AS Eesti Elektronpost hagi OÜ Helsiko Pluss vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
50 654 krooni ja 86 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Elektronpost apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS Eesti Elektronpost (registrikood 10147632, asukoht Tallinn, aadress Pallasti 28, 19098 Tallinn) esindaja Külliki Tammik, OÜ Julianus Inkasso Agentuur; Kostja (apellantsioonimenetluses vastustaja): OÜ Helsiko Pluss (registrikood 10568476, asukoht Tallinn, aadress Maakri 30, 10145 Tallinn) esindaja Jüri Asari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.05.2009.a otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse.
Mõista kostjalt, OÜ-lt Helsiko Pluss välja hageja AS-i Eesti Elektronpost kasuks põhivõlg summas 45 251 krooni ja 80 senti ning viivised summas 5121 krooni ja 82 senti.
5.Keelduda apellandi poolt apellatsioonimenetluses Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need apellandile. 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, OÜ Helsiko Pluss kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 15.12.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 45 251 krooni ja 80 senti lepingutasu ja 5403 krooni ja 6 senti viiviseid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise lepingu, millega hageja kohustus saatma kostja reklaami teatud adressaatidele ning kostja kohustus reklaami saatmise eest tasuma. Hageja väljastas kostjale 31.10.2007.a arve nr 1842. Kostja arvet ei tasunud. Kuivõrd kostja hagiga ei nõustunud, esitas hageja kohtule hageja projektijuhi ja kostja töötaja vahelise ekirja vahetuse väljavõtted (vt t lk 36- 38), samuti kostja vastuse hagejale (t lk 39), millega soovis tõendada lepingu sõlmimist. Hageja leidis, et kuigi lepingu sõlmimiseks vajalikke tahteavaldusi ei andnud kostja juhatuse liige, tuleb siiski kostja töötaja poolt antud tahteavaldused omistada kostjale.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagiga ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte vahelise lepingu olemasolu. Kostja juhatuse liige ei ole lepingu tekkimiseks tahet avaldanud ja hageja poolt esile toodud tahteavaldused väljendas kostja sekretär, kellel kostja esindamise õigust ei olnud ja kelle ametijuhend tööandja nimel lepingute sõlmimise õigust ette ei näinud. Kostja leidis, et hageja peab tõendama ka teenuse osutamist. Reklaamiteenuse sisseostmine ei kuulu kostja igapäevase majandustegevuse hulka, kostja ostab reklaami väga harva kui üldse. Tahteavaldused, millele hageja lepingu sõlmimise tahteavaldustena tugineb, saadeti kostja nö üldmeili aadressilt ([email protected]), millele juhatuse liikmetel juurdepääs puudub. Sellele meiliaadressile on juurdepääs kostja sekretäril ning kostja juhatuse liige saab sellelt aadressilt toimuvast kirjavahetusest teada üksnes siis, kui juhatuse liiget sellest eraldi informeeritakse. Kostja hinnangul ei ole kostja sekretär andnud tahteavaldust, mida saaks lugeda pakkumuseks või nõustumuseks.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.05.2009.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul ei väljendanud kostja lepingu tekkimise eelduseks olevat tahet. Kuivõrd hageja tugines hagi raames pooltevahelisele lepingule ning sellest tulenevale tasu nõudele ja mitte näiteks rikastumisõiguslikele või käsundita asjaajamise
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 asjaoludele, siis maakohus muudel, kui lepingulisel alusel hagi rahuldamise eeldusi ei kontrollinud.
Apellatsioonkaebus
4.Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Apellant väidab, et maakohus tugines otsust tehes olulises osas kostja 27.04.2009.a seisukohtadele, mida maakohus hagejale kätte ei toimetanud ega muul viisil ei edastanud. Selles menetlusdokumendis esitas kostja apellandi hinnangul uue seisukoha, nimelt selle, et kostja töötaja poolt tehtud tahteavaldused ei olnud piisavad selleks, et lugeda nende alusel leping sõlmituks. Sellest tulenevalt soovis apellant esitada koos apellatsioonkaebusega uusi tõendeid, so täiendavaid väljavõtteid hageja projektijuhi ja kostja töötaja vahelisest kirjavahetusest. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et apellant soovib hagi rahuldamist hagis näidatud põhivõla ja viivise ulatuses.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja vaidleb vastu ka apellandi tõendite esitamise taotlusele ja palub kõrvaldada apellandi esindaja Külliki Tammik menetlusest, sest vastustaja hinnangul ei ole tema puhul tehingulise esindaja jaoks kehtestatud kvalitatiivsed eeldused täidetud.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab selles tsiviilasjas teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus apellandi poolt maakohtule ette heidetud menetluslikke rikkumisi ja võtab seisukoha apellandi poolt esitatud tõendite esitamise taotluse osas. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hagi rahuldamise eeldusi ja kontrollib nende esinemist. Lõpuks lahendab ringkonnakohus muud menetluslikud küsimused.
7.Apellant leiab, et maakohus rajas oma otsuse suures osas kostja 27.04.2009.a vastusele, mida ei ole apellandile edastatud. Ringkonnakohus leiab, et sellesisulises apellandi väites esitatu ei saanud hageja õigusi sisuliselt kahjustada. Apellant heidab maakohtule ette seda, et viidatud menetlusdokumendis avaldas kostja esmakordselt, et kostja töötaja poolt antud tahteavaldusi ei saa pidada sellisteks, mille andmine võiks põhjustada pooltevahelise lepingu tekkimise. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud kostja viidatud menetlusdokumendis uusi seisukohti, vaid kordas oma varasemalt kohtule esitatud seisukohad uuesti üle. Hageja oli juba 30.01.2009.a menetlusdokumendis märkinud, et kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud hageja ja kostja vahelise tehingu olemasolu (vt t lk 26). Seega, mingeid uusi väiteid kostja 27.04.2009.a menetlusdokumendis maakohtule ei edastanud ning seega ei saa apellandi poolt etteheidetu olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
8.Apellant soovis esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, tuginedes seejuures eelmises lõigus kirjeldatud väidetavale maakohtupoolsele menetlusõiguslikule rikkumisele. Vastustaja vaidles uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Kuivõrd ringkonnakohus kujundas eelmises lõigus seisukoha, et apellandi poolt esitatud asjaolud ei saa kujutada endast apellandi õiguste rikkumist, mis oleks saanud viia ebaõige kohtulahendi tegemiseni, ei anna vastavad
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 asjaolud ka alust apellatsioonimenetluses uute tõendite vastuvõtmiseks ja apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu keelduda ning vastavad tõendid apellandile koos käesoleva kohtuotsusega tagastada.
9.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hagi rahuldamise eeldusi. Hageja on hagis tuginenud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping ning et lepingu alusel muutus tasunõue sissenõutavaks. Materiaalõigusliku alusena võiks tasu maksmise kohustus kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel, sest hageja väidab, et poolte vahel sõlmitud lepinguga kokkulepitud kohustuseks oli reklaami edastamine määratletud isikutele. Seega oli vastava tulemuse saavutamine teenuse osutaja mõjusfääris ning sellise kokkuleppega võttis hageja endale kindlaksmääratud resultaadi saavutamise kohustuse, mitte ei kohustunud resultaadi saavutamise nimel teostama piisaval tasemel sooritust. Seega tuleb hagejal põhinõude rahuldamise eeldusena tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mis nägi ette tasu maksmise kohustuse, et tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks ja et rahalist kohustust täidetud ei ole. Kostja võttis omaks, et ta teenuse eest tasunud ei ole. Seega seda asjaolu tõendama ei pea. Kuivõrd VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest ja kostja teenuse osutamist kui sellist omaks võtnud ei ole, tuleb hagejal tõendada ka seda, et kokkulepitud tulemus VÕS § 635 lg 1 tähenduses saavutati. Viivisenõude esitamisel tugines hageja sellele, et kostja rahalist kohustust peale selle sissenõutavaks muutumist kuni hagi esitamiseni ei täitnud. Seega tuleb viivisenõude rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostjal lasus raha maksmise kohustus, mis oli muutunud sissenõutavaks ja kas kostja viivitas selle kohustuse täitmisega hageja poolt näidatud perioodi jooksul (materiaalõigusliku alusena vt VÕS § 113 koosmõjus §-ga 94). Kõigepealt käsitleb kohus põhinõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning seejärel annab hinnangu viivisenõudele.
10.Lepingulise nõude esitamise eeldusena tuleb tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mis nägi ette tasu maksmise. Hageja on hagis sellele asjaolule tuginenud, kostja vaidles sellele vastu. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei olnud, sest kostja ei andnud ühtegi lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Vastav maakohtu ekslik järeldus on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni ning sellel põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud esiteks sellele, et kostja juhatuse liige ega ükski muu kostja esindamise õigust omav isik ei ole vastava lepingu tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi andnud. Teiseks tugines kostja sellele, et ka kostja sekretäri V. D. poolt antud tahteavaldusi ei saa pidada lepingu tekkimise eelduseks olevateks tehinguteks. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 ja § 16 lg-le 1 ning § 20 lg-le 1 on lepingu tekkimise eelduseks kaks teineteisele korrespondeeruvat tahteavaldust, mis peavad olema kantud tahtest olla tahteavaldustega õiguslikult seotud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja ja kostja andsid eespool viidatud tunnustele vastavad tahteavaldused. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle üle, et tahteavaldused, mis võisid hageja ja kostja vahelise lepingu luua, andis kostja töötaja V. D., kes ei ole kostja juhatuse liige ning kellele ei ole kostja andnud otseselt kostja esindamise õigust loovat volitust, tuleb kohtul ka kontrollida, kas kostja töötaja V. D. poolt antud tahteavaldusi saab kostjale omistada.
11.Käesolevas lõigus hindab kohus, kas hageja projektijuhi ja kostja töötaja vahel vahetatud konkreetset e- kirjavahetust saab pidada piisavaks selleks, et poolte vahel saanuks tekkida leping. 21.09.2007.a saatis hageja projektijuht kostja töötajale e- kirja, milles teatab teenuste konkreetse hinna (vt t lk 36). Teenuste hinnad on ära näidatud nö ühikutena, so
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 teenuse koguhind sõltus sellest, mitu reklaamlehte mitmele adressaadile välja saadetakse ja kas reklaam pannakse ümbrikusse või mitte. Selle alusel asub kohus seisukohale, et kostja töötajale oli teada, et teenus on tasuline. Viidatud kiri saadeti kostja töötaja konkreetse päringu peale (t lk 36), milles kostja töötaja tunneb konkreetset huvi teenuse vastu. Toimiku lk 38 on näha, et hageja projektijuht saatis kostja töötajale firmade nimekirja ja andmebaasi, kellele oli reklaami saatmine kavandatud. Seega sai kostja töötaja välja arvestada teenuse koguhinna. Toimiku lk 37 olevast e- kirjast on näha, et kostja töötaja vastas hageja projektijuhile, et kostja soovib firmade andmebaasi saada ja kostja soovib, et reklaamleht saadetaks ilma ümbrikuta. Kirjavahetusest nähtub ka, et hagejani on kostja poolt lähetatud konkreetne reklaamleht, mille laialisaatmist hagejalt oodatakse. Toimiku lk 37 on näha, et 22.10.2007.a saatis kostja töötaja hageja projektijuhile kirja, milles küsis, millal läheb reklaam postkastidesse. See e- kiri oli selle resultaat, et eelnevalt oli kostja edastanud hagejale reklaamlehe, mille edastamist sooviti, hageja oli teatanud konkreetsed teenuse hinnad ning saatnud kostja palve peale firmade nimekirja ja andmebaasi, kellele reklaame edastatakse ning kostja oli kinnitanud, et soovib reklaamlehe laialisaatmist ilma ümbrikuta. Kuivõrd eelnevalt oli kostja töötaja väljendanud selget tahet saada konkreetselt kindlaksmääratud teenust ning peale kõikide detailide kokkuleppimist küsis 22.10.2007.a e- kirjas, et millal reklaam läheb postkastidesse, siis tuleb viimast kirja lugeda nõustumuseks, so otsese tahteavaldusega väljendatud nõusolekuks sõlmida leping. Sellele tahteavaldusele eelnes hageja projektijuhi poolt hageja nimel väljendatud pakkumus, mis seisnes ettepanekus sõlmida konkreetse hinnaga teenus, mis seisnes hageja poolt kostja töötajale edastatud firmade andmebaasis olevatele adressaatidele ilma ümbrikuta reklaamlehe saatmises. Pakkumus oli väljendatud mitmes eespool kirjeldatud tahteavalduses. Ülalkirjeldatud tahteavalduste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja projektijuhi ja kostja töötaja vaheliste e- kirjade alusel on piisavalt selge, et pooled on saavutanud lepingu sõlmimise osas kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1).
12.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja töötaja V. D. poolt antud tahteavaldusi saab omistada kostjale. Vastavalt TsÜS § 115 lg-le 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes üksnes juhul, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vastavad tahteavaldused saadeti välja ja kõik kostja töötaja ekirjadele saadetud vastused laekusid e- posti aadressile: [email protected]. Kostja ise nimetas seda kostja üldaadressiks. Kõiki kohtule esitatud e- kirju hinnates asub kohus seisukohale, et kostja töötaja väljendas ennast e- kirjades kostja esindajana, näiteks kasutas meie vormi, ei väljendanud, et tunneb teenuse vastu isiklikku huvi ning tellis reklaami, mida tavaliselt tellivad äriühingud ja mitte tarbijad, samuti saatis meilid kostja üldmeili aadressilt. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja töötaja tegutses lepingu tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi andes kostja nimel.
13.Kuivõrd kostja töötajal ei olnud mitte mingisugust kostja esindamise õigust, võib kostja töötaja poolt kostja nimel antud tahteavaldusi kostjale omistada juhul, kui esinevad TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hagejaga, et kostja töötaja poolt antud tahteavalduste kostjale omistamine võiks toimuda TsÜS § 121 alusel, sest TsÜS §-s 121 sätestatu eeldab teatud esindusõiguse olemasolu, mida kostja töötajal ei olnud. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt saab ilma esindusõiguseta isiku poolt antud tahteavaldus luua esindatavale õiguseid ja kohustusi juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peavad esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutama teist isikut (hagejat) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning teiseks peab isik, kelle nimel tegutsetakse, esindaja tegevusest teadma või peab esinema vähemalt esindatava teadma pidamine esindajana tegutseva isiku vastava
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 käitumise suhtes. Kuivõrd kostja töötaja saatis e- kirja kostja üldmeili aadressilt, kasutas „meie“ vormi, uuris hindade, koguste ja teenuse kohta, täpsustas asjaolusid ja teatas, et „soovime saada firmade andmebaasi“, siis sellisest kostja töötaja käitumisest pidi hagejaga sarnane mõistlik isik aru saama, et kostja töötajale on antud volitus selle tehingu tegemiseks.
14.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja, st kostja juhatuse liige pidi kostja töötaja sellisest tegevusest teadma. Teadma pidamiseks loetakse kehtiva õiguse järgi olukorda, kus isik õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu ei tea (VÕS § 15 lg 4). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja juhatuse liige ei teadnud kostja töötaja poolset lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmisest käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise tõttu (VÕS § 104 lg 4), st kas kostja oleks käibes vajalikku hoolt järgides vastavast relevantset õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid teadnud. Kostja on käesoleva kohtumenetluse käigus kinnitanud, et e- posti aadress, millelt kogu lepingu sõlmimise e- kirjavahetus toimus, oli kostja üldaadress. Kostja kinnitas, et tal puudus ülevaade üldaadressilt toimuva kirjavahetuse osas ja et ta sai teada sellele aadressile saadetud kirjadest ja sellelt aadressilt saadetud kirjadest üksnes siis, kui sellest kostja juhatuse liiget eraldi informeeriti (t lk 45). Kohtu hinnangul peab äriühing, kellel on sisse seatud üld e- posti aadress, omama ülevaadet äriühingusse saabuvast ja sealt väljuvast korrespondentsist. Üldaadressile saadetud ja sealt väljuvad kirjad on käibes levinud arusaama kohaselt suunatud äriühingule üldiselt ning sellisele aadressile saadetud kirjade ja pöördumistega pöördutakse tavaliselt äriühingu kui sellise poole. Igal käibes vajalikku hoolsust üles näitaval isikul ning asutusel on sissetuleva ja väljamineva posti kaust, samuti kirjaregister, kus registreeritakse sissetulev ja väljaminev post. Reeglina võib äriühingu üldaadressile kirja saatev isik eeldada, et see läheb äriühingule üldiselt ning et selle kirja või pöördumisega tegeletakse ka siis, kui mingi konkreetne isik, näiteks konkreetne sekretär, kes tehniliselt kirja registreerib ja selle menetluseks ette valmistab, on haige või puhkusel vms. Ettevõtja, kes ei oma ülevaadet tema ettevõtte üldisele aadressile saadetud pöördumistest ning üldiselt aadressilt välja läinud kirjadest, rikub olulisel määral käibes vajalikku hoolsust. Oluline on rõhutada, et esimene pöördumine, milles kostja töötaja saadab kostja üldaadressilt e- kirja hageja projektijuhile, toimus 21.09.2007.a ning pöördumine, mida kohus käsitles eespool nõustumusena, saadeti kostja üld e- posti aadressilt välja 22.10.2007.a, so enam, kui kuu aega hiljem. Sellesse perioodi jäid veel mitmed e- kirja teel tehtud pöördumised, millega hageja projektijuht ja kostja töötaja valmistasid vaidlusaluse lepingu sõlmimist ette (vt t lk 36 jj). Kohus leiab, et ettevõtja, kes seab sisse üld e- posti aadressi ning ei oma enam kui kuu aja jooksul ülevaadet sellelt saadetud e- kirjadest ning sellele laekunud e- kirjadest, rikub sellega oluliselt käibes vajalikku hoolsust. Ettevõtja ei saa tsiviilkäibes osaleda, kui ta ei oma ülevaadet kaasaegse sidekanali teel toimuvast suhtlusest nii pika aja jooksul. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja pidi teadma kostja töötaja eespool kirjeldatud käitumisest (lepingu sõlmimise eelduseks olevate tahteavalduste andmine ja lepingu sisu täpsustamine). Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostja töötaja andis lepingu tekkimise eelduseks olevad tahteavaldused, mida tuleb omistada kostjale, mille tagajärjel tekkis hageja ja kostja vahel teenuse osutamise leping, mille alusel tekkis kostjal tasu maksmise kohustus.
15.Käesolevas lõigus hindab kohus, kas hageja tasunõue kostja suhtes muutus sissenõutavaks. Eespool asus kohus seisukohale, et selle hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 637 lg-s 3 sätestatud eeldustest, st tasunõude sissenõutavaks muutumiseks peab töö valmima. Seega tuleb hinnata, kas on tõendatud, et hageja osutas kostjale kokkulepitud teenuse, st saatis reklaamid ettenähtud aadressidele laiali. Kostja seda asjaolu omaks ei võtnud. Samas ei esitanud kostja kohtule ka ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kokkulepitud teenust ei osutatud. Käesoleva asja raames on kohtule tõendina esitatud hageja projektijuhi poolt kostja üld e-
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 posti aadressile saadetud kiri, milles hageja projektijuht kinnitab, et reklaam postitati eile (so 22.10.2007.a ära (vt t lk 37). Hageja saatis kostjale 31.10.2007.a arve, milles on näha 6990 reklaami trükkimise, kleepimise, andmebaasi koostamise, projektijuhtimise ning reklaami maal ja linnas postitamise teenus (t lk 9). Kostja ei ole kunagi väitnud, et reklaami ei oleks adressaatideni saadetud. Kohtule on esitatud kostja poolt koostatud ja hagejale adresseeritud kiri, milles kostja juhatuse liige teatab 26.09.2008.a, et kostja töötaja esitas reklaami teenuse tellimuse omamata selleks volitusi ning et sellel põhjusel ei tunnista kostja hageja poolt esitatud arvet teenuste eest (vt t lk 39). Vastav kiri on saadetud ca 11 kuud peale arve väljastamist. Kohus leiab, et hageja projektijuhi kinnituse ja hageja poolt arve väljastamisega, arvestades, et kostja reageeris arvele alles 11 kuud peale arve saatmist ja ei olnud nõus arvega mitte seetõttu, et teenust ei osutatud vaid seetõttu, et kostja töötajal ei olnud teenuse tellimiseks väidetavalt volitusi, on tõendatud teenuse osutamine kostjale ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et täidetud on VÕS § 637 lg-s 3 sätestatud eeldused ja hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tasunõue oleks seaduse kohaselt võinud muutuda sissenõutavaks alates teenuse osutamisest, kuid kuivõrd hageja esitas kostjale arve, millel oli märgitud teenuse osutamisest hilisem tasumise tähtpäev (10.11.2007.a), siis muutus tasunõue sissenõutavaks alates sellest kuupäevast. Tasu konkreetse suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus loeb käesolevas lõigus käsitletud tõenditele tuginedes tõendatuks ka selle, et kostja võlgneb hagejale põhivõlana 45 251 krooni ja 80 senti. Seega on täidetud kõik põhinõude maksmapanemise eeldused ning hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele.
16.Kuivõrd hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele, hindab kohus järgnevalt viivisenõuet. Hageja lähtus viivisenõude esitamisel perioodist, mis oli alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ja nõudis kostjalt viivist 398 päeva eest. Kohus tuvastas, et alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on 398 päeva (10.11.2007- 12.12.2008.a), millest kuni 30.06.2008.a oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 4% (so 233 päeva vältel) ja alates 01.07.2008.a. kuni 12.12.2008.a oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 2,5% (so 165 päeva vältel). Seega tuleb 233 päeva eest arvestada viivisintressi 11%-lises määras ja 165 päeva eest 9,5%-lises määras. 11%-lise aastamääraga viivise puhul kuulub tasumisele viivis suuruses 13,64 krooni päevas ning 9,5%-lise aastamäära puhul kuulub viivis tasumisele suuruses 11, 78 krooni päevas. Seega kuulub tasumisele (3178,12+ 1943,7= 5121,82) summas 5121 krooni ja 82 senti. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele summas 5121 krooni ja 82 senti.
17.Kostja esindaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse, kus ta palus kontrollida hageja esindaja Külliki Tammik ́u hariduse vastavust TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele ning vajaliku kvalifikatsiooni puudumisel kõrvaldada hageja esindaja menetlusest. Toimiku lk 14 nähtuvalt on hageja esindajal 2004ndal aastal Tartu Ülikooli poolt välja antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduses. Seega on tegemist magistrikraadile vastava haridustasemega Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses ning hageja esindaja menetlusest kõrvaldamise taotluse rahuldamiseks alus puudub.
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-85914 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.