Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-43721 Tsiviilasi Krediidikassa AS-i hagi Marek Maiorovi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 10 112,88 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krediidikassa AS (reg.nr 11344317, Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Tarvo Ilves, kostja Marek Maiorov ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Marek Maiorovilt 13 758,40 krooni ja viivis 4% tagastamata laenusummalt kuus alates 27.08.2009 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni Krediidikassa AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Marek Maiorovi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Pooled sõlmisid 17.04.2008 laenulepingu, mille p 1.1.1 alusel sai kostja summas 15 000.- kr, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis laenusumma 15 000.- kr kostja arveldusarvele 17.04.2008. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Vastavalt laenulepingu p-le 4.1.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud ning hageja on sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagi. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale: põhivõlg 9512,88 kr; võla sissenõudmisega seotud kulud summas 600.- kr; intress 373,09 kr; viivis 3272,43 kr. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: 3272,43 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Ilves palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võla 9512,88.- kr, viivise 3272,43 kr, võla sissenõudmisega seotud kulud 600.- kr, intressi 373,09 kr; 2) viivise 4% tagastamata laenusummalt kuus, alates 27.08.2009 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 17.04.2008 laenulepinguga loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 15 000.- kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 1.2 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 4.1.2 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja
nõuda kogu võla kohest tasumist kui laenusaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud laenusaajale vähemalt 7 päeva pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. 11.11.2008 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu p 4.2 kohaselt on lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma kõik laenuandjale võlgnetavad summad 14 kalendripäeva jooksul, arvates lepingu erakorralise ülesütlemise teate saatmisest laenuandja poolt. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt lepingu p 4.2 alusel tagastamata laenu, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivist, muud kohustused. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata põhivõla 9512,88 kr, võla sissenõudmisega seotud kulud 600.- kr, 373,09 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest, viivise 3272,43 kr, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lepingu p 1.3.1 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 4% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 373,09 kr. Lepingu p 1.8 kohaselt on viivise määraks lepingus sätestatud intressimäär. Hageja võib nõuda kostjalt viivist 4% kuus. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 3272,43 kr. Viivise arvestus 9512,88 x 4%/30 x 293=3272,43 kr. Lepingu p 1.6 sätestab, et laenusaaja kannab kõik kulud, mis on seotud võla sissenõudmisega. Laenusaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt laenuandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksmust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele võla sissenõudmisega seotud kulud summas 600.- kr. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.