AS Kiviõli Soojus hagi A.P. vastu 22 953.95 krooni võlgnevuse ja 22 952 krooni viiviste nõudes. Hagihind 22 953.95 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
30. september 2009.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A.P.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) AS-i Kiviõli Soojus (registrikood 10245027, asukoht Aasa 19, 43125 Kiviõli, arveldusarve nr. 10002057460005 SEB Pangas) kasuks põhivõlgnevus 7 322 (seitse tuhat kolmsada kakskümmend kaks) krooni 10 senti ja viivisevõlgnevus 7 322 (seitse tuhat kolmsada kakskümmend kaks) krooni 10 senti
3.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Avaldaja Kiviõli Soojus AS esitas 24.05.2007.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.P. vastu 22 953.95 krooni põhivõlgnevuse ja 6 7171.42 krooni viivise nõudes. Viru Maakohus tegi 12. juunil 2007.a võlgnikule makseettepaneku. Maksettepanek on võlgnikule kätte toimetatud 01. mail 2009.a. 22. mail 2009.a esitas võlgnik vastuväite maksekäsu
1 (5)
2-07-20020 kiirmenetluses, mistõttu Viru Maakohtu 03.06.2009.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 09.06.2009.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldjale anti tähtaeg puuduste kõrvadlamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 1 250 krooni tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja esindaja kõrvaldas puudused 29.06.2009.a.
3.29. juunil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt osutab hageja elamute ja hoonete soojusenergiaga varustamise, auru ja kuuma vee tootmise ja jaotamise teenust. Kostja kasutab eluruumi aadressil xxx, mis asub piirkonnas, kus hageja teenuseid osutab. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma hagejale soojusenergia ja kuuma vee eest. Kuuma vee eest kohustus kostja tasuma vastavalt korterisse registreeritud inimeste arvule. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja kasutab hageja teenuseid nende eest maksmata. Hagiavalduse esitamise seisuga kostjale esitatud arved on tasumata summas 22 953.95 krooni. Hagejal on õigus lepingu punkti 6. alusel nõuda viivist 0.2% päevas tasumisega viivitatud summalt. Ajavahemiku 26.10.2006.a kuni 26.06.2009.a hageja on arvestanud kostjale viivist 44 714.29 krooni. Tegutsedes heas usus hageja vähendas viivise ja nõuab kostjalt viivist summas 22 952 krooni.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus summas 22 953.95 krooni, viivis 22 952 krooni, riigilõiv 1 500 krooni ning õigusabikulud 2 500 krooni.
5.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.03. augustil 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt hagiavaldusele lisatud arvete seis on kajastatud ainult arvete summana. Kuna arved ise puuduvad, siis ei ole arusaadav, kuidas kujunes arvete summa, mille eest ja kui palju arvestatud.
7.Arvestust on aga alustatud 30.06.2003.a ning esimese arve summaks oli märgitud 13 417.40 krooni, mis on üle poole kogu nõude summast. Hageja arvestus ei kajasta tegelikult kostja korteriomandiga seotud soojusenergia kulu. Arvete kujundamist peab tõendama hageja. Kuna hagile lisatud tõendid on puudulikud, siis kostjal puudub võimalus esitada kõiki vastuväiteid.
8.Kostja on seisukohal, et osa nõudeid on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1. Kostja leidis, et TsÜS §143 lg1 alusel peab kohus kohaldama nõudele aegumist ja palus TsÜS §143 lg1, §144 lg1, §146 lg1 ja §147 lg3 alusel jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Ka kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEISUKOHT
10.Kostja vastus on hagejale kätte toimetatud. Hageja kostja vastusele vastuväiteid esitanud ei ole.
2 (5)
2-07-20020
MENETLUSE KÄIK
11.31. augustil 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 17. septembrini 2009.a
12.Hageja esindaja esitas 09. septembril 2009.a taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja esindaja täiendavaid avaldusi ega taotlusi esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
14.Hagiavalduse juurde lisatud lepingu nr 259 soojusvarustuse kohta punkti 1.1. ja 2.2. alusel kohustus hageja varustama kütteperioodi jooksul soojusenergiat kostja poolt üürnikuna kasutatavas eluruumides xxx keskmise temperatuuri +18oC tagamiseks. Kostja aga kohustus tasuma oma arved soojusenergia eest iga kuu 25. kuupäevaks. Lepingu punkti 6. leppisid pooled, et arvete tasumisega hilinemisel arvestatakse viivist 0.2% päevas (t.lk. 34).
15.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §12 lg1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS §8 lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
16.TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §231 lg1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuse osas seadusest sätestatust erinevalt kokku leppinud, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis mõlemal poolel.
17.Kostjal oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluses ega vastuses hagile ei ole vaidlust poolte vahel soojusvarustuse lepingu sõlmimise, hageja poolt vastavalt lepingule soojusenergia tarnimise ja tarnitud soojuse eest tasumise vajaduse üle. Maksekäsu kiirmenetluses vaidles võlgnik avaldusele, põhjusel, et tema korteris xxx on 1999.a kõik radiaatorid ära lõigatud, mistõttu ei kasuta ta soojusenergiat. Hageja võlgniku vastuväitele vaatamata ei ole oma hagis tõendanud, et võlgnik täies mahus soojusenergiat kasutas. Kuna kostjal oma vastuväites ja
3 (5)
2-07-20020 vastuses hagile ei ole vaidlust hageja poolt kuuma vee jaoks soojusenergia tarnimise üle, tuleb asuda seisukohale, et kuuma vee jaoks hageja kostjale soojusenergiat tarnis.
18.TsÜS §142 sätestab aegumistähtaja mõistet, mille 1. lõike alusel õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕSRS §9 lg1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
19.TsÜS §147 lg1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS §146 lg1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja pidi vastavalt lepingu punktile 2.2. tasuma osutatud teenuste eest iga järgneva kuu 25. kuupäevaks. Seega 30.04.2004.a esitatud arve muutus sissenõutavaks 25.05.2004.a. Kuna nõue kostja vastu on esitatud kohtule 24.05.2007.a, siis kuni 30.04.2004.a esitatud arved on aegunud. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. TsÜS §143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodu alusel kohaldab kohus aegumist enne 30.04.2004.a esitatud arvete alusel tekkinud hageja nõudele ja selles osas jätab hagi rahuldamata.
20.Alates 30.04.2004.a kuni 30.09.2006.a hageja on esitanud kostjale arveid kokku summas 7 233.10 krooni, mis on kostja poolt täielikult tasumata. Kuigi hageja ei ole seda välja toonud, lähtudes arvete suurusest ja arvestades, et arved on esitatud iga kuu, s.h suve kuude eest, eeldab kohus, et kostjale osutatud teenus seisneb kuuma vee jaoks vajaliku soojuse tarnimises, mistõttu 7 233.10 krooni väljamõistmise osas hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.VÕS 5. peatükk sätestab lepingu poole õigus teise poole poolt kohustuste rikkumisel. VÕS §100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse §101 lg1 p6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 22 VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti alusel hageja poolt nõutud ajavahemiku 26.10.2006.a26.06.2009.a eest tuleb kostjal tasuda viivist määraga 0.2% summas 14 090 krooni (7 233.10 krooni x 974 päeva x 0.2%). Kuigi kostja ei ole VÕS §113 lg8 ja §162 alusel viivise vähendamist nõudnud, arvestades, et hageja peab mõistlikuks viiviseks summat, mis on võrdne põhinõudega, rahuldab hagi viivise osas summas põhinõude 7 322.10 krooni ulatuses.
4 (5)
2-07-20020 Menetluskulud
23.TsMS §163 lg1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse põhinõude osas 7 233.10 krooni ulatuses, mis on 31.5% hagist. Sellises olukorras kohus ei pea õiglaseks hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Ei pea kohus ka mõistlikuks kostja kulude hagejalt väljamõistmist, sest kostja on viivituses kohustuse täitmisega, mis on põhjustanud ka tema vastu hagi esitamist. Menetluskulude üle edaspidiste vaidluste tekkimise vältimiseks, kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda..
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg4, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.