Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-10575 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi R L vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Riina Rebane, kostja R L ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxx x) Resolutsioon Lõpetada menetlus BIGBANK AS-i hagis R L vastu kohustuse täitmiseks. Kinnitada BIGBANK AS-i ja R L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: BIGBANK AS vähendab oma nõuet hagis esitatud lisanduva viivise nõudest 30%, 04.09.2009 seisuga 1966,04 krooni võrra. R L tunnistab tingimusteta BIGBANK AS-i nõuet summas 60 593,32 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 47 270,90 krooni tagastamata krediidisumma; 7464,65 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 4587,42 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, s.o 04.09.2009 seisuga; 474,16 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu; 796,19 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. R L tunnistab tingimusteta kohustust tasuda BIGBANK AS-le viimase poolt kantud menetluskulud summas 3925.- kr, millest 175.- kr on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 3750.- krooni on pool BIGBANK AS-i poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad R L kanda.
R L tasub BIGBANK AS-le kokku 64 518,32 krooni. BIGBANK AS-i arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20700981959 alljärgnevalt: tasudes alates 2009.a septembrikuust kuni 2010.a jaanuarikuuni igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks vähemalt 200.- krooni; tasudes alates 2010.a veebruarikuust kuni 2010.a maikuuni igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks vähemalt 300.- krooni; tasudes võla jäägi hiljemalt 20.06.2010 ühekordse maksena. Kui R L ei tasu kompromissilepingus toodud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivtanud vähemalt 14 päeva, on BIGBANK AS-il õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi fikseeritud, kuid tasumata summades sissenõudmiseks R L, kohtutäituri poole. Maksete tasumisega viivitamisel tasub R L BIGBANK AS-le viivist 0,0707% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Tagastada Eesti Vabariigil BIGBANK AS-le, arveldusarve nr 1120092793, märkides selgitusse lep nr 0700981/95st, tsiviilasi nr 2-09-10575, riigilõivu osaline tagastamine, 3750.- krooni riigilõivu. BIGBANK AS tasus riigilõivu 1418,13 krooni 13.03.2009 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 ning 6256,87 krooni 19.08.2009 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 06.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700981/95kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 42 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on pooled sõlminud kokkulepped nr 1 ja nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 5043,69 kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 47 415,99 kr intressimääraga 25,79%. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 30.01.2009 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi
kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 20.02.2009 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 47 270,90 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 7464,65 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 20.02.2009 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6,97 kr. 19.08.2009 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6019,05 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja lepingu alusel. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 796,19 kr kostjale 23.01.2009 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 30.01.2009 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 20.02.2009 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 474,16 kr lepingu sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud lepingu sõlmimise tasu katteks, tuleb lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Kiik palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjalt välja mõista: 1) 62 024,95 kr, millest 47 270,90 kr on tagastamata krediidisumma, 7464,65 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6019,05 kr viivis, 474,163 kr lepingu sõlmimise tasu ning 796,19 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 25,79% tagastamata krediidisummalt aastas alates 19.08.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Pooled sõlmisid kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja esindaja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses.
Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.