Tsiviilasja number
2-07-46081
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
AS A. hagi R. V. vastu võlgnevuse tasumiseks
Apellatsioonkaebuse hind
12 100 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS A. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XX XXXXXXX XXXXX), esindaja M. P. Kostja R. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2008 otsus ning jätta AS A. hagi R. V. vastu täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue AS A. esitas Harju Maakohtusse hagi R. V. vastu ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
Kostja, töötades hageja juures, müüs oma sugulasele televiisori Toshiba LCD TV 32’’ 16:9 maksumusega 16 000 krooni. Pooltevahelise suulise kokkuleppe järgi pidi sugulane tasuma teleri eest järelmaksuga 2000 krooni kuus kuni arve täieliku tasumiseni. Arvestades asjaolu, et kostja oli hageja töötaja, siis tuli hageja talle vastu ja oli nõus sellistel tingimustel televiisorit kostjale müüma hinnaga 16 000 krooni, mida tõendab arve nr 262507. Kostja kinnitas 27.08.2007 e-kirjas, et sugulase raha on tema käes, kuid ei ole seda tänini toonud ettevõtte kassasse ega kandnud üle ka pangaarvele. Kostja tasus kassasse kokku 6000 krooni, mistõttu palus hageja 18.01.2008 esitatud hagis kostjalt välja mõista 10 000 krooni ja viivise. 06.06.2008 avalduses vähendas hageja oma nõuet 2000 krooni võrra, sest auditeerimise käigus selgus, et 08.03.2007 oli sama lepingu alusel laekunud veel 2000 krooni selgitusega järelmaksuga müügileping nr 262507. Ühtlasi selgitas hageja, et müügileping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kusjuures hagejale oli teada, et kostja müüb nimetatud televiisori oma sugulasele, kelle isik ei ole hagejale teada. Lõpliku nõude kohaselt taotles hageja kostjalt 8000 krooni ja viivise 4100 krooni väljamõistmist. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Arve nr 262507 võib olla tõesti kostja poolt väljastatud (selliseid arveid väljastati igal kuul ligikaudu 50 tükki, millest suur osa väljastati kostja nimel). Järelmaksulepinguid sõlmis M. P., teistel töötajatel selliseid volitusi ei olnud. Kauba väljastas hageja A. K., kes sai surma veebruaris 2007. Kassa sissetuleku order on hilisemalt vormistatud, orderil pole kostja allkirja ja hageja pole esitanud järelmaksulepingut. Hagile lisatud ärakiri kostja ja M. P. vahelisest kirjavahetusest ei ole aluseks raha nõudmisele. Kostja kätte pole keegi raha andnud M. P.le või hagejale edastamiseks. Kostja mainis LCD raha enda käes olemist sihilikult, kuna hageja võlgnes kostja uuele tööandjale ligi 80 000 krooni ja tollel hetkel kostja tõesti kaalus arve kinnimaksmist, et tagada hageja võlgnevuse tasumist kostja tööandjale. M. P. on andnud kostja vastu mitu hagi erinevatesse kohtutesse, samuti üritab ta kahjustada kostja mainet endiste kolleegide ja koostööpartnerite ees. Tülid said alguse sellest, kui kostja pöördus oma uue tööandja nimel inkassofirmasse, saamaks hagejalt kätte võlgnevust. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 8000 krooni ja viivise 4100 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale ostu-müügilepingu alusel võlgnevuse ja viivised. Hageja poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt saab teha järelduse, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline järelmaksu ostu-müügileping, hinnaga 16 000 krooni ja maksekohustusega 2000 krooni kuus. Asjaolu, kellele soovis kostja televiisorit edasi müüa, ei oma tähendust. Usutavad on hageja väited, et sellistel tingimustel müüdi televiisor kostjale, kuna ta oli hageja töötaja ja hageja soovis talle vastu tulla. Nimetatud asjaolusid tõendab kostja e-kiri hagejale, kus kostja võtab omaks maksetähtaja möödumise ja raha olemasolu tema käes, mida ta soovib tasaarveldada. Kohtu küsimustele e-kirjas toodud asjaolude täpsustamiseks kostja ei ole vastanud ja esitanud mõistlikku seletust kirjas toodu kohta. Arve ja saatelehega on tõendatud, et kauba müügi kohta on väljastatud arve nr 26507 ja saateleht, märkimata sellel saaja nime või muid andmeid. Vaidlust ei ole selles, et sularahas on arve alusel kassasse tasutud 8000 krooni. Alates 26.06.2007 ei ole kostja makseid teostanud. Arvelt nähtub, et tasumisega viivitamise korral tuli ostjal tasuda viivist 0,5% päevas, oma hagiavalduses on hageja taotlenud 0,25% viivise väljamõistmist kostjalt. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohus on asunud hagejaga ühisele seisukohale ja jätnud põhjendamatult kõrvale kostja esitatud väited. Kostja lahkus hageja juurest töölt uude töökohta, mis tegeles lisaks muudele valdkondadele samuti koopiamasinate hoolduse ja müügiga. Kostja uus tööandja teostas hagejale alltöövõttu. Kuna hageja ei tasunud oma arveid õigeaegselt, otsustati temaga sõlmitud alltöövõtuleping katkestada. Lepingu katkestamise hetkeks oli hageja võlg kasvanud 80 000 kroonini. Kostja pöördus inkassofirmasse ja peale seda lubas hageja juhataja M. P. tema elu „põrguks teha". M. P. ja kostja vahel on vihavaen. Maakohus pole seda arvesse võtnud. Kostja töötas hageja juures hooldusjuhi ametikohal, s.t tal ei olnud seadmete müügiks mingeid volitusi. See, et kostja tuttav tuli ja ostis M. P. käest järelmaksuga televiisori, toimus ilma kostja soovituse või kauba üleandmiseta ning kostjat ei saa kohustada televiisori eest tasuma. Kostja osaluse kohta tehingus ei ole ühtegi tõendit, samuti pole ühtegi tõendit väite kohta, et ta tõi M. P. kätte sularahas osamakseid. Ainsaks tõendiks on maakohus lugenud kostja ja M. P. vahelist 27.08.2008 e-kirja. Nimetatud kiri tõendab seda, et LCD viimane maksetähtaeg oli juulis 2008. Samuti on arve nr 262507 maksetähtajaks märgitud 8-kuuline järelmaks, s.o LCD televiisor on müüdud järelmaksuga 8 kuud ja seda maksti osade kaupa kuumaksuga 2000 krooni. Arve nr 262507 on tasutud korrektselt kuni viimase osamakseni. Tõendusmaterjalide hulka võetud 27.08.2008 e-kiri kinnitab seda. Seega ei saa vaidlusalune summa olla suurem kui 2000 krooni. Seda, et osamakseid tasuti kuni viimase osamakseni, kinnitab ka hageja viivise arvestus. Viivist pole arvestatud esimese ja teise makse kohta (laekumiste vahe on umbes 5 kuud). Kostjale teadaolevalt on tasutud kõik osamaksed peale viimase, vastasel juhul nõutaks viivist ka selle aja eest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osa võtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja tugines oma nõudes pooltevahelisele müügilepingule ning väitis, et kostja on jätnud ostu eest osaliselt tasumata. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja 27.08.2007 e-kirja, milles kostja muu hulgas kinnitab, et osa vaidlusaluse televiisori rahast on tema käes. Hagile on lisatud 11.12.2006 saateleht nr 261289 (tl 24) ning sama kuupäeva kandev arve nr 262507 (tl 23) kauba LCD-TV 32“ 16:9 kohta. Arvest nähtuvalt on müüdud 8-kuulise järelmaksuga kaup hinnaga 16 000 krooni, nii kliendiks kui arve maksjaks on märgitud „eraisik“ ning arvel müüjaks R. V. (hageja ei tuginenud asjaolule, et kostja oleks tema kui müüja esindajana tegutsenud). Saateleht on ühegi allkirjata ega sisalda andmeid kauba üleandja ega vastuvõtja kohta. Hageja 06.06.2008 selgituse kohaselt sõlmiti müügileping hageja ja kostja vahel („Vastus kohtu küsimusele“ - tl 40), s.o kauba ostjaks oli kostja R. V., kusjuures kostja müüs selle edasi oma sugulasele, kes pidi tasuma teleri eest järelmaksuga 2000 krooni kuus, kuid ei teinud ühtegi ülekannet, vaid kostja tõi aeg-ajalt tema raha hageja kassasse (hagiavaldus - tl 22). Hageja seletuse kohaselt anti kaup üle kostjale. Kostja eitas vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist ja kauba vastuvõtmist ning väitis, et teleri ostjaks oli küll tema tuttav, kuid leping sõlmiti hageja juhatuse liikme M. P. ja selle isiku vahel ning tema kätte see isik mingit raha ei andnud. 18.02.2008 vastuses hagile (tl 33-34) on kostja põhjendanud 27.08.2007 e-kirja sisu sellega,
et hageja võlgnes tema uuele tööandjale ligi 80 000 krooni, mille kättesaamiseks väitis ta sihilikult, et raha on tema käes. Kostja väitel on hagi pahatahtlik ja esitatud kostja maine kahjustamiseks. Tülid said alguse sellest, kui kostja pöördus oma tööandja esindajana inkassofirmasse saamaks hagejalt kätte võlga (ringkonnakohtus antud selgituse kohaselt esindas kostja oma naisele kuuluvat äriühingut). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei tõendanud väidetava müügilepingu sõlmimist ega asjaolu, et kostja oleks võtnud endale kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt sooritatud ostu eest (või vahendada selle isiku poolt ostuhinna tasumist). Maakohtul ei olnud alust pidada usutavaks hageja tõendamata väidet teleri müümise kohta kostjale. Pooltevahelise lepingu sõlmimist ei kinnita ka kassa sissetuleku orderid 2000 krooni ja 4000 krooni tasumise kohta, mida hageja on nimetanud kirjavahetuse kõrval müügilepingu olemasolu tõendavateks tõenditeks. Nimetatud orderitest ei nähtu, kes konkreetselt on maksed teinud. Pealegi on hageja lisanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 14.05.2007 ja 26.06.2007 kassa sissetuleku orderid vastavalt 4000 krooni ja 2000 krooni tasumise kohta (mõlemal viide arvele 262507 - tl 4-5), 18.01.2008 hagiavaldusele on aga lisatud ka 18.12.2006 kassa sissetuleku order 2000 krooni tasumise, kus samuti on märge arve 262507 osalise tasumise kohta (tl 25). Seda summat ei ole hageja nõude esitamisel arvestanud. Ka asjaolu, et auditeerimise käigus selgus veel üks sama ostu eest märtsis 2007 tehtud 2000 kroonine makse, mille võrra hageja oma nõuet vähendas, kinnitab, et hagejal puudub selgus nii maksete summa kui makseid teinud isikute suhtes. Vaid 27.08.2007 kostja e-kirjas sisalduv viide rahasummale ja selle üleandmise tingimustele ei võimalda teha hagis märgitud järeldust. Hageja nõudis kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). Seega põhines hagi eeldusel, et poolte vahel on lepingust tekkinud võlasuhe (VÕS § 3 p 1). Kohtule esitatud tõendid pooltevahelise lepingu olemasolu ei kinnitanud. Eeltoodud põhjustel ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse, rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.