Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Taotleja
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 06.oktoober 2009.a Paide kohtumaja 2-09-27458 G. E. hagi K. T. vastu alusetu rikastumise teel saadu 667 156.35 krooni ja 47 256.94 krooni viivise väljamõistmise nõudes. Taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks G. E., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
1.Jätta rahuldamata G E taotlus riigilõivu maksmisest vabastamiseks. 2.Välja mõista G E (xxxxxxxxxx) riigituludesse riigilõiv 30 000.00 ( kolmkümmend tuhat) krooni. 3.Võimaldada G E (xxxxxxxxxx) riigilõiv 30 000.00 krooni tasuda osamaksetena kahe aasta jooksul igakuiste maksetena 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus käesoleva määruse jõustumisest alates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 viitenumber mõlemal juhul 2900078473, selgitusse märkida „xxxxxxxx xxxxxxxxxx ts.asi nr 2-09-27458, riigilõiv“). Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. 4.Määrus toimetada kätte G E, tema esindajale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 3000.00 krooni. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Asjaolud ja hageja seisukoht 10.juunil 2009.a. esitas G E Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse K T`i vastu alusetu rikastumise teel saadud 667 156.35 krooni väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.augusti 2009.a määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 22.septembril 2009.a. esitasid pooled kohtule kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kompromissis pooled menetluskulude kandmist kokku leppinud ei ole, seega kannab TsMS § 168 lg 3 kohaselt kumbki pool oma menetluskulud ise. 01.oktoobril 2009.a. saabus kohtule G E lepingulise esindaja taotlus vabastada hageja täielikult riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt Pärnu Maakohtu 05.augusti 2009.a määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel põhjusel, et hageja ei suutnud oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Riigilõivuseaduse kohaselt oli esitatud hagihinnale vastav riigilõivu määr 60 000.00 krooni. Hagejal puudusid vahendid nimetatud summa tasumiseks. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ega ole pahatahtlik. Hageja on olnud töötu alates 12.septembrist 2008.a. ja on töötu siiani. Temaga koos elavate perekonnaliikmete rahaliseks sissetulekuks kuus on 5000.00 krooni, mis tegelikult on
taotleja elukaaslasele makstavad riiklikud toetused (toitjakaotuspension ja lastetoetused elukaaslase laste ülalpidamiseks). Hageja leibkonnal kulub igakuiste vältimatute püsikulude (kulud eluasemele, toidule, sidele) katmiseks ca 5500.00 krooni. Samuti ei ole võimalik tasumisele kuuluvat riigilõivu kanda ka suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele seaduse kohaselt saab sissenõuet pöörata (TsMS § 182 lg 2 p 2), sest vara hagejal puudub. Taotluses esitatud asjaolude kontrollimisel leidis ka kohus, et hageja taotlus riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks tuleb rahuldada, kuna G Ei tulu pärast maksude mahaarvamist 2009.a. on 396.00 krooni. Registervara G E puudub ning ülalpeetavaid ei ole. G E omab arvelduskontosid kahes Eesti krediidiasutuses. Kontode saldo kontrollimise hetkel oli kokku 7.26 krooni. Eeltoodud andmed andsid tunnistust, et hageja materiaalne seisund ei võimaldanud tal hagi esitamise ajal 60 000.00 krooni riigilõivu tasuda (hagihind 667 156.35). Seetõttu vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus selgitas määruses, et juhul, kui hagi jääb rahuldamata, mõistetakse temalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt kohtukulud riigi kasuks välja täies ulatuses (TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu). TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistetaks kohtukulud, millest hageja oli täies ulatuses vabastatud, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Käesolevaga on hageja ja kostja sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise. Kompromissis menetluskulude osas kokkulepet ei ole. Kompromissi kinnitamise taotluses palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude hulka kuulub ka riigilõiv. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et kompromissi sõlmimisel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega peaks hagihinnast lähtuvalt tasutud riigilõivust tagastatama pool ehk 30 000.00 krooni. Kuna hageja on Pärnu Maakohtu 05. augusti 2009.a kohtumäärusega täielikult vabastatud riigilõivu maksmisest, siis ei ole hageja maksnud riigilõivu. Kohus võib küll menetlusabi andmise tühistada kui esinevad TsMS § 189 lg 1 esinevad asjaolud ja sel juhul kannab menetlusosaline lähtuvalt TsMS § 189 lg 2 oma menetluskulud täies ulatuses ise, mis tähendaks, et menetlusabi tühistamise korral peaks hageja maksma hagi hinnalt riigilõivu 60 000.00 krooni ja kompromissi sõlmimisel tagastataks talle pool kantud riigilõivust. Et hageja ei ole riigilõivu tasunud, siis ei ole talle ka midagi tagastada. Käesolevaga puuduvad alused menetlusabi andmise tühistamiseks. Tulenevalt eelnevast ei ole hagejale kui menetlusabi saajale üheselt selge menetluskulude tasumine kompromissi sõlmimise puhul. TsMS § 190 lg 1 järgi peab menetlusabi saaja hüvitama vastaspoole kulutused ja lg 2 järgi enda kulutused, kui lahend tehti tema kahjuks. Samas puuduvad aga sätted hageja kulutuste kohta kompromissi sõlmimisel. TsMS § 190 lg 4 ütleb, et kui hageja sai menetlusabi, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui kohus kinnitab kompromissi, siis ta lõpetab ka asja menetluse. See tähendaks, et ka menetlusabi saanud hageja peab riigilõivu pooles ulatuses tasuma. Samas kompromissi sõlmimine ei tähenda sisuliselt lahendit hageja kahjuks. Kompromissi sõlmimisel kulude kandmisele vihjab ka TsMS § 190 lg 7, mis ütleb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega võib kompromissi sõlmimine olla mõjuv põhjus, miks kohus võib määrata kulude tasumiseks hilisema tähtpäeva või isiku vabastada sellest. Kompromissi sõlmimise põhjuseks oli leida mõlemale poolele rahuldav lahendus selle läbi, et mitte põhjustada pooltele rasket majanduslikku seisukorda. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja annab kompromissis kinnitatava asjaõiguslepingu kohaselt hageja omandisse temale kuuluva ainsa kinnisvara, kuna kostjal puudub sissetulek ja ta on töötu, samuti ei kataks nimetatud vara tänast kinnisvara turu hinnalangust silmas pidades pooltki hagi hinnast (kõnealuse kinnistu ostis kostja 2006.a., mis kinnisvarabuumi tippajal maksis 460 000.- krooni), rääkimata menetluskulude tasumisest. Samuti leidis hageja, et ei ole põhjust tekitada kostjale põhjendamatult rasket majanduslikku seisukorda, sõlmimata kostja pakutud kompromissi ja jätkata menetlust. Kuid ka hageja majanduslik seisukord ei ole tänaseks paranenud ja tal puuduvad ka muud vahendid riigilõivu tasumiseks, siis taotleb hageja esindaja G E täielikult vabastada menetluskulude tasumisest TsMS § 190 lg 7 alusel.
Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas sõlmitud kompromissis ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega kannab kumbki pool oma kulud ise. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Hagi esitamisel G E riigilõivu ei tasunud, vaid esitas kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hageja taotluse kohus rahuldas 05.augusti 2009.a määrusega ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Seejuures kohus hoiatas hagejat, et kui hagi jääb rahuldamata, siis tuleb tal riigilõiv tasuda täies ulatuses. Poolte vahel sõlmiti kompromiss ning sellisel juhul kannab hageja oma menetluskulud ise, seejuures tasub ka riigilõivu, kui ei ole teisiti kokku lepitud ja teisiti ei ole kompromissis kokku lepitud. Hageja majanduslik olukord ei ole paranenud, kuid hageja ei ole aasta jooksul midagi ka ette võtnud oma majandusliku olukorra parandamiseks. Hageja ei ole töötuna arvel, ta ei oma ametlikku sissetulekut ega registervara. Kompromissi kinnitava kohtulahendi alusel tekib tal aga omand kinnisasjale, mille arvel võib ta oma kohustused täita. Arvestades G E majanduslikku olukorda käesoleval ajal, ei pea kohus siiski põhjendatuks G E riigilõivu tasumisest vabastada, kuid võimaldab TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasuda osamaksetena kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel arvestades hagihinda tasunud riigilõivu 60 000.00 krooni, siis kuulub G E riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses hagihinnalt 667 156.35 krooni, s.o. summas 30 000.00 krooni.
Ingrid Niinemägi Kohtunik Määrus jõustus 26.11.2009.a. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2009.a. määrusega nr 2-09-27458 Määrus muutmata Referent: Anna Talkop
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.