Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2 690 282 krooni (Lisa 4)

1 990 078 krooni (Lisa 5) Kasum/kahjum vastavalt

31 216 krooni (Lisa 4) - 713 232 krooni (Lisa 5)

Sisuliselt pole ettevõte tegutsenud alates juunist 2009. Majandustegevuse soikumise põhjustena on osaühingu juhatuse liige nimetanud 2008/2009 aastal tekkinud raskused seoses kinnisvaraturu jahenemisega, mille tagajärjel langes kauba müük. 2009 aasta mai alguseks oli kauba müük praktiliselt olematu. Tellimused puudusid. Pankrotimenetluse põhjusena võib nimetada mitmete asjaolude koosmõju, nimelt langev turg,

samas tööliste kõrged palgad. Juunis 2009 oli tekkinud situatsioon, kus seoses müügitulu kahanemisega, tekkinud võlgnevusega suleti xxxxx mnt kauplus. Tegelikult jäädi rendileandjale OÜ B G võlgu juba koheselt kaubanduspinna lepingu sõlmimisel, mis oli ajendiks ka 19.06.2009 sõlmitud kommertspandi seadmise lepingule (Lisa 6). IV Võlgniku varad Ettevõtte juhatuse liikme poolt on esitatud bilanss seisuga 16.06.2009 (Lisa 7), mille kohaselt on OÜ X vara: 4.1 Käibevara kokku 486 142 krooni, millest: 4.1.1 Raha 13 569,49 krooni Bilansi (Lisa 7) kohaselt on käibevara 13 555 krooni. Pangakonto saldo Swedbangas seisuga 29.07.2009 on -40 krooni (Lisa 8). Võlgnevus tekkinud kaardi hooldustasudest. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (Nordea Pank) omab osaühing Eesti krooni ja euro kontosid, mis on nullis (Lisa 9). Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 13.08.2009 saadetud vastuse kohaselt on firma arvelduskonto jääk 14,49 krooni. Pangaga oli firma sõlminud laenulepingu, mis oli ennetähtaegselt lõpetatud 07.08.2009 (Lisa 10). Nimetatud lepingu kohta täpsemad andmed ajutisel pankrotihalduril puuduvad, kuid esindaja sõnade kohaselt oli tegemist arvelduskrediidiga kaubavaru ostmiseks. Raha kassas 13 555 krooni. 4.1.2 Nõuded ostjate vastu 4 070,00 krooni (Lisa 11) Suurim võlgnik esitatud dokumendi kohaselt on OÜ N summas 2380,00 krooni, L OÜ summas 999,95 krooni ja eesti K PKP summas 690,00 krooni. 4.1.3 Varud (ostetud kaup) 468 517,00 krooni Tegemist on kaupluse kaubavaruga, mis koosneb töörõivastest nii arstidele, kokkadele, ehitusmeestele (Lisa 12). Kuna osa kaupu on võetud realisatsiooni ning välja ostmata, võib varude summa oluliselt väheneda seoses varade välistamisega pankrotipesast. Samuti on raske ennustada vara müügiväärtust, kuna riiete müügiturg on hetkel küllaltki tundlik ning tegemist on spetsiifiliste artiklitega. 4.2 Põhivara

27 183 krooni

4.2.1 Inventar 27 183 krooni Tegemist on stangede, mannekeenide, riiulitega, kontoritehnikaga mida kasutati igapäevases kaubandustegevuses (Lisa 13). Kindlasti on põhivara väärtus oluliselt väiksem raamatupidamislikust (ca 10 000 krooni). Tegutseti rendilepinguga OÜ B G kuuluval kaubanduspinnal.. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuse kohaselt riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole, samuti ei ole firma nimele registreeritud kinnistuid. Varad kokku

529 784,49 krooni

V KOHUSTUSED

16.06.2009 bilansi kohaselt on ettevõttel kokku lühiajalisi kohustusi 1 770 250 krooni (Lisa 7). 5.1 Lühiajalised laenud 120 499 krooni Tegemist on saadud laenudega A. P. ́ilt (46 939,80 krooni), R E OÜ-lt (33 000,00 krooni), kohustusega Sampo Pank ees (25 524,87 krooni, mis panga vastuse kohaselt on likvideeritud) ja laenukohustusega I. A. ees (15 035 krooni) (Lisa 14).

5.2 Tarnijatele tasumata arved 502 874 krooni Võlgnevused on erinevatele firmadele (Lisa 14). Suurimad kreeditorid on B G OÜ – 416 887,50 krooni (15.06.2009 rendileandja poolt esitatud saldoteatise kohaselt võlgneb OÜ X tasumata rendissummade eest 878 147,55 krooni, millele lisanduvad tänaseks päevaks ka viivised); R O summas 29 228,79 krooni; T T summas 14 641,10 krooni. 19.06.2009 on sõlmitud Tallinna notar M. S. J. ́i juures kommertspandi seadmise leping ning avaldus kommertspandi registreerimiseks (Lisa 6), mille kohaselt seati ettevõtte vallasvarale esimesele järjekohale kommertspant summas 430 000 krooni. Tegemist nõuetega, mis tulenesid 01.10.2007 sõlmitud üürilepingust nr 11 ja selle võimalikest lisadest. 5.3 Maksuvõlad 111 478 krooni Maksu- ja Tolliameti vastusest (Lisa 15) ajutise halduri järelepärimisele selgub, et koguvõlgnevus on seisuga 30.07.2009 76 732,67 krooni, millele lisandub arvestuslik intress 11 721,29 krooni. Põhivõlgnevuse enamuse moodustab ettevõtte käibemaksu võlgnevus – 63 116,00 krooni.. Kohustus Maksu – ja Tolliameti vastuse kohaselt 88 453,96 krooni. 5.4 Võlgnevus töövõtjatele 70 631 krooni Võlgu ollakse kolmele töövõtjale (Lisa 14), hetkel on tööleping lõpetamata ühe töötajaga. 5.5 Muud viitvõlad 964 768 krooni Võlgnevus omaniku A. K. firmasse laenatud finantsvahenditest. Kokku kohustused bilansiliselt 1 770 250 krooni VI Omakapital osaühingus Osaühingu osakapitali suuruseks oli 50 000 krooni, muud reservid 950 000 krooni. Reservide all on raamatupidamine kajastanud nähtavasti omaniku laenu, kuid selge on see, et ilma eelpool mainitud kirjeta oleks osaühingu omakapital olnud juba 2006 majandusaasta lõppedes tugevasti miinustes. 2007 majandusaasta lõppedes oli omakapitali suuruseks 92 594 krooni, 2008 majandusaasta lõppedes negatiivne 620 639 krooni, seisuga 16.06.2009 oli see 1 256 925 krooniga miinuses (Lisa 7) Omakapitali mittevastavus Äriseadustikus kehtestatule on tekkinud 2008 majandusaasta lõppedes. Äriseadustiku §176 kohaselt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.. Käesoleval juhul on ettevõtte juhatus esitanud ise pankrotiavalduse VII Arvamus maksejõuetuse kohta Ettevõtte tegevus seisnes Euroopa tootjatelt imporditud töörõivaste jaemüügis. Seoses majanduskeskkonna ja ehitusturu langemisega muutus olematuks ka töörõivaste müük. Kavandatud äriplaan ei andnud oodatud tulemust, tegutseti kallitel rendipindadel, mille kulutusi ei suudetud tasuda juba alguses. Ettevõtte bilansimahuks 2006 aastal oli 1 378 420 krooni, 2007 aastal 1 706 681 krooni, 2008 aastal 1 295 147 krooni. Kasum jäi tagasihoidlikult 20 000-30000 krooni juurde, kahanedes oluliselt 2008 aastal (-713 232 krooni).

Suuresti jäädi võlgu rendileandjale, kauba tarnijatele. Makseraskuste põhjustena toob ajutine pankrotihaldur välja : ettevõtte sisese arvestuse puudumine vastuvõetud majandusotsuste tegeliku finantstulemi üle; majanduskeskkonna üldine langus kõikides sektorites, millest tulenevalt langesid müügitulemid; liiga hoogne kohustuste võtmine äriühingule (suur rendipind, krediidid jne). Firmal on varana põhivahendid, laovaru ja debitoorne võlgnevus, kokku summas ca 513 000 krooni, kohustusi ca 1,8 miljonit krooni. Tegelikkuses on vara väärtus veelgi väiksem ning kohustused viiviste võrra oluliselt suuremad – ca 2,3 miljonit krooni. Kohustused ületavad oluliselt varade väärtuse, puudub reaalne majandustegevus. Ajutise pankrotihalduri tööperioodi jooksul pole ilmnenud, et võlgniku tegevuses võiks esineda majanduskuriteo tunnuseid ning kas tegemist on raske juhtimisveaga PankrS § 28 tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik teha täpsemalt kindlaks võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. See selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Välja on kujunenud maksejõuetus Pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse § 31 lg 1, lg 2, lg 4, lg 5 Ajutine pankrotihaldur palub :

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus X OÜ suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. X OÜ on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku esindaja tunnistab et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. X OÜ kohustused ületavad ettevõtte varade väärtust. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada X OÜ pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 2 533 krooni ja tasu bruto 25 600 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Kohus kinnitab esitatud tasutaotlused. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.