Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lk 3 Seega nimetatud betoneeritud torud olid paigaldatud ehituse ajal ehitaja poolt. Kuna tegemist on ehituskonstruktsioonis oleva toruga ja seega ehitaja kompetentsi kuuluva tegevusega, on antud juhul betooni sees lekkima hakkava toru eest vastutav ehitaja, kuna lekkiv toru põhjustas korterile 3/26 varakahju ja korter oli ekspluatatsioonis olnud alla aasta. VÕS § 1044 lg-e 1 kohaselt ei välista ega piira 53. peatükis sätestatu kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui 53. peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ehitajal lasus nii lepingulisest suhtest kui ka kutsetegevusest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus ehitada hoone selliselt, et konstruktsiooni ja ehitise osad peaksid vastu rohkem kui aasta ja ei tekitaks kinnisvara omanikele varakahju. Ehitaja hoone ehitamisel peab seisma selle eest, et ehitustegevusest tulenevalt ehitis ei tekitaks ohtu kellegi varale (EhS § 3 lg 1, 4). Ehitise osades ei või koguneda niiskust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui sellega rikuti kannatanu omandit VÕS § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt eelnevast ning lähtudes korteriomandiseaduse §-st 11 lg-st 1 p-dest 1 ja 3 esitas hageja (31.01.2008) esialgse nõude korteriomanikule, kuna vastavalt kod V. M kodu kahjutaotlusele sai vee voolamine alguse ülemise korruse korterist 3/32 ning kahju tekkimise põhjus oli vaja likvideerida nimetatud korterist, mida aga korteriomanik polnud ehitajale võimaldanud (Lisa 17). Sellele nõudele telefoni teel reageerides korteri 3/32 omanik teatas, et murelik naaber oli käinud tema korteris kolmel korral ja veendus, et korteri 3/32 põrand oli kuiv. Ehitajad oli läbi viinud kaameraga toruekspertiisi 04.10.2007.a, millest oli selgunud, et betooni paigaldatud toru oli ebakvaliteetselt paigaldatud. Kuna korteriomanikul ei olnud võimalik toru lekkimist ette näha, sest see ei asunud tema reaalosa piires, vaid ehituskonstruktsiooni sees, siis esitas hageja nõudekirja (07.04.2008.a) ehitusfirma s.t kostja vastu (Lisa 26). Sest kogu kahju sai võimalikuks faktist, et toru oli betooni sisse paigaldatud ebakvaliteetselt. Siinjuures jätab hageja välistamata korteriomaniku solidaarvastutuse nimetatud kahjujuhtumis kahju suurenemise osas. Kostja vastas nimetatud nõudele 22.04.2008.a. kirjaga, milles kostja teatab, et ei aktsepteeri hageja poolt esitatud nõuet (Lisa 27). 27.05.2008.a esitas hageja kostjale korduva nõude (Lisa 32). 28.05.2008.a kostja oma vastuses ei aktsepteerinud endiselt hageja nõuet. Kuna Kostja 1 nõuet täitnud ei ole, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole nimetatud summa väljamõistmiseks. Kostja 2 GK 04.02.2009.a kirjast tulenevalt sai ta võimalikust kahju põhjusest teada augustis 2007.a. Kuid kahju tekkis ju juba maikuust alates. Seega oli veeleke mõjunud korterile 3/26 selleks ajaks juba 4 kuud. Korteri 3/32 omanik lubas kostjat remonttöid teostama 10.oktoobril. Kui kostja leiab, et septembri kuu jooksul suurenesid oluliselt korterile 3/26 veelekke kahjustused, siis on kostja kohustus tõendada kahjustuse suurenemise määr alates hetkest,

lk 4 mil G. Koha teada sai tema korteri reaalosa piires betooni sees olevast lekkivast kanalisatsioonitorust. Veekahjustus sai alguse ülemises korteris nr 3/32 lekkinud kanalisatsioonitorust, mis oli paigaldatud betooni sisse. Nimetatud asjaolu on kostja poolt kinnitatud kirjalikult ning kostja töömeeste poolt on teostatud sellekohane ekspertiis 04. oktoobril 2007.a. Seega hakkas halva paigalduse tõttu lekkima betoonpõranda sees olev kanalisatsioonitoru, mille oli paigaldanud kostja 1. Siit tulenevalt, kui kostja oleks teostanud ehitustöid vastavalt ehitusseaduses sätestatud nõuetele, poleks nimetatud kahju üldse toimunud. Järelikult on halvasti teostatud ehitustööd põhjuslikkus seoses korteris 3/26 tekkinud kahjuga. Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt peab Ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. Lg 4 kohaselt ei või ehitis ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. Sama seaduse § 4 lg 1 kohaselt Käesoleva seaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ning § 4 lg 2 lõikes 1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi ehitise omanik) omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva, loetakse ehitise garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatud seadmetele kohaldatakse nende tootja poolt ettenähtud garantiid, kusjuures ehitusettevõtja poolt antav seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud. Ehituseaduse § 4 lg 3 kohaselt Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul ning lg 4 kohaselt lõigetes 1-3 sätestatu ei välista ega piira ehitusettevõtja vastutust ega nõuete aegumist võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Ehitusseaduse § 5 lg 3 sätestab, et ehitusmaterjal ja ehitustööde (edaspidi ehitustööde)

lk 5 peavad ehitisse püsivalt paigaldatuna võimaldama majanduslikult mõistliku aja jooksul ehitisel tervikuna vastata ehitusseaduse § 3 lõigetes 2-7 sätestatud nõuetele, kui ehitis on ehitatud § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt. Vastavalt VÕS §-le 65 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 127 lg 5 peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) Kokkuvõtteks oli ehitajal seadusest, kutsetegevusest ja lepingust tulenev kohustus, tagada ehitise eesmärgipärane funktsioneerimine, ilma et mõni ehitise osa või konstruktsiooni osa tekitaks kahju korterelamu elanike varale. Juhindudes eeltoodust ja korteriomandiseaduse §-st 11 lg-dest 1, 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 65 lg-st 1, 137 lg-st 1, § 127 lg-st 1, § 128, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, EhS § -st 3 lg-dest 1 ja 4 ja TsMS-i §-dest 363 lg 1 punktist 4 ja § 407 lg 1 ja 2 Palub hageja:

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja 1 Primus PR OÜ Kirjalikus vastuses hagile /t.l. 84/ hagi ei tunnista ja ei ole nõus kahju hüvitama, kuna leiab, et pole kahju tekitanud. Kooskõlas hagiavaldusega on V Mle KÜ N mnt.l 3-26 asuvas korteris veekahjustused tekkinud maist kuni oktoobrini 2007.a. Kostjat informeeriti vee lekkest augustis 2007.a., mil kostja võttis koheselt ühendust GKga- N mnt. 3-32 korteri omanikuga, kelle omanduses olevast korterist vett tilkus. Vaatamata korduvatele hoiatustele GK meid korterisse kanalisatsioonitoru parandama ei lubanud ja kasutas katkist toru edasi, mis tingis enamiku veekahjustuste tekkimise N mnt. CCCC3-26 korteris. Alles septembri lõpus 2007.a. soostus GK kanalisatsioonitoru remonttööde tegemisega ning l0.oktoobril 2007.a. nõustus sõlmima kokkuleppe remonttööde teostamiseks. Samal ajal kasutas GK katkist kanalisatsioonitoru edasi kuni kokkuleppe sõlmimiseni, mistõttu said võimalikuks nii suured veekahjustused. Neil põhjustel ei ole OÜ Primus PR süüdi tekitatud kahjusummas ning tsiviilasja tuleb kaasata tegeliku kostjana kahju tegelik põhjustaja GK, kes olles teadlik katkisest kanalisatsioonitorust, ei lubanud OÜ-1 Primus PR toru viivitamatult remontida ning kasutas seda kuni oktoobrikuuni, mil see vahetati. Seega ei ole kostja VÕS §-ga 1043 mõttes teisele isikule (kannatanule) kahju tekitanud ning ta ka selle eest ei vastuta.

lk 6 Kooskõlas VÕS § -ga 127 lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjaolu, et pöördusime viivitamatult, peale meile teatamist, garantiiremondi korras toru parandamiseks GK poole tõendavad hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Juhindudes ülaltoodust ning VÕS §-dest 127 lg.4 ja 1043 palub kostja jätta hagi rahuldamata kuna tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt toime pandud teoga ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil, peale kahju põhjustanud kanalisatsioonitoru uuringut kajastava salvestuse vaatamist /lisatud toimikule/, tunnistas hageja oma viga ja soostus enda vastutusega solidaarselt teise kostjaga, kes kostja 1 hinnangul on süüdi tekkinud kahju suurenemises. Kostja 2 GK ei võta hagi Õigeks, ja ei tunnista esitatud hagi ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. Kostja vaidleb vastu sellele, et kohus kaasas tema menetlusse teise kostjana. Teine kostja on seisukohal, et tema kaasamine teise kostjana ning nõude esitamine tema vastu ei ole põhjendatud ega oma seaduslikku alust ning vaidleb vastu hagile ja nõudele ning teise kostjana kaasamisele. Teine kostja ei nõustu väitega, et teine kostja on põhjustanud tsiviilasjas vaadeldava kahju oma süülise käitumisega ja esitab selles osas järgmised vastuväited: Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veekahju Tallinnas N mnt CCCC korteris 3 /26 oli põhjustatud selle kohal asuva teise kostja korteri nr. 3/32 köögis asuva valamu kanalisatsioonitoru, mis oli betoneeritud põrandasse, ehitaja (kostja) poolt valesti paigaldamisest tulenevast lekkimisest, mille tulemusel sattus vesi alumise korruse korterisse nr. 3/26. Ehitajaks olnud kostja on tunnistanud, et vee lekkimine oli põhjustatud ehitaja poolt "kehvasti paigaldatud või viga saanud köögist šahti suunduvast kanalisatsioonitorust, mis oli põranda sees". (Vt hagiavalduse lisad 6; 18; 19; 20). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veekahju ja selle tekke põhjuste üle vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et veekahju tekitas ehitajaks olnud kostja poolt paigaldatud vee äravoolutoru nõuetele mittevastavalt teostatud ühendus (ühenduskoha tihend oli valesti paigaldatud), millist fakti kinnitab ka toru kaameraga kontrollimise järel 04.10.2007 koostatud avariiolukorra fikseerimise akt (ärakiri lisatud, lisa 9). Tsiviilasja materjalidest nähtub ja samal seisukohal on ka hageja, et kuna tegemist on ehituskonstruktsioonis oleva toruga ja seega ehitaja kompetentsi kuuluva tegevusega, on antud juhul betooni sees lekkima hakkava toru eest vastutaja ehitaja, kuna korterile 3/26 põhjustas varakahju ehitaja poolt ebakvaliteetselt paigaldatud ja seetõttu lekkiv toru. Veekahju tõttu kannatanud korter oli ekspluatatsioonis olnud alla aasta. GK asus oma korterit kasutama 2007.a. veebruaris. Lekkiva äravoolutoruga ühendatud valamut hakati kasutama 2007.a. märtsi lõpus või aprilli algul.

lk 7 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ilmnes veekahju põhjustanud läbijooks ja sellest põhjustatud veekahju korteris 3/26 2007.a. maikuus ja kestis kuni äravoolutoru parandamiseni 12. oktoobril 2007.a. (Vt korteriühistu juhatuse liikme Andry Krassl poolt 02.10.2007 koostatud veekahju fikseerimise akt, hagiavalduse lisa nr 6). Teisele kostjale teatati vajadusest võimaldada remonditööde teostamist kostja poolt 27.08.2007 (kirja ärakiri lisatud, lisa nr 1). Teine kostja andis vastuse 30.08.2007 (kirja ärakiri lisatud, lisa nr 2). Kuna kostja kirjutas 27.08.2007, et planeeritav lahendus on kanalisatsioonitoru sulgemine ja uue paigaldamine pinnapealselt, ilma, et oleks põhjendanud oma järeldust, et tegemist on köögi valamu äravoolutoru läbijooksuga, siis oli teise kostja poolt asjakohane ja põhjendatud selgituste nõudmine, miks just seda toru läbijooksvaks peetakse. Samuti oli põhjendatud ja asjakohane kostja poolt pakutud tehnilisele lahendusele vastu vaidlemine. Põrandasse betooni paigaldatud toru sulgemine ja selle asemel pinnapealse toru paigaldamine ei olnud teisele kostjale vastuvõetav lahendus ning teine kostja kaitses selles osas vastuväidete esitamisega oma õigusi. Teisele kostjale ei saa süüks panna seda, et ta kaitses oma õigusi ja huve ning nõudis tööde vajalikkuse põhjendamist ning tööde teostamist selliselt, et säilitatakse ja taastatakse korter endises olukorras. Teise kostja pretensioonide lahendamisel ning vaadeldava veekahju põhjuse väljaselgitamisel avaldunud kostja saamatusest ja ebapädevusest ning puuduste kõrvaldamise soovimatusest tingituna oli teise kostja vastus tavakohasest emotsionaalsem ja teravam, kuid see ei saanud olla ega olnud põhjuseks, miks kostja vastas teise kostja 27.08.2007 kirjale alles 17.09.2007. 17.09.2007 kirjas nr 4-3/136 (ärakiri lisatud, lisa nr 3) põhjendas kostja esindaja, miks kostja arvab, et läbijooksu põhjustab köögi valamu kanalisatsioonitoru ning pakkus uuesti välja selle asemel uue pinnapealse äravoolutoru paigaldamise. Kirja lõpus kirjutas kostja, et loodab, et teine kostja võimaldab probleemi kiirelt lahendada ja võimaldab korterisse sissepääsu tööde teostamiseks. Ühtlasi teatas kostja teisele kostjale, et kuna Kvatro Kinnisvara OÜ ei ole kostjale teise kostja korteriga seonduvaid puuduseid ja pretensioone garantiiprobleemide loetelus nimetanud, "siis sisuliselt ei ole Ehitajat Teie korteriga seonduvatest garantiiprobleemidest teavitatud ja seetõttu ei ole kohustust ka probleeme likvideerida või vaidlustada". Teine kostja vastas koheselt 17.09.2007 (vastuse ärakiri lisatud, lisa nr 4). Avaldas emotsionaalselt pahameelt seoses kostja üritusega jätta lahendamata tema korteri puuduste osas esitatud pretensioonid. Põhjendas, miks on vastu pinnapealse toru paigaldamisele. Taotles konkreetse ettepaneku tegemist, kuidas kostja parandustööd teostab. Viimatinimetatud teise kostja e-kirjale vastas kostja 17.09.2007 kirjaga 4-3/137 (ärakiri lisatud, lisa nr 5). Kostja kirjutas, et kuna läbijooksu põhjustab tõenäoliselt köögi kanalisatsioonitoru, on lahenduseks selle asemel uue pinnapealse toru panek või olemasoleva toru väljavahetamine. Seejuures kirjutas kostja, et eelistaks esimest varianti, mis on vähem aega ja tööd nõudev. Kostja teatas, et ootavad teiselt kostjalt pakkumist, millal saavad töödega alustada. Teine kostja teatas vastuseks 26.09.2007 (vastuse ärakiri lisatud, lisa nr 6) kostjale ja Kvadro Kinnisvara OÜ-le, et võimaldab töid teostada alates 29.09.2007.a. Kuna teine kostja ei pidanud projektile mittevastava pinnapealse toru paigaldamist sobivaimaks variandiks, siis esitas ta selle variandi rakendamiseks ehitustegevuse regulatsiooniga kooskõlas olevad tingimused. Seal hulgas, kuna kostja oli avaldanud kahtlust, et vee läbijooks võib olla põhjustatud teise kostja poolt, taotles teine kostja oma korteri seisundi akteerimist. Teise kostja nõue selgitada esmalt välja, millest on läbijooks põhjustatud ja teostada remont läbimõeldult ja selliselt, et tema korterit ei kahjustataks rohkem kui hädavajalik, olid igati põhjendatud. Eelnimetatud äravoolutoru algas elutoas asuva kööginurga valamust, kulges sealt kööginurgaga elutoa põranda sees edasi läbi hoiupaigana kasutatud

lk 8 abiruumi põranda vannituppa. Betooni sees olevat toru kattis plaat ja põrandakütte süsteem. Toru kohal oli sisseehitatud mööbel. Toru projektijärgne asendamine tähendas mööbli eemaldamist ning põranda ja selle sees oleva küttesüsteemi lõhkumist äsja valminud ja sisustatud korteri, kus teine kostja oma perekonnaga alaliselt elas, kööginurgaga avatud elutoas, millega on avatult ühendatud korteri esik ja teised ruumid, hoiuruumis ja vannitoas. Vana toru sulgemine ja uue toru pinnapealsena paigaldamine võis ehitajaks olnud kostjale olla odavam ja lihtsam lahendus, kuid ei vastanud projektijärgsele lahendusele ja põhjustanuks täiendavaid piiranguid teise kostja korteri ruumide kasutamisel lisaks heliisolatsiooni ja muudele probleemidele, ning see võinuks muu hulgas põhjustada ka teise kostja omandi väärtuse vähenemist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestab, et: "(1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule." Teine kostja toimis probleemi lahendamisel heas usus ja ootas seda ka teistelt osapooltelt. Kostja tegevus veelekke ja muude puuduste kõrvaldamisel oli põhjustanud teise kostja usaldamatuse kostja suutlikkuse ja soovi osas oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Teise kostja korteris veelekke jälgi ei olnud. Kostja ei olnud välja selgitanud, et lekke põhjuseks oli just nimetatud köögi valamu vee äravoolutoru, ehkki selleks eksisteerivad reaalsed kättesaadavad tehnilised võimalused. Kostja ei olnud esitanud nõuetele vastavat remonditööde plaani, ei soovinud arvestada teise kostja õiguste ja huvidega, ei teinud teise kostjaga konstruktiivset koostööd probleemi lahendamisel, viivitas põhjendamatult probleemi lahendamise, s.h. teise kostja kirjadele ja ettepanekutele vastamisega, probleemi lahendamiseks vajalike uuringute teostamise ja kokkulepete sõlmimisega. Arvesse võttes asjaolu, et remonditööde korraldamise eest vastutas kinnisvara arendaja, kellega suhtles Korteriühistu N mnt CCCC juhatus, oli teine kostja arendajat ja korteriühistu juhatust veelekke kõrvaldamise protsessist ja oma seisukohtadest informeerinud. Lisaks 26.09.2007 kirjale (lisa nr 6) ka ainult arendajale ja/või korteriühistu juhatuse liikmele saadetud e-kirjadega, s.h. e-kirjadega 06.09.2007 ja 25.09.2007, mille ärakirjad on lisatud (lisad 7 ja 8). Kuna kostja ei olnud kindel vee läbijooksu põhjuses, korraldasid teine kostja ja arendaja ning korteriühistu juhatuse liige Andry Krass teise kostja taotlusel KÜ N mnt CCCC tellimusel AS Latvaier poolt 04.10.2007 toru kontrolli kaameraga. Vaatlus tõestas, et lekke koht ja põhjus oli võimalik välja selgitada ilma kostja poolt kavandatud katseeksimuse meetodil põrandaid lõhkumata ja likvideerida projektile mittevastavaid korterisse sobimatuid lisatorusid paigaldamata. Lekke põhjustas asjaolu, et köögivalamu vee äravoolutoru jätkamine 2,8 m kaugusel köögivalamust oli teostatud nõuetele mittevastavalt. Lekke põhjustas valesti paigaldatud tihend. Kontrolli akti ärakiri on lisatud (lisa nr 9). Lekke põhjuse väljaselgitamise järel kooskõlastati 9.10.2007 tööde teostamine (vastava kokkuleppe ärakiri on lisatud, lisa nr 10) ning tööd teostati vastavalt kokkuleppele 11.10.2007 ja 12.10.2007. Seega kulutas teine kostja alates 27.08.2009 remonditööde võimaldamisele suunatud kirjavahetusele ja tööde teostamiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimisele kokku 12 päeva (3 päeva kostja 27.08.2007 kirjale vastamiseks ning 9 päeva kostja 17.09.2007 kirjale vastamiseks) ja võimaldas remonditöödega alustada vähemalt 29.10.2007. Kostja kulutas ehitusettevõtja jaoks remonditööde teostamisele suunatud rutiinsele kirjavahetusele ja tööde alustamiseks vajaliku rutiinse kokkuleppe sõlmimisele teise kostjaga 31 päeva (17 päeva 30.08.2007 kirjale vastamiseks ning 14 päeva kokkuleppe sõlmimiseks pärast 26.09.2007 vastust).

lk 9 Seega teise kostja poolt esitatud dokumendid ja tsiviilasja materjalid tõendavad, et nii pikk remonditööde teostamise ettevalmistusperiood oli põhjustatud kostja ebapädevast tegevusest ja tegevusetusest või vajalike tegevustega viivitamisest probleemi lahendamisel. Teine kostja ei teinud kunagi takistusi oma korteris olukorraga tutvumiseks ega põhjendatud ning nõuetele vastavate remonditööde teostamisele. Kirjadele vastamine toimus teise kostja poolt mõistliku aja jooksul, võttes arvesse asjaolu, et tööga seoses oli teine kostja vaadeldaval perioodil korduvalt ka Tallinnast eemal. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veeleke kestis 2007.a. aprillist kuni 12.oktoobrini 2007, seega enam kui 6 kuud (enam kui 193 päeva), ning veelekkest põhjustatud kahjustused ilmnesid 2007.a. maikuus. Seega kujunes veekahjustus, mille likvideerimise hind oli 2007.a. novembris 43240,00 krooni, enam kui 6 kuu jooksul (enam kui 193 päeva jooksul) kuu jooksul ja seejuures peaaegu 5 kuu kestel (149 päeva) enne ehitajaks olnud kostja 27.08.2007 kirja, milles esmakordselt esitati teisele kostjale taotlus, et teine kostja võimaldaks oma korteris remonditöid teostada. Seega oli kuni 27.08.2007 veeleke kestnud pea 5 kuud, kui võtta arvesse, et teine kostja hakkas köögivalamut kasutama 2007.a. märtsi lõpus või aprilli algul, ning veekahjustus kujunenud pea 4 kuu jooksul pärast seda, kui 2007.a. maikuus avastati veelekkest põhjustatud kahjustused korteris 26. Tsiviilasja materjalidest nähtub ka see, et 2007.a. 27. augustiks 2007, kui teisele kostjale teatati vajadusest tema korteris remonditöid teostada, oli veekahjustus V M korteris 26 juba välja kujunenud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veekahjude likvideerimise kuludest (Apoller OÜ kalkulatsioon, hagiavalduse lisa nr 7), mis kokku olid 43240,00 krooni, oli 3300,00 krooni kardinate demontaaži ja paigaldamise kulu, 1500,00 krooni laevalgustite äravõtmise ja paigaldamise kulu, 3770,00 krooni ruumide mööblist vabastamise hind, 1144,00 krooni sisseehitatud mööbli ja põrandate katmise hind, 2032,00 krooni põrandaliistude äravõtmise ja paigalduse hind, 240,00 krooni põrandaliistude äravõtmise hind, 300,00 krooni põrandaliistude paigalduse hind, 360,00 krooni paisunud põrandaliistude asendamise hind, 9425,00 37,7m2 lagede viimistluse hind, 13014,00 krooni seinte viimistluse hind, 1885,00 krooni põranda remondijärgse hoolduse hind, 3770,00 krooni mööbli korterisse paigaldamise hind, 2500,00 krooni transporditööde hind. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning kostja ja hageja ei ole tõendanud, et ajavahemikul 27.08.2007 - 11.10.2007 oleksid korteri 26 veelekke kahjustused oluliselt või üldse suurenenud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest ning kostja ja hageja ei ole tõendanud, et korteri 26 veelekke kahjustused oleksid oluliselt või üldse suurenenud 12 päeva jooksul, mis teisel kostjal kulus kostja kirjadele vastamiseks ja ettepanekute tegemiseks remonditööde teostamiseks võimaluse andmisel. Ülaltoodut arvesse võttes on teine kostja seisukohal, et tema kaasamine teise kostjana ning nõude esitamine tema vastu ei ole põhjendatud ega oma seaduslikku alust ning vaidleb vastu hagile ja nõudele ning teise kostjana kaasamisele. Teine kostja on seisukohal, et puudub TsMS § 216 lg 1 nimetatud alus GK kaasamiseks teise kostjana, sest ei hagejal ega kostjal ei ole kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks alust ega õigust esitada GK vastu lepingu rikkumisest tulenevat või kahju hüvitamise nõuet. GK teise kostjana kaasamiseks puudub TsMS § 207 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alus, sest GKl ja kostjal ei ole samast alusest tulenevaid kohustusi ning menetluse esemeks ei ole "samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused".

lk 10 Samuti puudub GK teise kostjana kaasamiseks TsMS § 208 lõikes 2 sätestatud alus, sest GK ei ole vaidlustatud õigussuhte osaline, kelle vastu on alust esitada hagi. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et «isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos)". VÕS § 137 lg 1 sätestab, et « kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt". Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning kostja ja hageja ei ole tõendanud, et ükski eelnimetatud hageja kulutustest või mingigi osa neist oleks olnud põhjustatud teise kostja süül või omaks põhjuslikku seost teise kostja tegevusega. Teine kostja ei vastuta ehitaja vigade eest. Ehitajana vastutab kostja 1. Seega puudub alus nõuda teiselt kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 4 ja § 137 lg 1 ja ka mis iganes muul alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veekahju oli teisele kostja teatamise ajaks 27.08.2009.a. välja kujunenud Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja 1 ja hageja ei ole tõendanud, et ajavahemikul 27.08.2007 -11.10.2007 oleksid korteri 26 veelekke kahjustused oluliselt või üldse suurenenud ning kostja ja hageja ei ole tõendanud, et korteri 26 veelekke kahjustused oleksid oluliselt või üldse suurenenud 12 päeva jooksul, mis teisel kostjal kulus kostja kirjadele vastamiseks ja ettepanekute tegemiseks remonditööde teostamiseks võimaluse andmisel. Teise kostja poolt esitatud dokumendid ja tsiviilasja materjalid tõendavad, et nii pikk remonditööde teostamise ettevalmistusperiood oli põhjustatud kostja ebapädevast tegevusest ja tegevusetusest või vajalike tegevustega viivitamisest probleemi lahendamisel. Teine kostja ei teinud kunagi takistusi oma korteris olukorraga tutvumiseks ega põhjendatud ning nõuetele vastavate remonditööde teostamisele. Eeltoodust tulenevalt palub teine kostja:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele esimese kostja OÜ Primus PR suhtes hagis toodud õiguslikul alusel. Teise kostja GK vastu tuleb hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus Tallinnas, N mnt 174 C ehitamise asjaolude suhtes. Ehituse s.h. kanalisatsiooni paigaldamise hoonesse teostas esimene kostja Primus PR OÜ. Ehitise kasutusloa taotlus /t.l. 41/ esitati Tallinna Linnaplaneerimise ametile 28. 09. 2006.a. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna kandele on N mnt. CCCC korteri 3/26 omanik alates 19. 02. 2007 V M ja korteri nr. 3/32 omanik alates 26. 05. 2006.a. GK (teine kostja).

lk 11 Poolte vahel puudub vaidlus ka kahju tekkimise asjaolude üle- 07. 09. 2007.a. teatas korteri 3/26 omanik hagejale tema korteris tekkinud veekahjust, mis sai alguse korteris 3/32 lekkinud kanalisatsioonitorust, mis oli paigutatud betooni sisse /t.l. 26/. Toimumise ajaks märkis taotluse esitaja, et veekahju tekkis 04. aprillil 2007. Veekahju fikseeriti 02.

lk 12 VÕS § 127 lg. 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna ilmnenud puudus- valesti paigaldatud tihend kanalisatsioonitorul, avastati garantiiajal ja oli eelduslikult olemas ka ehitise üleandmise ajal, siis on esimene kostja kohustatud hüvitama ehitise taastamiseks vajalikud kulud seoses ilmnenud puudusega ja esimene kostja ei vaidle sellele ka vastu peale seda kui on välja selgitatud veelekke täpne põhjus. Kohus ei nõustu esimese kostja vastuväidetega kahju suurusele. Teise kostja koostatud hinnang remondi hinnapakkumisele seoses veekahjuga on koostatud 01. 06. 2009 s.o. rohkem kui aasta peale kõne all olevate sündmuste toimumist ja ei ole kohtu hinnangul objektiivne ja sõltumatu. Vaidlus on menetlusosaliste vahel selle üle, kas teine kostja on kahju eest vastutav solidaarvõlgnikuna, kuna ta oma tegevusega põhjustas kahju suurenemise. Teine kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et ta tuleb kostjana menetlusest vabastada, kuna hagi tema vastu ei ole põhjendatud. TsMS 208 lg. 2 järgi, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. See tähendab, et hageja otsustab, kelle vastu ta soovib hagi esitada ja kohus ei näe võimalust kostja vabastamiseks protsessist põhjusel, et hagi tema vastu on alusetu. VÕS § 65 lg. 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Antud juhul on esimene kostja veendunud, et teine kostja oma tegevusega on kahju suurendanud sellega, et alates veelekkest teadasaamisest mais 2007 jätkas vee kasutamist, põhjustades allkorrusel oleva korteri jätkuva kahjustuse. Esimene kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kahjustatud isiku avalduse /t.l. 26/ kohaselt tekkis kahju 04. aprillil 2007. Hageja ega esimene kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et teine kostja teadis veelekke põhjustest enne augustit 2007. Esimene sellekohane teatis kannab kuupäeva 27. 08. 2007 /t.l. 56/. Ka on kohtule on esitatud teise kostja vastus esimese kostja 30. augusti 2007.a. kirjale /t.l. 50/. Varasemate teadete kohta andmed puuduvad. Peale nimetatud kuupäeva on kostjad vaielnud selle üle, kuidas tuleks lekkekoht kõrvaldada /t.l. 53/. Teine kostja ei olnud nõus ulatuslike lammutustöödega ja nõudis lekkekoha tuvastamist konkreetselt. Nagu hiljem selgus, peale konkreetse lekkekoha tuvastamist tuli toru lahti võtta väga väikeses ulatuses- uute torude põranda peale paigaldamise asemel avati olemasolev

lk 13 kanalisatsioonitoru ca 50 cm ulatuses. See näitab, et teise kostja vastuväited esimese kostja poolt pakutud esialgsele lahendusele olid põhjendatud. Tõendamata on, et kostja, teades veelekke oletatavast kohast, jätkas vee kasutamist köögi valamus, suurendades sellega kahju. Kostja enda seletuse kohaselt ta seda ei teinud ja vastupidist ei ole esitatud tõenditega tõendatud. Seega on tõendamata kostja tegevus, mis väidetavalt põhjustas kahju suurenemise ja selle tegevuse põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et juhul kui kahjustuste kõrvaldamine oleks toimunud mais 2007, oleks tekkinud kahju ja selle kõrvaldamiseks vajalikud kulutused olnud väiksemad kui oktoobris 2007. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagi teise kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi rahuldamisega OÜ Primus PR vastu jätab kohus kõik menetluskulud OÜ Primus PR kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174).

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.