Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. SMS Laen OÜ ja kostja on 15.07.2008. a sõlminud lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1

kohaselt alates 14.10.2008. a kuni 31.12.2008. a oli 11 % aastas ja alates 01.01.2009. a kuni 09.01.2009. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) 9,5 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 14.10.2008. a kuni 31.12.2008. a summas 139,87 krooni (5 875 krooni x 11 % x 79 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.01.2009. a kuni 09.01.2009. a summas 13,76 krooni (5 875 krooni x 9,5 % x 9 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 14.10.2008. a kuni 09.01.2009. a summas 153,63 krooni (139,87 + 13,76). Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 550 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1 ja 12.2.2 alusel (150 + 4 × 350). Kohus leiab, et hageja poolt lepingu punktides 12.2.1 ja 12.2.2 kindlaksmääratud laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu on ebamõistlikult suur, seega loeb kohus VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 alusel tühiseks tüüptingimuse, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 550 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Andris Brikkel’i kanda jääb 67 % ja Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda 33 % menetluskuludest. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kogusummas 3 900 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni, hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni ja menetlusdokumendi väljatrüki eest 150 krooni). TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 038,50 krooni järgmiselt: - TsMS § 139 lõiget 3, § 147 lõiget 5 ja § 486 lõiget 4 ning avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõiv 938 krooni (1 400 kroonist 67 %). TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 2 350 krooni tagastamist; - samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 100,50 krooni (150 kroonist 67 %).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.