2-03-778/34 OÜ Vja H hagi A L’i vastu võlgnevuse saamiseks
Hagihind
19 704,60 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Vja H (registrikood xxx, asukoht xxx), hageja seaduslik esindaja U Kivisalu, hageja esindaja A Aaman Kostja A L (isikukood xxx, registriaadress xxx, tegelik elukoht teadmata)
Asja läbivaatamise kuupäev
15.09.2009 kohtuistungil
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja A Aaman
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista A L’ilt võlgnevus 20 519 (kakskümmend tuhat viissada üheksateist) krooni ja 12 senti OÜ-u Vja H kasuks. Välja mõista A L’ilt menetluskulud summas 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni OÜ Vja H kasuks.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
03.12.2003 esitas OÜ Vja H kohtule hagi A L’i vastu 20 519,12 krooni saamiseks.
2.03.06.2004 rahuldas Tallinna Linnakohus hagi tagaseljaotsusega (tl 38-39).
2-03-778/34
3.14.06.2004 taastas kohus menetluse (tl 41).
4.24.01.2006 rahuldas Harju Maakohus hagi tagaseljaotsusega (tl 112-114).
5.06.04.2006 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.01.2006 tagaseljaotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (tl 137-138). Asjaolud
6.Kostja kasutas alates 18.11.1998 eluruumi aadressil Mahtra 2-63, Tallinn koos sellele vastava muu osaga elamust omandiõiguse alusel (tl 7).
7.12.11.1998 sõlmisid OÜ Vja H (endine AS EEV) ja korteriomanik hlepingu, mille alusel kuni 01.11.2001 osutas ja vahendas kostjale kommunaalteenuseid hageja, mille eest kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele (tl 8-12).
9.Hageja palub kostjalt välja mõista htasu ja kommunaalteenuste eest koos viivisega kokku 20 519,12 krooni (millest viivis 814,52 krooni) ning riigilõivu 1 750 krooni. Hageja juhindub oma nõudes TsK §-dest 173 lg 1, 174, 477 lg 1 ja 6.
10.Hageja selgitab, et kostja ei täitnud oma kohustus ja jättis tasumata hkulude ja kommunaalteenuste eest pikema perioodi vältel. Tulenevalt lepingust on hagejal õigus maksmisega viivitamisel arvestada viivist 0,15% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest kuni võla kustutamiseni. Hageja on arvestanud viivist seisuga 18.11.2003. Edasist viivist hageja ei nõua.
11.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ebapiisav sissetulek ning haigestumine ei ole aluseks teenuste eest maksmata jätmiseks. Samuti selgitab kostja, et AS EEV ei ole likvideeritud, vaid ühinenud OÜ-ga Vja H. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista.
13.Kostja elab korteris koos emaga, kes 21.10.1999 esitas AS EEV juhatajale avalduse, milles palus eluaseme toetust, mida juhataja kostja emale ka lubas ja tegi sellekohase ettekirjutuse raamatupidajale ning märke avaldusele (tl 28). Pärast 21.10.1999 kostjale enam arveid ei esitatud. Seejärel läks elamu Mahtra 2 üle korteriühistule ning lähtudes hageja juhataja lubadusest ja asjaolust, et mingeid pretensioone ei esitatud oli kostja veendumusel, et on tehtud tasaarveldused ja kostjal võlgnevus puudub.
14.Kostja leiab, et htasu määramine talvel 1999 üle 1 800 krooni kuus on põhjendamatult suur (tl 26). Samuti on kostjale arusaamatu, milliseid remonditöid on hageja teostanud. Hageja ei ole esitanud ka tõendit, millelt nähtuks millistest kululiikidest võlgnetav summa koosneb, samuti ei ole viivise arvestust.
15.Alates 13.12.2004 on kostjal raske närvihaigus ning hageja tegevus koosmõjus muude faktoritega on põhjustanud kostja terviseseisundi halvenemise. Kostja leiab, et seoses AS EEV äriregistrist kustutamisega on lõppenud ka suhted kostja ja AS EEV vahel (tl 94-95). Kohtu põhjendused
16.TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja
2-03-778/34 arutamise edasi. 15.09.2009 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja on kohtuistungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mille kohta on teade avaldatud 26.06.2009. 15.09.2009 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse vaadata asi läbi sisuliselt tulenevalt TsMS § 410, millise taotluse kohus rahuldas. Kostja on teadlik asja menetlemisest.
17.Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1 järgi kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK §-de 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist.
20.On tõendatud, et elamu xxxhaldaja AS EEV (OÜ Vja H õiguseellane) ja A L 12.11.1998 hlepingu (tl 8-10). Korteriomandi xxx, Tallinn kommunaalteenuseid osutas ja vahendas alates 18.11.1998 kuni 01.11.2001 AS EEV (OÜ Vja H õiguseellane), mille eest oli kostja kohustatud maksma hagejale tasu esitatud arvete alusel. Kostja osutatud teenuste eest igakuiselt arveid tasunud ei ole, mistõttu tekkis htasu ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 20 519,12 krooni, sh lepingus kokkulepitud viivis 0,15% päevas seisuga 18.11.2003 summas 814,52 krooni (tl 11-12, 96- 101). Kohus leiab, et kostja ema poolt 21.10.1999 esitatud AS EEV juhatajale avaldus, milles palus eluaseme toetust ja millele on tehtud märge, leida võimalus teha kompensatsiooni, ei tõenda võla kustutamist kuni avalduse esitamiseni 21.10.1999 ja tulevikus tekkiva võla kustutamiseks.
21.Kohus on seisukohal, et hagi on tõendatud ning kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ebapiisav sissetulek ning töövõimekaotus 80% ei anna alust kommunaalteenuste eest tasumata jätmiseks. Kostja igakuiseks sissetulekuks on riiklik töövõimekaotus pension. Kohus soovib rõhutada, et kostja elas vaidlusaluses korteris koos emaga (kostja esindaja volikirja alusel), kes kasutas igapäevaselt kommunaalteenuseid. Kostja ema omas vaidlusalusel perioodi töökohta (tl 20-24). Nii kostjal kui kostjaga kooselaval perekonna liikmel (emal) olid igakuised sissetulekud, seega ka vahendid igakuuliselt kohustuste täitmiseks. Samuti märgib kohus, et kostja ega temaga kooselav perekonnaliige (ema) ei ole tundnud huvi oma asja lahendamise vastu kuigi nad on menetlusest teadlikud, mida kinnitavad menetlusdokumendid: kostja vastuväide hagile, avalduse menetluse taastamiseks, avaldus Tallinna Ringkonnakohtule ja muud avaldused. Hilisemast menetlusest on kostja ja ta esindaja (kostja ema) hoidunud kõrvale. Kostja ei ole kohtule teatatud elukoha muutusest. Politseil puudub igasugune teave kostja ja ta ema elukoha kohta (tl 190). K
23.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud kommunaalteenuste eest tasumist hagejale, mistõttu on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
24.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
2-03-778/34 Hageja esitas taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 1750 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.