust veebruaris 2006.a. üldehituse ning fassaadide soojustuse ja viimistlusega. Võlgniku majandustegevus muutus probleemseks alates juulist 2007.a, kui tekkis käibemaksuvõlg kinnisvara müügist, mille lõpphind kujunes prognoositud hinnast 30% madalamaks. 2008.a üritati leida tänu uutele kontaktidele võimalusi kasumlikumaks töövõtuks: põllumajanduses viljakuivatite paigaldamisega, mis mõnevõrra leevendas olukorda, kuid algavale majanduslangusele soikusid ka need projektid. Tegeleti aktiivselt võlgade sissenõudmisega, kuid tulemused jäid oodatust väiksemaks. Töötajatega lõpetati töölepingud, kuid vahendeid töölepingu lõpetamisega seotud väljamaksete tegemiseks ei olnud. Eelpool nimetatud põhjustel on suurenenud võlgnevus riiklike maksude osas ja ka töötajate ees, mida ei ole suudetud siiani likvideerida. Võlgnik töötas viimased aastad juba kahjumiga ja käesolevaks ajaks on kahjum kasvanud 948 361,00 kroonini. 15.06.2009.a raamatupidamisaruande järgi vähenes äriühingu netovara alla seadusest sätestatud määra ning võlgniku juhatus ei näinud muud väljapääsu, kui esitada kohtule pankrotiavaldus. Käesoleva aruande koostamise seisuga haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgniku tegevus ettevõtte loomisest saadik olnud alakapitaliseeritud ning tegevuse käigus ei õnnestunudki võlgnikul sellest olukorrast välja tulla. Võlgniku omakapital oli terve tegevuse jooksul negatiivne ning võlgnik teenis kahjumit. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt oli seisuga 31.12.2008.a võlgniku omakapital -561 062 krooni, varasid oli kokku 106 580 krooni, seevastu kohustusi oli kokku summas 667 642 krooni. Ettevõte teenis kahjumit 561 062 krooni ja see aina suurenes. Võlgniku juhatuse liikme poolt eelpool välja toodud ütluste kohaselt püüti antud olukorda parandada, kui tulemusteta. Võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt võlgnik enam 2009.aastal ei tegutsenud. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust kuna 2009.aasta alguse seisuga oli tulemas mitmeid kuivati paigaldamisi, kuid need venisid, kuna pangad ei andnud talunikele PRIA poolt kinnitatud rahasid. Võlgnikule anti lootust, et kõik paraneb ning seetõttu otsustati töötajad senikauaks saata palgata puhkusele. Alles maikuu lõpus tunnistas kuivatite maaletooja, et olukord pole kiita ning tööd ilmselt ei tulegi. Haldurile esitatud andmete põhjal ning võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt muutus võlgniku majandustegevus problemaatiliseks 2007.a juulis, mida saab lugeda ka alaliste makseraskuste tekkimise ajaks. Edaspidisel perioodil üritati antud olukorda parandada, ettevõtte tegevus peatati mõneks ajaks (2009.a), kuid kui ilmnes, et enam pole tõesti võimalik antud olukorrast välja tulla ning tööd juurde ei tule, siis esitati pankrotiavaldus Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikel võimalused ettevõtte saneerimiseks. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise võimalusi. Küll aga esineb võimalik tagasinõudmise võimalus.

Ajutisele haldurile esitatud andmetest nähtub, et võlgniku kassas on seisuga 30.12.2008.a kokku 22 742,65 krooni. Võlgnik on oma pankrotiavalduses märkinud, et kassas on seisuga 15.06.2009.a kokku 242,65 krooni. Ajutisele haldurile ei ole esitatud algdokumente, millest nähtub, et eelpool nimetatud kassaraha oleks kasutatud ettevõtlusega seonduvalt. Juhul kui võlgniku juhatuse liige ei tõenda, et nimetatud kassaraha on kasutatud ettevõtlusega seonduvalt, siis esineb tagasinõudmise võimalus juhatuse liikmelt kokku summa 22 500 krooni. Pankrotimenetluse kestel on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad tunnused, mis viitavad juhtimisvigade tegemisele ning võimalik, et ka kuriteo tunnused (pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine). Haldurile esitatud andmete/ütluste põhjal saab järeldada, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 2007.a juulis, kui ettevõttel tekkis käibemaksuvõlg kinnisvara müügist, mille lõpphind kujunes prognoositud hinnast 30% madalamaks. 2008.a üritati leida tänu uutele kontaktidele võimalusi kasumlikumaks töövõtuks ning tegeleti aktiivselt võlgade sissenõudmisega, kuid tulemused jäid oodatust väiksemaks. Võlgniku juhatus jäi ootavale seisukohale, kuna polnud teada, kas kindlasti 2009.aastal saab ettevõte tööd või mitte ning tegevus peatati, töötajad saadeti palgata puhkusele. Alles maikuus selgus, et tööd ei tule ning siis otsustati esitada pankrotiavaldus. Taolise käitumisega võttis juhatuse liige ettevõtte jaoks põhjendamatult suure äririski. Arvestades asjaolu, et ettevõtte varade ja kohustuste seisu, mis oli juba seisuga 31.12.2007.a halb ehk ettevõtte omakapital oli negatiivne. 2008.aastal see olukord ei paranenud ning aasta lõpuks teenis võlgnik kahjumit ning omakapital oli ikka negatiivne. Ettevõttel tekkis kohustus esitada pankrotiavaldus juba palju varem, kuid mida võlgniku juhatuse liige ei teinud eelpool nimetatud põhjustel. Juhul kui võlgniku juhatuse liige tõendab, et ka reaalselt leidsid aset tema poolt viidatud käitumine, mida saab pidada kohaseks käitumiseks ja toimunuks vastavuses ÄS § 187 lg 1 sisalduva kohustusega täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võimalik, et ei järgne juhatuse liikmele vastutust ning ei saa väita, et oleks tehtud juhtimisvigu PankrS mõttes. Kui võlgniku juhatuse liige ei suuda tõendada eelnimetatud asjaolusid ning, et ta ei rikkunud ÄS § 180 lg 5.1 sisalduvat kohustust esitada pankrotiavaldus mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse ilmnemisest, siis saab järeldada, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse. Kohtuistungil 22.septembril 2009 a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et juhul kui võlausaldaja(d) või kolmas isik ei tasu menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja oli nõus kandma ajutise halduri töötasu ja tehtud kulutused. Ajutise pankrotihalduri aruande täienduse kohaselt võlgniku poolt 22.09.2009.a täiendavalt esitatud dokumentide ja teabe analüüsimise järgselt on võimalik täpsustada ajutise halduri aruandes esitatud arvamust maksejõuetuse tekkimise põhjuste ning pankrotikuriteo toimepanemise ja juhtimisvigade tegemise kohta.

Pankrotimenetluse kestel on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad küll tunnused, mis viitavad juhtimisvigade tegemisele, kuid mida ei saa kokkuvõttes pidada juhtimisvigadeks PankrS § 28 lg 2 mõttes. Võlgniku juhatuse liige tegi enda arusaamise järgi kõik endast oleneva, et käivitada ettevõtte tegevus, mis ei õnnestunud juhatuse liikmest mitteolenevatel põhjustel. Seega ei ilmnenud, et juhatuse liige oleks tahtlikult ja teadlikult jätnud esitamata õigeaegselt võlgniku nimel pankrotiavalduse. Nimetatud põhjustel on ajutise halduri lõppjäreldus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, et ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et OÜ Decobar maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks saab lugeda üldisest majanduslangusest tingitud nõudluse langust ehitussektoris. Ühtlasi leidis kinnitust, et ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku juhatuse liikme poolt täiendavalt esitatud algdokumentidega leidis kinnitust, et kassaraha kasutati seonduvalt võlgniku ettevõtlusega. Haldurile teadaolevalt ei ole käesolevaks ajaks ükski võlausaldaja järginud üleskutset finantseerida OÜ Decobar pankrotimenetlust. Vastav kohtumäärus edastati halduri poolt kõigile võlausaldajatele. Suurim võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud kirjaliku seisukoha selle kohta, et maksuhaldur ei pea otstarbekaks menetluse finantseerimist). Seega puuduvad endiselt vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-le 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlausaldajad ja kolmandad isikud ei ole tasunud kohtu deposiiti (tagatiskontole) vajalikku summat PankrS § 30 lg 1 kohaselt pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse usaldusväärsuses, millest nähtuvalt Decobar OÜ-l jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb Decobar OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 28 lg-le 2 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 kui pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud

juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas kohtukulud ja ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Arvestades ajutise pankrotihalduri keskmisest kõrgemaid kutseoskusi ja käesolevas asjas ajutise pankrotihalduri töö mahtu ning keerukuse astet on ajutise pankrotihalduri tasu koos maksudega 14763 krooni ja ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks määratav 3275,4 krooni põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele ja väljamõistmisele pankrotivara arvelt solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt Marko Matikainenilt, kes on selleks nõusoleku andnud. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.