Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-12091
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
369.65 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood
esindajad
10746479); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post: xxx); kostja X (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Maksetähtaeg 15.02.2026
Põhiosa jääk (eurot) 34.25
Põhiosa (eurot) 5.42
Osamakse (eurot) 5.42
15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026
28.83 23.41 17.99 12.57 7.15 1.73
5.42 5.42 5.42 5.42 5.42 1.73
arvelduskontole
nr
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
viivis 64.47 eurot, lepingutasu 1.23 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, viivised alates 29.07.2025 kuni põhinõude summas 227.58 euro täitmiseni intressi aastase määraga võrdses määras 14,90% aastas, riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS LHV Finance vahel 19.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 4593762. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles AS LHV Finance 02.09.2023 lepingu üles. AS LHV Finance loovutas kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. 04.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Hageja palub kostjalt välja mõista 04.09.2025 seisuga põhivõlg 124.56 eurot, intress 9.63 eurot, viivis 13.84 eurot, viivised alates 05.09.2025 kuni põhinõude 124.56 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Kohtul ei õnnestunud kostjale X’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 22.12.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
Kohtu põhjendused
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste ja sissetulekute kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 34.25 eurot (periood 15.02.202615.08.2026), tulevikus sissenõutavaks muutuvat intressi hageja alates 15.01.2026 ei esitanud.
summa 5.53 eurot, periood 16.09.2025 – 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.21 eurot; summa 5.52 eurot, periood 16.10.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.16 eurot; summa 5.51 eurot, periood 16.11.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.11 eurot; summa 5.50 eurot, periood 16.12.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.07 eurot; summa 5.42 eurot, periood 16.01.2026– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.02 eurot; viivis perioodi 15.10.2023 - 05.09.2025 eest 13.84 eurot + 0.21 eurot + 0.16 eurot + 0.11 eurot + 0.07 eurot + 0.02 eurot, kokku 14.41 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716901574. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.