lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-31321/6

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 09.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-09-31321/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-31321

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-31321

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi Marek Püssa vastu võlgnevuse 11 437 krooni 31 sendi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 597 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti), registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn Hageja esindaja Silva Kark, AS Swedbank jurist, asukoht Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post: [email protected] Kostja Marek Püssa, isikukood *, elukoht *

esindajad

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Marek Püssa'lt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks kokku 11 437 (üksteist tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 31 senti, millest põhivõlgnevus on 10 597 krooni, intress 790,31 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista kostjalt Marek Püssa'lt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (10 597 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates 30. juunist 2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta hageja Swedbank Liising AS-i menetluskulud kostja Marek Püssa kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 23.12.2006. a sõlmisid Antista AS (edaspidi müüja) ja Marek Püssa (edaspidi kostja) Ego järelmaksu müügilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 12 428,41 krooni, intressimääraga 15,9% aastas (lisa 1). Kostja kohustus kauba bruotsumma 12 428,41 krooni tagastama alates 15.03.2007 kuni 15.08.2008 igakuiselt summas 665,59 krooni AS Hansa Liising Eesti (pragune nimi Swedbank Liising AS – edaspidi hageja) kontole. Kostja ei ole graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.03.2008 kuni 15.05.2007 (lisa 3). Kostja on tasunud hagejale brutosummas 177 krooni (lisa 6). Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas (lisa 1). Swedbank Liising AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. Püssa suhtes võla maksmise nõudes. Kohus tegi 13.05.2008. a määrusega M. Püssa'le makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt jäeti Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata Pärnu Maakohtu 05.06.2009. a määrusega. 01.07.2009. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 11 437,31 krooni ja viivise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 01.07.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Marek Püssa'lt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista Ego järelmaksu müügilepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 11 437,31 krooni, millest põhivõlgnevus on 10 597 krooni, intress 790,31 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt (10 597 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas), mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja