Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-7854 Tsiviilasi K P hagi R A vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 31 581.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxx x-xx), kostja R A ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 01.10.2009 Resolutsioon Välja mõista R A elatis 2175.- krooni alates 12.06.2009 kuni poja S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni K P kasuks. Menetluskulud jätta R A kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg S xx.xx.xxxx. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole maksnud oma lapseülalpidamiseks igakuiselt elatusraha alates 01.11.2008. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ega saa vanema palka. Hageja sissetulek on 900.- kr kuus. Kulutused lapsele on 6000.- kr kuus. Hageja soovib pojale stabiilset ja normaalset arengut. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 3509.- kr, kohtuistungil aga nõustus elatise suurust vähendama 2175.- kroonile. Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist 2175.- kr kuus, kuna tema sissetulek ei võimalda rohkem maksta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2009.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 2175.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta nõustus kostjalt elatise väljamõistmisega miinimummääras. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine alla miinimummäära oleks vastuolus lapse huvidega. Samas arvestab kohus, et kostja sissetulek on keskmiselt 4000.- kr kuus. Kostja on töövõimeline. Seetõttu kostja viide töötasu väiksusele ei ole aluseks temalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.