MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2009.a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7810 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Tallinn, aadress Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn) tehinguline esindaja Jüri Aava; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Tallinn, aadress Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) seaduslik esindaja Elar Simmo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.06.2009.a otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-24901
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 29.05.2007.a kaebuse Kindlustuse vaidluskomisjonile. Komisjon tegi 29.06.2007.a otsuse, millega rahuldas kaebuse ja tunnistas 30.12.2005.a Tartus Riia ja Raudtee tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest 50% osas vastutavaks L. U. ́i ja 50% osas V. R. ́i. Kostja komisjoni otsusega ei nõustunud ja seetõttu esitas hageja hagi samas küsimuses maakohtusse. Hageja soovis, et 30.12.2005.a toimunud liiklusõnnetuse toimumise eest tunnistataks vastutavaks 50% ulatuses nii L. U. kui ka V. R. ning et kostjalt mõistetaks välja 7810 krooni. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 30.12.2005 kell 15.36 Tartus, Riia ja Raudtee tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid V. R. sõidukiga Ford Ranger, reg. märgiga XXX XXX, L. U. sõidukiga Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX ja V. Z. sõidukiga Opel Kadett, reg. märgiga XXX XXX (tl 54, 59, 60, 77). 16.01.2006.a otsusega luges kostja liiklusõnnetuse põhjustamise eest täies ulatuses vastutavaks sõiduki Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX juhi ja keeldus sõiduki Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX omanikule ja Opel Kadett, reg. märgiga XXX XXX omanikule liikluskahju hüvitamisest (tl 68-70). 14.03.2006.a otsuse-1 kohaselt luges hageja liiklusõnnetuses liikluskahju põhjustajaks sõidukite Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX ja Ford Ranger, reg. märgiga XXX XXX juhid 50% ulatuses (tl 51-52). 06.03.2007 otsus-2 kohaselt hüvitas hageja 50% AS If Eesti Kindlustus poolt SEB Ühisliisingu AS-ile hüvitatud liikluskahjust summas 6550 krooni ning 50% AS If Eesti Kindlustus käsitluskuludest summas 480 krooni. Hageja käsitluse põhjendatud kulu moodustas 1560 krooni (tl 43). 08.03.2007.a esitas hageja kostjale tagasinõude summas 7810 krooni, mis moodustus AS-ile If Eesti Kindlustus tasutud hüvitisest ja käsitluskuludest ning 50% hageja käsituluskuludest (tl 41). 23.03.2007.a vastusega keeldus kostja hagejale liikluskahju hüvitamast, kuna leidis, et liikluskahju põhjustamises oli süüdi 100% sõiduki Suzuki juht (tl 40). 29.05.2007.a esitas hageja kaebuse Kindlustuse vaidluskomisjonile (tl 34-35), kes 29.06.2007 otsusega rahuldas kaebuse nr 7-1/07/40 (tl 8-11). Kostja esitas kohtule 05.07.2007.a taotluse Kindlustuse vaidluskomisjoni 29.06.2007.a otsuse kaebuse asjas nr 7-1/07/40 aluseks oleva MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja selgitab, et V. R., kes juhtis sõidukit Ford Ranger, reg. märgiga XXX XXX sooritas vasakpöörde Riia tänavalt Raudtee tänavale, kust sooritas tagasipöörde Riia tänavale. Sõiduki suurte gabariitide tõttu tagasipööre koheselt ei õnnestunud ning seega peatas V. R. sõiduki ja asus tagurdama, millega eiras LE § 91, 99 ja 105 nõudeid. Ford Ranger ́i juhi tegevus põhjustas liiklusohu, tagurdamisel oleks tulnud tagada ohutus. L. U., juhtides sõidukit Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX, sooritas samal ajal vasakpööret Riia tänavalt Raudtee tänavale, kuid ei saanud eessõitja manöövri tõttu ristmikku vabastada, luues sellega takistuse peateel liikunud sõidukile Opel Kadett, reg. märgiga XXX XXX ja rikkus sellega LE § 156 ja 158 nõudeid. Kui Ford Ranger ei oleks tagurdanud oleks Suzuki Baleno jõudnud ületada ristmiku.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-24901 Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et kokkupõrge toimus sõidukite Suzuki ja Opel vahel ning sõidukite Ford ja Suzuki vahel kokkupõrget ei toimunud. Kostja on seisukohal, et toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest on täies ulatuses vastutav sõiduki Suzuki Baleno, reg. märgiga XXX XXX juht, kelle poolt rikuti LE § 91, § 156 ja § 158 nõudeid. Käesoleval juhul ei veendunud Suzuki juht enne vasakpöörde sooritamist selle ohutuses ning ei andnud teed otse vastu sõitnud sõidukile Opel. Nimetatud rikkumised sõiduki Suzuki juhti poolt olid põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Suzuki juht oleks pidanud enne manöövri alustamist veenduma, et saab vasakpöörde lõpetada ja vabastada ristmiku selliselt, et ei loo liiklustakistust teistele sõidukitele. Põhiline etteheide Ford ́i juhile seisneb selles, et sõiduk Ford ei sõitnud piisavalt kiiresti ristmikult ära ning tekkis olukord, kus reguleerimata ristmikul vastassuunavööndisse sõitnud sõiduk Suzuki ei saanud ristmikul piisavalt kiiresti ära sõita selliselt, et ei jäänud takistama Riia mnt-l vastassuunavööndis liikunud sõidukeid. Samas on ristmiku vahetus läheduses Raudtee tänaval jalakäijate ülekäigurada ning Riia tänava ja Raudtee vahel asuva jalakäijate ülekäigurajale mahub seisma ainult üks sõiduk, seega ei oleks sõiduk Suzuki, mille juht asus ettevaatamatult vasakpööret sooritama, saanud vabastada ristmikku ka näiteks olukorras, kus Suzuki ees sõitnud sõiduk Ford oleks peatunud ristmiku vahetus läheduses, et anda teed Raudtee tänavat ületavale jalakäijale. Kostja leiab, et Suzuki juht oleks pidanud enne vasakpöörde sooritamist veenduma, et ees sõitnud sõiduk sõidab ristmikult ära ning alles siis alustama vasakpööret ja suunduma oma sõidukiga vastassuunavööndisse. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 05.06.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi, tunnistas 30.12.2005.a toimunud liiklusõnnetuses vastutavaks L. U. ́i ja V. R. ́i, mõlemad 50% ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7810 krooni. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle liiklusõnnetuse asjaolude, tekkinud kahju ega selle üle, et hagi rahuldamise korral on hagejal kostja suhtes vastava summa ulatuses tagasinõude õigus. Maakohus lähtus sellest, et pooled vaidlesid selle üle, kas Ford Ranger ́i juhi V. R. ́i käitumine põhjustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse. Liikluseeskirja § 91 kohaselt, enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 99 alusel kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva määruse §-de 97, 98 ja 109 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet. LE § 105 järgi, tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõiduk Ford Ranger, reg. märgiga XXX XXX sooritas vasakpöörde Riia tänavalt Raudtee tänavale, kust sooritas tagasipöörde Riia tänavale. Sõiduki suurte gabariitide tõttu tagasipööre koheselt ei õnnestunud, mistõttu peatas V. R. sõiduki ja asus tagurdama, seejuures ei veendunud sõiduki juht, kas ta takistab teisi liiklejaid. Seega rikkus sõiduki Ford Ranger ́i juht eelmärgitud liikluseeskirju. Maakohus leidis, et Ford Ranger ́i juhi manööver (tagurdamine) ei olnud mõistlikule inimesele ootuspärane. Maakohus, tutvunud liiklusõnnetuses osalenud juhtide poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemidega asub seisukohale, et sõiduk Ford Ranger oli sooritanud pöörde Raudtee tänavale ulatuses, mis võis tagumisele juhile jätta mulje, et ta on manöövri lõplikult sooritanud, st sõiduk sooritas vasakpööret mitte tagasipööret. Teadaolevalt ei ole sõidukitel eraldi tagasipöörde tuld, mis oleks Suzuki Baleno juhti informeerinud eessõitva sõidukijuhi kavatsetavast tagasipöörde soorituse soovist. Maakohus soovis rõhutada, et Ford Ranger ́i juht pidi olema teadlik, et tema juhitud sõiduki manööverdamise raadius on suur, seega oli välistatud võimalus katkematu otsesuunas liikumisega tagasipöörde sooritamine
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-24901 vaidlusalusel ristmikul. Maakohus leidis, et Ford Ranger ́i juht oleks pidanud oma manöövri (tagasipöörde) katkestama ja enne tagurdamist ning tagasipöörde jätkamist võimaldama sõidukil Suzuki Baleno mööduda. Kostja väited, mille kohaselt pidi Suzuki juht arvestama, et eessõitev auto peab võib-olla pidurdama näiteks jalakäijatele tee andmise eesmärgil, jättis maakohus väidete oletuslikkuse tõttu arvestamata. Apellatsioonkaebus
4.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Apellandi hinnangul kohaldas maakohus valesti liikluseeskirja sätteid. Apellandi hinnangul ei rikkunud Ford Ranger ́i juht liikluseeskirja ning et õnnetuse eest on täies ulatuses vastutav Suzuki juht, kes rikkus liikluseeskirja §-e 91, 156 ja 158. Viidatud isik rikkus LE § 91, mille kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. LE § 156 kohaselt peab juht vasakule pöörates anda teed otse sõitvale sõidukile ja LE § 158 kohaselt ei tohi sõiduteede ristumisalale sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teisi liiklejaid. Neid kohustusi on Suzuki juht L. U. apellandi hinnangul rikkunud ning nendest rikkumistest tulenevalt tekkis liiklusõnnetus. Pooled ei vaidle selle üle, et Ford Ranger ́i juhile oli konkreetses kohas tagasipööre lubatud. Põhiline etteheide Ford ́i juhile seisnes selles, et ta ei sõitnud ristmikult piisavalt kiiresti minema. Sõiduauto Ford ei sõitnud ise kellelegi otsa, samuti ei takistanud see auto mööda Riia tänavat toimuvat liiklust. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Käesoleva tsiviilvaidluse raames ei vaidle pooled 30.12.2005.a toimunud liiklusõnnetuse asjaolude üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et juhul, kui Ford Ranger ́i juhti tuleks lugeda 30.12.2005.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks 50% ulatuses, tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu poolt välja mõistetud summa. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas Ford Ranger ́i juhi tegevus põhjustas 50% osas vaidlusaluse liiklusõnnetuse. Seega sõltub käesoleva vaidluse lahendamine sellest, kas Ford Ranger ́i juht vastutab 50% ulatuses vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise eest. Maakohus asus asjaolusid hinnates seisukohale, et see nii on. Ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ei nõustu.
7.Ford Ranger ́i juht asus sooritama Tartus, Riia tänaval tagasipööret, tehes seda auto suurte mõõtmete tõttu selliselt, et keeras kõigepealt Raudtee tänavasse, tagurdades sealt ja keerates seejärel jälle Riia tänavale. Suzuki asus Ford Ranger ́i taga ning Suzuki juht soovis teha samast kohast vasakpööret Raudtee tänavasse. Peale seda, kui Ford Ranger oli Riia tänavalt Raudtee tänavasse selliselt keeranud, et Ford ise mööda Riia tänavat otse sõitvate autode liiklemist ei takistanud, alustas Suzuki juht vasakpöörde sooritamist ja sõitis Riia tänavale risti selliselt, et takistas mööda Riia tänavat sõitvate autode liiklemist. Suzuki juht arvas, et Ford ei tee mitte tagasipööret vaid teeb vasakpöörde, ning et Ford sõidab piisavalt kiiresti edasi, ning et Suzuki jõuab enne mööda Riia tänavat otse sõitvate autode lähenemist Raudtee tänavasse sisse sõita. Samas alustas Suzuki juht vasakpöörde manöövrit enne, kui vasakpöörde manöövri lõpuni sooritamine ohutult võimalik oli. Seega alustas Suzuki juht vasakpöörde manöövri sooritamist enne, kui ta veendus, et alustatud manöövri sooritamine on ohutu ning enne, kui juht võis veenduda, et manöövri sooritamine ei takista teisi liiklejaid.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-24901 Sellega rikkus Suzuki juht LE §-s 91 sätestatud nõudeid. Seejuures ei andnud Suzuki juht vasakpööret sooritades teed otse sõitvale Opel Kadett ́ile, rikkudes sellega LE §-s 156 sätestatud nõudeid. Suzuki juht sõitis teede ristumiskohale välja selliselt, et see põhjustas ummiku, rikkudes sellega LE §-s 158 sätestatud nõudeid. Ford Ranger ́i juht hakkas sooritama mitte vasakpöörde manöövrit, vaid tagasipöörde manöövrit. Sellise manöövri sooritamine konkreetses kohas oli iseenesest lubatud tegevus. Enne manöövri alustamist veendus Ford ́i juht, et manöövri sooritamine on ohutu. Tagasipöörde tagajärjel ei tekkinud kokkupõrget tagasipööret sooritava Ford ́i ja mööda Riia maanteed otse sõitva auto vahel. Tagasipöörde sooritamisel tuleb arvestada, et tagasipööret sooritav auto ei takistaks otse sõitvaid autosid ning kui tagasipööret sooritatakse LE §-s 99 sätestatud viisil, ei sõidetaks taga liiklevale autole tagurdamise käigus otsa. Neid nõudeid Ford ́i juht ka täitis. Tagasipöörde käigus ei tekkinud ohtu, mille kohaselt oleks Ford võinud Suzuki ́ga kokku põrgata. Suzuki juht, soovimata ära oodata seda, et Raudtee tänavale jääb piisavalt palju ruumi selleks, et vasakpööre lõpuni sooritada, alustas vasakpöörde manöövrit juba siis, kui manöövri ohutus lõpuni sooritamises ei saanud kindel olla. Kuivõrd liikluses võib tekkida erinevaid takistusi, siis ei saa vasakpööret sooritav sõidukijuht lähtuda eeldusest, et ees manöövrit sooritav auto teeb vasakpööret ja et eessõitev auto sõidab igal juhul piisavalt kiiresti eest ära. Sellepärast ongi liikluseeskirjas kehtestatud nõue, et vasakpöörde manöövrit sooritav sõidukijuht tohib manöövrit alustada alles siis, kui manöövri sooritamine on reaalselt ohutu. Kuivõrd Ford ́i juht sooritas lubatud manöövrit ning enda taga sõitnud autot ei ohustanud, ei rikkunud Ford ́i juht liikluseeskirja nõudeid.
8.Maakohus paneb oma otsuses Fordi juhile süüks seda, et Ford Ranger ́i juht, nähes, et tagasipöörde sooritamiseks on vaja tagurdada ja et tema taga on auto, kes soovib mööduda, oleks pidanud tagurdamise katkestama, Suzuki mööda laskma ning tagurdamist jätkama alles peale seda. Ringkonnakohus maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Ford Ranger ́i juht sooritas manöövrina tagasipööret. Juhul, kui Ford ́i juht oleks jätnud tema juhitava auto poole manöövri pealt, enne tagurdamist, seisma, oleks see võinud takistada muid sõidukeid. Liikluseeskirja kohaselt, eessõitev auto võib sooritada pöörde ohutuse korral manöövri ning tagumine auto võib soovitud manöövrit sooritada alles siis, kui manöövri sooritamine on ohutu, konkreetsel juhul siis, kui juht on veendunud, et saab manöövri ohutult lõpuni sooritada. Eessõitvale autole ei saa õiguslikult ette heita ja eessõitva auto juhi vastutus ei saa tuleneda sellest, et ta soovis sooritada teistsugust manöövrit, kui see, mida taga sõitnud auto juht arvas. Maakohus leidis, et eessõitva Ford ́i manööver ei olnud taga sõitva auto mõistlikule juhile ootuspärane. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus liikluseeskiri võimaldab ühe manöövri asemel mitme manöövri sooritamist, peab taga sõitev auto arvestama, et ees sõitev auto võib sooritada ühte mitmest manöövrist, st taga sõitva auto juht peab arvestama, et eessõitev auto võib vasakpöörde asemel sooritada ka tagasipööret. Veelgi enam, taga sõitva auto juht peab enne vasakpöörde manöövri alustamist veenduma, et eelnevalt manöövrit sooritanud sõiduk on jõudnud juba sellisesse kaugusesse, et teisena manöövrit sooritav auto saab tee kiiresti peateel otse liiklevatele autodele vabastada. Kui taga paiknev auto alustab manöövrit varem, ei pea eessõitva auto juht oma autot paigutama selliselt, et see tagant läheneva sõiduki liiklemist ei segaks. Nendel põhjustel ringkonnakohus maakohtu otsusega ei nõustu ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Kuivõrd käesoleva hagi rahuldamine sõltub sellest, kas vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise eest peab 50% ulatuses vastutama Ford Ranger ́i juht ja kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames ei ole hageja tuginenud peateelt vastassuunas lähenenud Opel Kadett ́i, kellega Suzuki reaalselt kokku põrkas, võimalikule vastutusele, ja kuivõrd ringkonnakohus asub seisukohale, et Ford Ranger ́i juht ei rikkunud liikluseeskirja, ja Ford Ranger ́i juhi tegevus vaidlusalust liiklusõnnetust ei põhjustanud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-24901
Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata ja kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.