3.Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 151.66 eurolt alates 29.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 41.67 eurot, intressi 2.45 eurot, lepingutasu 1.23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 50.06 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 38% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 62% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 62% ulatuses, s.o summas 272.80 eurot.
7.Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu EE147700771000526428, viitenumbriga 716901574.
arvelduskontole
nr
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.07.2025 hagiavalduse X’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 227.58 eurot, intress 12.46 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivis 64.47 eurot, lepingutasu 1.23 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, viivised alates 29.07.2025 kuni põhinõude summas 227.58 euro täitmiseni intressi aastase määraga võrdses määras 14,90% aastas, riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS LHV Finance vahel 19.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 4593762. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles AS LHV Finance 02.09.2023 lepingu üles. AS LHV Finance loovutas kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. 04.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Hageja palub kostjalt välja mõista 04.09.2025 seisuga põhivõlg 124.56 eurot, intress 9.63 eurot, viivis 13.84 eurot, viivised alates 05.09.2025 kuni põhinõude 124.56 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Kohtul ei õnnestunud kostjale X’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 22.12.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
4.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning on tehtud päringud maksehäireregistritesse. KAVS § 50 lg 4
kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste ja sissetulekute kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
5.Hageja palub alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista 04.09.2025 seisuga põhivõlg 124.56 eurot, intress 9.63 eurot, viivis 13.84 eurot, viivised alates 05.09.2025 kuni põhinõude 124.56 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
7.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole tasunud laenu alates 15.06.2023 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 151.66 eurot (periood 15.10.2023 - 15.01.2026) ja intress 10.01 eurot (periood 15.10.2023 - 15.01.2026).
Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 34.25 eurot (periood 15.02.202615.08.2026), tulevikus sissenõutavaks muutuvat intressi hageja alates 15.01.2026 ei esitanud.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja lepingu tasu 1.23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50.06 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 05.09.2025 kuni põhinõude 124.56 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võttes arvesse, et kohtuotsuse tegemise seisuga on põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 151.66 eurot, on sissenõutavaks muutunud viivis 14.41 eurot vastavalt järgnevale arvestusele: -
summa 5.53 eurot, periood 16.09.2025 – 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.21 eurot; summa 5.52 eurot, periood 16.10.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.16 eurot; summa 5.51 eurot, periood 16.11.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.11 eurot; summa 5.50 eurot, periood 16.12.2025– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.07 eurot; summa 5.42 eurot, periood 16.01.2026– 28.01.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summa 0.02 eurot; viivis perioodi 15.10.2023 - 05.09.2025 eest 13.84 eurot + 0.21 eurot + 0.16 eurot + 0.11 eurot + 0.07 eurot + 0.02 eurot, kokku 14.41 eurot.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhinõue 151.66 eurot, intress 10.01 eurot, viivis 14.41 eurot, viivised alates 29.01.2026 kuni põhinõude 151.66 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 34.25 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 41.67 eurot, intressi 2.45 eurot, lepingutasu 1.23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 50.06 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 335.74 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja 210.33 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 62%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38% ulatuses hageja kanda ning 62% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja õigusabikulu summas 422.50 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2,5 x 120) 300 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (140+300) 440 eurot, millest kostja kanda jääb 62% ehk 272.80 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716901574. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.