Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-69701 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi hageja) ja kostja T M (edaspidi kostja1) sõlmisid 18. 04. 2008. a tarbijakrediidilepingu nr 0801783/15kt, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 87 924,93 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 24,22 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

2-08-69701 VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Pooled sõlmisid 18. 04. 2008. a tarbijakrediidilepingu nr 0801783/15kt /t.l. 8/, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 87924,93 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 24,22 % krediidisummast aastas. Lepinguga vormistati laenuna ümber kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud lepingutest 0605810/95kt ja 0718286/96rk tulenevad võlgnevused. Kostja 1 võttis lepingu sõlmimisega endale kohustuse tagastada saadud krediit ja maksta intressid vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 oma kohutust ei täitnud. Lepingule lisatud üldtingimuste aktsepteerimisega võttis kostja endale kohustuse maksta krediidisumma maksmisega viivituse korral viivist seaduses sätestatud maksimaalses suuruses. Kostjaga 2 on hageja sõlminud käenduslepingu /t.l. 16/, millega kostja 2 võttis endale kohustuse vastutada kõigi kostja 1 tarbijakrediidilepingust nr. 0801783/15 kt tulenevate kohustuste eest, kui kostja 1 jätab oma kohustused täitmata. Mõlemad lepingud on kostjate poolt allkirjastatud ja vastavalt seadusele ja lepingule lisatud üldtingimustele tuleb võetud kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kostjad oma kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise nõudes kuulub rahuldamisele. Kostja 1 võlg seisuga 22. 09. 2009 on 122 297,75 krooni, sellest põhivõlgnevus on 87 644.93 krooni, intress 10 884.88 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 700 krooni, lepingutasu 879.25 krooni ja 22. 09. 2009. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 188, 69 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

2-08-69701 kindlas summas, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni alates hagi esitamisest s.o. 23. oktoobrist 2008 . Kuna hageja esitas viivise nõude kuni

Külli Mõlder Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.