Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-09-15584
Tsiviilasi
Oksana Gavrilova hagi Aspin-Tartu OÜ vastu töövaidluses
Tsivvilasja hind
24 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Oksana Gavrilova, kostja Aspin-Tartu OÜ, rk 10252866, asukoht Aleksandri 1-36, 51004 Tartu; kostja esindaja adv Aivar Kello. 16. september 2009
Kohtuistungi aeg Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1 ja 3, 178 lg 1, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata Oksana Gavrilova hagi Aspin-Tartu OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja 6 kuu keskmise kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks aegumise tõttu. Jätta rahuldamata Oksana Gavrilova hagi Aspin-Tartu OÜ vastu tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest keskmise palga väljamõistmiseks. Aspin-Tartu OÜ menetluskulud jätta Oksana Gavrilova kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja sõlmis kostjaga töölepingu tööle asumiseks alates 01.04.2007. Hagejal sündis laps 10.12.2007, enne ja pärast lapse sündi oli hageja rasedus- ja sünnituspuhkusel, alates 17.02.2008 on hageja lapsehoolduspuhkusel. 29.12.2008 sai hageja kätte OÜ Aspin-Tartu käskkirja 17.03.2008 distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 lg 6 alusel tagasiulatuvalt alates 18.02.2008. Hageja ei ole distsipliini rikkunud. Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 6 alusel oli ebaseaduslik, sest hageja viibis lapsehoolduspuhkusel. Lisaks 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitisele töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest nõuab hageja tööandjalt keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest alates 18.02.2008 kuni 29.12.2008. Töövaidluskomisjon oma 13.03.2009 otsusega jättis hageja nõuded rahuldamata. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue jäeti rahuldamata aegumise tõttu. Töövaidluskomisjon luges tõendatuks, et Oksana Gavrilova sai töölepingu lõpetamisest teada mitte 29.12.2008, vaid 23.12.2008, mil ta viibis tööandja kontoris, kuid keeldus dokumentide vastuvõtmisest. Tööraamatu kinnipidamise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõue jäeti rahuldamata töötajal kahju tekkimise tõendamatuse tõttu. Oksana Gavrilova pöördus hagiga kohtusse. Kostja vastuväited Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Hageja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni 30. jaanuaril 2009, kuid oli teavitatud töölepingu lõpetamisest 23. detsembril 2008. Möödunud on 1-kuuline töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks seaduses sätestatud tähtaeg, mistõttu kostja palub selle nõude osas kohaldada aegumist. Hagejal ei ole õiguslikku alust küsida hüvitust tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja tugineb Riigikohtu otsusele 3-2-1-76-06. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hagi tööraamatu kinnipidamise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei saanud temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest teada 23.12.2008, sai ta sellest teada 29.12.2009, mille üle vaidlust ei ole. TLS (kuni 01.07.2009 kehtinud) § 143 lg 2 kohaselt Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kui hageja sai teada töölepingu lõpetamisest 29.12.2008, siis oli temal õigus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni ühe kuu jooksul, so 30. detsembrist 2008 kuni 29. jaanuarini 2009 (kaasa arvatud). Hageja esitas avalduse 30.01.2009, mis on fikseeritud nii avalduse registreerimisel (TVK toimiku lk 1) kui ka viidatud töövaidluskomisjoni otsuses (TVK toimiku lk 40). Samas on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud hagejale töölepingu lõpetamist kajastava käskkirja tutvustamise juba 23.12.2009. Asjaolu, et hageja nimetatud kuupäeval viibis AspinTartu OÜ kontoris Aleksandri 1 Tartus on tõendatud töötajate Anneli Luige ja Alge Rosenfeldti allkirjadega käskkirjal selle kohta, et Oksana Gavrilova keeldus 23.12.2008 dokumente vastu võtmast ja alla kirjutamast. Sama kinnitasid A. Luige ja A. Rosenfeldt kohtule tunnistajana. Oksana Gavrilova viibimist 23.12.2008 Aleksandri 1 Tartus ei välista hageja tunnistaja Rufina Ojukase ütlused selle kohta, et samal päeval sõideti koos Venemaale. Sündmus toimus hommikupoolikul ning hageja kiirustas kontorist minema, mis on tõendatud tunnistajate Külli Joasaare ja Anneli Luige ütlustega. Seega võis ta pärast Aspin-Tartu OÜ kontorist lahkumist sõita edasi sugulaste poole Petserimaale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)
jooksul. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja on seisukohal, et ta viibis alates 18.02.2008 lapsehoolduspuhkusel ning soovis tööle asuda detsembris 2008. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-76-06 punkt 17 kohaselt „Alates 1. juulist 2002. a tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.“ Hageja ei ole tõendanud tööraamatu kinnipidamise tõttu temal kahju tekkimist ja selle kahju tekkimist ei saa ka eeldada, sest Oksana Gavrilova ei soovinud enne töölepingu lõpetamisest teadasaamist asuda tööle teise tööandja juurde. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.