2-06-24356/24 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt 26.juunil 2006.a. kuulutas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja asjas nr. 2-06-10697 välja füüsilise isiku G.K. pankroti. Pankrotihalduriks määrati vandeadvokaat Mart Sikut. G.K. on Viljandi Maakohtu 2003 aastal poolt tunnistatud süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 kvalifitseeritavas kuriteos ning kriminaalasja raames on temalt välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju kokku 1 472 253,50 Krooning AS kasuks. Kõnealune kriminaalasi ongi põhjuseks, mille tagajärjel on G.K. muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pankrotimenetluse raames on leidnud tuvastamist, et G.K.le kuulus V. kinnistu (asukohaga V. talu, S. küla, K. vald, Viljandimaa), millise ta 2002 aasta maikuus kinkis oma pojale R.K.ile. G.K.le ülalnimetatud kriminaalasjas süüks pandud teod olid kinkelepingu sõlmimise ajaks juba toime pandud (ajavahemikul november 1999 kuni aprill 2002.a.) ja kriminaalasjas esitatud hagi esemeks olev Krooning AS-i nõue seega juba tekkinud. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt oli AS Krooning 2002.a. maikuu esimestel päevadel nimetatud süüteo osaliselt avastanud ja saanud G.K.lt toimepandud süüteo kohta ka kirjaliku kinnituse. Arvestades ülalkirjeldatud asjaolusid on ilmne, et G.K. kirjutades kinnistu 2002 aasta maikuus oma poja nimele, soovis kõrvale hoida tema vastu esitatavatest nõuetest. Taolise käitumisega kahjustas G.K. teadlikult võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks G.K. ja R.K.i vahel 06.mail 2002.a. sõlmitud kinke- ja asjaõigusleping, millega G.K. kinkis R.K.ile V. kinnisasja (kin.reg.osa.nr. xxxxxx, asukohaga S. küla, K. vald, Viljandimaa) ning kohustada kostjat tagastama kõnealune kinnistu pankrotivarasse. Kostja esindaja esitas vastuhagiavalduse ja vastuväited hagile, mille kohaselt 11.septembril 2006.a. esitas G.K. (pankrotis) pankrotihaldur vandeadvokaat Mart Sikut Tartu Maakohtule R.K.i vastu hagiavalduse G.K. ja R.K.i vahel 06.05.2002.a. sõlmitud kinke-ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduses taotletakse ka kohustada R.K.it tagastama vaidusalune kinnistu pankrotivarasse. R.K. ei tunnista hagi ja vaidleb hagile vastu leides, et R.K. omandas oma ema vahendusel R.K.i vana-vanaemale kuulunud elamu. R.K.i vana-vanaema A.V. soovis kinkida talle kuulunud elamut oma lapse-lapselapsele R.K.ile. Võttes arvesse, et sel ajal oli vaja eelnevalt elamu juurde erastada maa, ning A.V. oli liialt vana, et neid õigustoiminguid teostada ja R.K. liialt väike, lepiti kokku, et A.V. kingib esialgu elamu oma lapselapsele G.K.le, kes on kohustatud elamu juurde kuuluva maa erastama ja seejärel on ta kohustatud kinkima elamu edasi oma lapsele R.K.ile. G.K. vastavalt kokkuleppele oma vanaema A.V., erastas peale kingi saamist elamu juurde maa ja kinkis seejärel peale maa erastamist elamu endise omaniku tungival nõudel koos sinna juurdekuuluva maaga R.K.ile. Põhihagis hageja esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Mart Sikut taotleb G.K. ja R.K.i vahelise kinkelepingu kehtetuks tunnistamist pankrotiseaduse alusel, väites, et see kinkeleping kahjustas G.K. (pankrotis) võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse kohaselt omab pankrotihaldur õiguse tunnistada kehtetuks tehingud, mis on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. R.K.i esindaja on seisukohal, et kui kinkelepingu teostamise ajal ei olnud mitte ühtegi võlausaldajat, siis mil viisil pidi G.K. teadma, et selle tehinguga kahjustab ta võlausaldaja, keda ei olnud olemas, huve. Samuti tekib ka küsimus, mil

viisil tehingu teine pool (kingi saaja) teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas selle tehinguga võlausaldajate, keda ei olnud olemas, huve. Peale kingi saamist on R.K.i kinnistul asuvale elamule teostatud hageja sugulaste poolt kingitusena R.K.ile põhjalik kapitaalremont, mille tõttu on kinnistul asuva elamu väärtus ja seoses sellega ka kogu kinnistu väärtus oluliselt kasvanud. Nii näiteks on 2003.a. kogu elamu lakapealne kaetud 10 sm paksuse isover soojustusmaterjaliga ja on pandud täiesti uus laudis. Laka mõõtmed on 15x6 m. 2005.a. on kahe toa põrandale valatud uus betoonalus, samuti on tugevdatud elamu vundamenti. Teostatud on ühe toa põranda remont, vahetatud välisseinas 5 palki. Seinad on tugevdatud puitkarkassiga ja soojustatud kivivillaga. Seestpoolt on kaetud tubade seinad kipsplaatidega, pahteldatud ja tapetseeritud. Tubade põrandad on soojustatud, uus laudis, uus saepuruplaat , uus aluskate+laminaatparkett. Ühe toa (2,5x5 m) lae karkass uus, lae uus kattematerjal- paneel (laminaat). Asendatud uus pakettaken, uks, ukse lengid ja ukse pakk. 2007.a. kahe toa seinapalkide vahetus (4 palki), uus lagede puitkarkass. Uue lae materjallaepaneel. Seintele pandud uus karkass, seinte soojustus (kivivill 5omm.), kipsplaat, pahtel, tapeet. Uus põrandate laudis, soojustus (kivivill). Põrandale pandud kate-vaipkate. Uus pakettaken, aknalaud ja uks. Remonditud elektrisüsteem; asendatud vanad elektrijuhtmed uutega, uued pistikud ja laevalgustus. Uus köögipliit, remonditud 2 ahju, ehitatud uus puidust välikäimla, puukuurile paigaldatud uus plekkkatus. Kogu teostatud remonti finantseerisid R.K.i vanaema , tädi ja teised sugulased kingitusena. Remonttöid aitasid teostada R.K.i sugulased. 17.11.2008.a.pöördus R.K.i esindaja OÜ Silindia poole taotlusega spetsialisti arvamuse saamiseks. Taotluses paluti teostada R.K.ile kuuluval V. kinnistul, registriosa nr.587793939, asukohaga S. küla K. vald Viljandi maakond, asuva elamu ja selle juurde kuuluvate kõrvalhoonete ülevaatus ja anda spetsialisti arvamus nimetatud elamus ja kõrvalhoonetes ajavahemikul 06.mai 2002.a. kuni ülevaatuse teostamiseni teostatud paremustööde koosseisu ja maksumuse kohta koos kasutatud materjalide maksumusega. Spetsialisti kirjaliku arvamuse kohaselt on nimetatud ajavahemikul teostatud ehitustööde maksumus koos materjali maksumusega kokku 225952,30 krooni. Vaidlustatavas kinkelepingus on märgitud kogu kinnistu väärtuseks 10000 krooni. Seega peale seda kui R.K. on kinnistu omanik on tema poolt teostatud paremustustööde maksumus ca.22-ne kordne kogu kinnistu esialgsest maksumusest. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu väärtuseks 20.02.2007.a. seisuga 500000 krooni. Seoses majandussurutisega on Eesti kinnisvaraturul kinnisvara müügihinnad mitmekordselt langenud, sealhulgas ka vaidlusaluse kinnistu hind. R.K.i esindaja on seisukohal, et nimetatud kinnistu maksumus praeguste turuhindade kohaselt ei ületa 280000 krooni. R.K. leiab, et juhul kui kohus leiab, et on õiguslik alus G.K. ja R.K.i vahelise kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kohus kohustab R.K.it üle andma pankrotihaldurile kinnistu koos seal asuva olulise osaga - elamuga, siis selle tulemusena rikastub alusetult pankrotis olev isik (tema võlausaldajad). Pankrotihaldur taotleb põhihagis tehingu kehtetuks tunnistamist, jättes seejuures tähelepanuta, et TsÜS -i 5 peatükk (Tehingu kehtetus) käsitleb tehingu kehtetust kahes aspektis: tühine tehing ja tehingu tühistamine (vaieldav) tehing. Millise tehinguga põhihagis on tegemist, see ei nähtu põhihagis. Samas aga on selle määratlemine väga oluline selle õigusliku käsitluse ja sellest tuleneva lahendi aspektist. R.K. leiab, et nii tühise tehingu kui ka vaieldava tehingu tühistamise korral peab kumbki pool tagastama teisele poolele saadu alusetu rikastumise sätete alusel. Kui asuda seisukohale, et tehing oli algusest peale tühine ja selle sõlmimisel oli tehingu hinnaks 10000 krooni, siis selle tulemusena rikastub põhihagis hageja selle võrra, mille võrra on kasvanud kinnistu väärtus paremustamise tulemusena. Paremustamistööde maksumuseks on hageja poolt tellitud spetsialisti arvamuse kohaselt 225 952, 30 krooni. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnistu hindamine on toimunud 2007.a., mil kinnisvara hinnad olid võrreldes praeguste hindadega ca. kaks korda kõrgemad. R.K.i esindaja pöördus AMK Akord OÜ kinnisvara spetsialisti poole päringuga, milline võiks olla antud kinnistu praegune turuhind. AMK Akrod OÜ juhataja Aino Janke kirjaliku arvamuse kohaselt võib nimetatud kinnistu turuväärtus olla 280 000 krooni. R.K. taotleb käesolevas hagis tuvastada kohtu korras asjaolu, et vaidlusaluse kinnistu väärtus on oluliselt suurenenud kinnistul asuvale elamule tehtud paremustamistööde tulemusena. Samas palub hageja määrata kohtu korras kindlaks hageja poolt tehtud

paremustööde maksumus ning välja nõuda nimetatud paremustamistööde maksumuse hind 225 952,30 krooni hagejalt või teostada hageja ja kostja vahel tasaarvestus. Kui asuda seisukohale, et kinkelepingu kohaselt oli kinnistu väärtuseks kinkelepingu teostamise perioodil 10000 krooni ja kinnistu väärtus on oluliselt kasvanud kinnistul asuva elamu paremustamise tulemusena ning kohus leiab, et on alus kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkeobjekti tagastamiseks pankrotivarasse, siis taotleb hageja antud hagis saadu tagastamist ja tasaarvestuse teostamist, mille tulemusena põhihagis hageja (esindaja pankrotihaldur) on kohustatud tagastama vastuhagis olevale hagejale kinnistu praeguse turuväärtuse ja kinkelepingu teostamise ajal kinnistu turuväärtuse vahe. R.K.i esindaja palus vastuhagis tuvastada asjaolu, et peale V. kinnistu omandamist R.K.i poolt on R.K. teinud V. kinnistul asuvale elamule (kinnistu olulisele osale) paremustamistöid maksumusega 225952,30 krooni. Põhihagi rahuldamise ja vaidlustatud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise korral ning kinnistu tagastamisel G.K.le (pankrotis), välja mõista G.K.lt R.K.i kasuks alusetu rikastumise tulemusena saadu summas 225 952,30 krooni ja kohustada G.K. (pankrotis) pankrotihaldurit Mart Sikutit enne pankrotimenetluskulude kindlaksmääramist ja menetluskulude ning jaotiste väljamaksmist tasuma R.K.ile G.K. pankrotivarast vara välistamise teel 225952,30 krooni. Kohtuistungil 24.septembril 2009 korrigeeris R.K.i esindaja vastuhagi eset ja palus nõuet lugeda järgmiselt: põhihagi rahuldamise ja vaidlustatud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise korral ning kinnistu tagastamisel G.K.le (pankrotis) välja mõista G.K.lt R.K.i kasuks alusetu rikastumise tulemusena saadu summas 225 952,30 krooni ja nimetatud summa palun välistada PankrS § 123 kohaselt pankrotivarast. Alaealise R.K.i eestkosteasutuse arvamuse kohaselt tuleb hagi menetlemisel lähtuda alaealise R.K.i huvidest (tl 129). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult, vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt G.K. ja R.K.i vahel sõlmiti 06.mail 2002.a. kinke- ja asjaõigusleping, millega G.K. kinkis R.K.ile V. kinnisasja (kin.reg.osa.nr. xxxxxx, asukohaga S. küla, K. vald, Viljandimaa) (tl 3, 4, 37-41). Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt kriminaalmenetlus alustati võlgniku suhtes 17.mail 2002 ja süüdimõistev kohtuotsus tehti 29.aprillil 2003 (tl 5-8, 81-84). Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt G.K. suhtes on tehtud pankrotiotsus (tl 910). Vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimise ajal kehtinud pankrotiseaduse § 44 lg 1 p 4 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Kehtiva pankrotiseaduse § 110 lg 1 p 4 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Sama paragrahvi lõike kolm järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne.

Viljandi Maakohtu 29.aprilli 2003 kohtuotsuse kohaselt G.K. riisus novembrist 1999 kuni aprillini 2002 AS Krooning raha (tl 5 pöördel). G.K. (pankrotiasjas võlgnikuna) pidi eeldama, et tema vastu võidakse esitada nõudeid. Seega G.K. kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Asjaolu, et võlausaldajaid kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud loetletud ega pankrotimenetlusse kaasatud, ei oma tähtsust. Võlgnik G.K. ega kostja R.K. kingisaajana ei ole tõendanud, et G.K. võlgnikuna oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. G.K. vande all antud seletus, mille kohaselt G.K. kinnitab enda maksejõulisust ei ole piisav tõend, tõendamaks G.K. maksejõulisust. G.K. poolt vande all antud seletuse kohaselt oli tal kinkimise ajal töökoht AS-s Krooning. Sellest töökohast saadav tasu ei ole asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada G.K. maksejõulisust pankrotiseaduse mõttes. G.K. kinkis R.K.ile määrava osa oma varast. Seadusest tuleneb eeldus, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Nii ei oma tähtsust ka kostja esindaja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt kuivõrd kinkelepingu teostamise ajal ei olnud mitte ühtegi võlausaldajat, siis ei saanud G.K. teada, et selle tehinguga kahjustab ta võlausaldaja, keda ei olnud olemas, huve. Kostja esindaja poolt esitatud asjaolu, et R.K. omandas oma ema vahendusel R.K.i vanavanaemale kuulunud elamu, ei ole tõendamisesemesse puutuv asjaolu. Kehtetuks tuleb asjas tunnistada nii kinkeleping (kohustustehing) kui ka vastav asjaõigusleping. Puudub alus rahuldada kostja esindaja poolt viimasel kohtuistungil muudetud vastuhagi osa, mille kohaselt kostja esindaja muutis vastuhagis esitatud nõuet ja palus nimetatud summa välistada PankrS § 123 kohaselt pankrotivarast, sest PankrS § 123 lg 3 kohaselt tuleb sellekohane vara välistamise taotlus esitada haldurile. Nimetatud muudetud osas tuleb vastuhagi rahuldamata jätta ja ülejäänud osas tuleb vastuhagi rahuldada. Kostja esindaja esitas asjaolud, mille kohaselt peale kingi saamist on R.K.i kinnistul asuvale elamule teostatud hageja sugulaste poolt kingitusena R.K.ile põhjalik kapitaalremont, mille tõttu on kinnistul asuva elamu väärtus ja seoses sellega ka kogu kinnistu väärtus oluliselt kasvanud. Kostja esindaja esitas asja tundva isiku kirjaliku arvamuse, mille kohaselt on nimetatud ajal teostatud ehitustööde maksumus koos materjali maksumusega kokku 225952,30 krooni (tl 112). Kohtul puudub nimetatud tõendis kirjeldatud asjaolude olemasolus kahtlemiseks alus. Hageja esindaja ei ole esitanud piisavalt asjaolusid, millest tulenevalt tuleks nimetatud tõendit mitte arvestada. Tunnistajad Tamara K. ja I.O. andsid ütlusi, mille kohaselt ehitustööd toimusid. Nimetatud asjaolus puudub samuti alus kahtlemiseks. Hageja esindaja väide, mille kohaselt on arvestamata asjaolu, et tööde teostamise eest makstud summasid ei ole välja arvestatud ja töid tegid kostja ja hageja ise ja nende sugulased tasuta, ei välista vastuhagi nimetatud osa rahuldamist, sest tegemist on alusetu rikastumise regulatsioonile rajaneva nõudega ja seega on tõendamisesemeks asja väärtus tervikuna. Kuivõrd kostja esindaja leiab, et nii tühise tehingu kui ka vaieldava tehingu tühistamise korral peab kumbki pool tagastama teisele poolele saadu alusetu rikastumise sätete alusel, siis on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt põhihagist ei nähtu, millise tehinguga põhihagis on tegemist, vastuoluline ja sellisena mittehinnatav. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, mille kohaselt hagi rahuldatakse, hagile vastu esitatud vastuhagi rahuldatakse valdavas osas, siis peab kohus põhjendatuks menetluskulud jätta poolte endi kanda.