Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-24608
Tsiviilasi
Renno Randväli hagi Delooralt AS-i (endine Glaskek Tallinn AS) vastu lepingu alusel tasutud 10 484.34 krooni tagasi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Renno Randväli apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Renno Randväli (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x-xx xxxxxxx) Vastustaja Delooralt AS (endine Glaskek Tallinn AS, registrikood 11092947, asukoht Peterburi tee 47 Tallinnas), lepinguline esindaja adv Valdo Lips
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 484.34 krooni
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2008 otsus Renno Randväli hagis Delooralt AS-i vastu 10 484.34 krooni saamiseks.
2.Renno Randväli apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Delooralt AS-lt välja Renno Randväli kasuks lepingu järgi tasutud 10 484.34 (kümme tuhat nelisada kaheksakümmend neli krooni 34 senti) krooni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.06.2008 esitas Renno Randväli (edaspidi hageja, kaebuse esitaja) hagi Harju Maakohtusse Glaskek Tallinn AS-i (nüüdseks ärinimega Delooralt AS, edaspidi kostja, vastustaja) vastu 10 484.34 krooni välja mõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2007 lepingu nr AT25481, mille kohaselt kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja korterile kolm akent. 05.12.2007 tulid kostja töötajad aknaid paigaldama. Paigaldamisel selgus, et akende mõõdud ei vasta avade mõõtudele ning aknasektsioonide impostid on oluliselt erineval kohal võrreldes vanade akendega. Kaks akent paigaldati ajutiselt. Paigaldamata jäid veeplekid. Avad täideti montaaživahuga. Akende paigaldajad lubasid, et järgmisel päeval võetakse hagejaga ühendust, et tekkinud olukord lahendada. 18.12.2007 tuli kohale mõõte võtnud isik. Tehti ettepanek katta montaaživaht väljast katteliistudega. Selline viimistlus viiks aga aknad erinevusse maja üldfassaadist ja sellega hageja ei nõustunud.
3.Asjatundja arvamuse kohaselt rikkus kostja ehitusnorme ja head ehitustava. Akende mõõdud olid valesti võetud, aknaid ei paigaldatud tähtaegselt ja kolmel korral akende paigaldustööd ebaõnnestusid.
4.Kuna hageja on lepingust taganenud, ei pea ta täitma lepingu üldtingimuste p 4.4. Nimetatud punkt ei keela hagejal esitada kohtule teisi tõendeid, kui poolte vahel kokkulepitud eksperdi arvamus, oma väidete tõendamiseks. Poolte vahel toimus 23.01.2008 nõupidamine, kus hageja tegi kostjale ettepaneku määrata poolte kokkuleppel ekspert. Kostja esindaja tingimus oli, et ekspert võetakse ehitusjärelevalvega ja -ekspertiisidega tegelevast firmast. Hageja nii ka toimis.
5.Kostja käis aknaid paigaldamas kolmel korral (05.12.2007, 18.01.2008, 22.01.2008), kuid ei suutnud seda nõuetekohaselt teha. Kostja oleks võinud alati paluda hagejalt edastada talle maja projekti, kus olid olemas täpsed akende mõõdud. Samuti ei sobinud algselt valmistatud aknalauad ja need tehti uued. Lisaks olid kinnitused ebaõiged. Hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 15.01.2008 ja hoiatas, et kui kostja puudusi ei kõrvalda, taganeb hageja lepingust. Kuna puudusi ei kõrvaldatud, taganes hageja lepingust 18.02.2008 avaldusega.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Seega ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda. Hageja ei ole välja toonud, milles konkreetselt ehitusnormide ja hea ehitustava rikkumine seisnes. Pooled on lepingus kokku leppinud (lepingu üldtingimuste p 4.4), et kui poolte vahel on vaidlus kauba nõuetekohasuse üle, siis hindab vastavat asjaolu ekspert, kelle isikus on pooled kokku leppinud. Kostja ei ole andnud nõusolekut, et OÜ Neomosaiik ja/või Andres Tamm lahendab vaidlusaluse küsimuse. Pooled on tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 kokku leppinud, millega mingit asjaolu võib tõendada. Kostja soovis hageja poolt esitatud ekspertiisiaktis välja toodud asjaolusid kontrollida ning vajadusel puuduse parandada või asendada, kuid hageja ei võimaldanud kostjal seda teha.
7.Aknad on tehtud õigete mõõtudega. Vana akna eemaldamisel on tekkinud tühimik aknalaua alla, mille eest kostja ei vastuta. Seestpoolt võib visuaalselt tunduda, et aken on madalam. Väljast vaadates on üheselt tuvastatav, et aken on õige kõrgusega. Akna mõõtu ei saa muuta, sest peab lähtuma vana akna mõõtudest. Kõik hageja väited kostja lepinguliste kohustuste rikkumiste kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Esimese astme kohtu otsus
8.12.12.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt on pooled 20.10.2007 sõlminud müügilepingu nr AT25481, millega kostja kohustus hagejale valmistama ja paigaldama tellimuse alusel aknad. Valmistatud akendest paigaldati kaks ning hageja on esitanud pretensioonid. Hageja on 18.02.2008 avaldusega lepingust taganenud. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud ning kas sellest tulenevalt on tal õigus lepingu alusel üleantu tagasinõudmiseks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 188 lg 1 tulenevalt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on vastavasisulise avalduse vastaspoolele teinud ning kostja ei vaidlusta avalduse kättesaamist.
11.Hageja tugineb asjaolule, et valmistatud ja paigaldatud aknad ei ole valmistatud ega paigaldatud kehtivaid ehitusnorme ning head ehitustava järgides ning esinevad olulised puudused. VÕS § 217 lg 1 esimese lause alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Tulenevalt VÕS § 223 lg 1 loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Oluliseks lepingurikkumiseks tulenevalt VÕS § 223 lg-st 2 saab lugeda tarbijalemüügi puhul ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
VÕS § 223 lg 1 ja 2 nimetatud juhul võib ostja täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda.
12.Kostjapoolne oluline lepingurikkumine ei ole tõendamist leidnud. Puudub vaidlus, et kostja käis korduvalt aknaid paigaldamas. Seega ei ole kostja keeldunud asja parandamisest. Samas on tõendamata, et pärast korduvaid parandamisi ei vastanud asi lepingutingimustele. Tulenevalt 23.01.2008 kirjast on kostja seisukohal, et aknad on nõuetekohaselt paigaldatud. OÜ Neomosaiik ekspertiisiaktis nr 4-08 on välja toodud paigaldamise vead ning leitud, et tellimus ei ole täidetud kehtivaid ehitusnorme ja head ehitustava järgides. Müügilepingu üldtingimuste p 4.4 kohaselt, kui müüja leiab vaatamata ostja pretensioonile, et kaup vastab lepingule või et kauba lepingule mittevastavus on tekkinud pärast kauba üleandmist asjaoludel, mille riski kannab seadusest ja lepingust tulenevalt ostja, hindab kauba nõuetekohasust ekspert. Eksperdi isikus lepivad ostja ja müüja kokku. Eksperdi palkamise ja kauba uurimisega seonduvad kulud kannab pretensiooni esitanud ostja. Juhul, kui ekspert tuvastab, et pretensiooni esitanud ostja seisukohad olid põhjendatud, on ostjal õigus nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist, mis on võrdne eksperdi palkamiseks ja kauba juures eksperdi poolt teostatud uuringute läbiviimiseks kantud kulutustega. See kehtib ka paigaldustööde kohta. Tõendamata on asjaolu, et OÜ-s Neomosaiik kui eksperdis on pooled eelnevalt kokku leppinud, kuna kostja on sellist asjaolu vaidlustanud. Seega tuleb jätta tõendina tähelepanuta OÜ Neomosaiik ekspertiisiakt. TsMS § 238 lg 2 kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga.
13.Käesoleval juhul olid pooled müügilepingu üldtingimuste p 4.4 kokku leppinud akende ja nende paigaldamise lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamise korras. Arvestades, et tegemist on tarbijalepinguga võib olla tegemist lepingu tüüptingimusega. Kohtu hinnangul ei ole aga müügilepingu üldtingimus p 4.4 ebamõistlik ega teist poolt kahjustav. Müügilepingu üldtingimuste punktiga on ühtlustatud vaidluste lahendamise korda ning välistatud olukord, kus üks pooltest ei pea pärast ekspertiisi tegemist eksperdi isikut usaldusväärseks. Kokkulepitud vaidluste lahendamise korrast tulnuks hagejal ka lähtuda. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kostja ei tea, mida, kuidas ja millal ekspertiisi läbiviinud isik aknaid hindas. OÜ Neomosaiik ekspertiisiaktist ei nähtu, millal on aknaid ja nende paigaldust ekspert kontrollimas käinud. Mõlemad pooled on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks fotod. Üksnes fotode põhjal ei ole võimalik vaidlusaluseid asjaolusid tuvastada. Seega ei ole akende ja nende paigaldamise mittevastavus lepingutingimustele ning ehitusnormide ja hea ehitustava rikkumine tõendamist leidnud. Kostja on hagejale paigaldanud aknad vastavalt lepingule. Seega ei saa hageja lepingu taganemisel tugineda VÕS § 223 lg-tes 1 ja 2 ning § 116 lg 2 p-s 1 sätestatule. 02.04.2008 ja 21.04.2008 kirjadest tulenevalt on kostja üles näidanud valmisolekut lepingut täita ning kontrollida OÜ Neomosaiik ekspertiisiaktis välja toodud puudusi. Kuna hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv, ei saa hageja lepingu alusel makstud raha kostjalt välja nõuda VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt. Apellatsioonkaebus
14.Renno Randväli palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 20.10.2007 pooled sõlmisid ostu-müügilepingu nr AT25481, mille kohaselt kostja kohustus valmistama ja paigaldama 3 akent. 05.12.2007 akende paigaldamisel selgus, et akende mõõdud ei
vasta aknaavade mõõtudele. Arvestades ilmastikutingimusi meie kliimavööndis, ei saanud aknaavasid jätta avatuks ja kaks valede mõõtmetega akent paigaldati ajutiselt. Paigaldamata jäid veeplekid. Kolmas aken jäi paigaldamata, kuna oli mõõdust väljas. Kostja on korduvalt käinud kõrvaldamas puudusi. Kokku on proovitud nõuetele mittevastavaid aknaid paigaldada kolmel korral, kuid tagajärjetult.
16.Kaebuse õiguslikeks alusteks on VÕS-i § 217 lg-d 1 ja 5, § 222 lg 1, § 223 lg-d 1 ja 2, § 114, § 189 lg 1, § 111, § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 3 ja 4, lg 4, § 188 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69.
17.Maakohus jättis tähelepanuta hageja kirjaliku seisukoha ja taotluse selle kohta, et hageja ei ole nõus pikendama korduvalt kostjale kirjalikuks vastamiseks antud tähtaega ja andis määrusega pooltele täiendava tähtaja oma kõikide taotluste-tõendite esitamiseks. Seega andis kohus sisuliselt kostjale uue ja kolmanda võimaluse vastuväidete esitamiseks. Sellist võimalust seadusandja sellisel kujul ette ei näe.
18.Maakohus jõudis järeldusele, et vaidlus poolte vahel on selle üle, kas apellandil oli õigus lepingust taganeda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja tõi välja uued asjaolud ja lepingust taganemise osas õiguslikud vastuväited peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Samas on tegemist võlaõigusliku nõudega, mis on sisuliselt restitutsiooni nõue. Seetõttu oleks pidanud kohus ka vaidluse korral tuvastama, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kohus on aga asunud seisukohale, et üksnes fotode põhjal eelnevat tuvastada ei saa (samas kui mõlemad pooled on esitanud kohtule fotod) ja jätnud eelneva tuvastamata.
19.Maakohtu seisukoht, et kostja on oma 02.04.2008 ja 21.04.2008 kirjadest tulenevalt üles näidanud valmisolekut lepingu täitmiseks, on väär ega vasta kohtu käsutuses olevatele tõenditele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole kunagi nõustunud aknaid ümber tegema, vaid on nõustunud neid ainult vajadusel paremini paigaldama. Kohus ei ole otsuses analüüsinud seda, kas aknad olid valmistatud vastavalt nõuetele, vaid piirdus üksnes akende paigaldustöödele hinnangu andmisega.
20.Kohus jättis andmata hinnangu hageja väidetele, et kui ta on juba lepingust taganenud, ei olnud lepingu p 4.4 tema jaoks enam siduv. Pooltel puudub kohustus lepingut täita pärast sellest taganemist. Samuti on kohus jätnud seisukoha võtmata apellandi väite osas, et kui poolte vahel on lihtkirjalik kokkulepe (lepingu p 4.4), et nad omavahelises vaidluses lepivad kokku mingi asja tõendamise viisi osas, siis ei võta see neilt õigust kohtumenetluses esitada muid tõendeid tõendamaks, et tal oli õigus lepingust taganeda. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud ning hinnanud nii maakohtus kogutud tõendeid kui poolte taotlusel ringkonnakohtus kogutud eksperdiarvamust kogumis, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Küll aga on võimalik teha uus otsus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
23.Esmalt ei nõustu kolleegium maakohtu ja kostja seisukohaga, et tulenevalt pooltevahelise lepingu p-s 4.4 kokkulepitust ei saa hageja kohtumenetluses tõendada kostjapoolset lepingu rikkumist (akende ja/või nende paigalduse mittevastavust lepingule) muu tõendiga, kui poolte vahel kokkulepitud eksperdi isiku poolt antud arvamusega. Nimetatud punktis leppisid pooled tõepoolest kokku, et kui nende vahel
on vaidlus, kas kaup vastab lepingule, hindab kauba nõuetekohasust ekspert, kelle isikus lepivad ostja ja müüja kokku ning et sama kokkulepe kehtib ka müüja poolt teostatud akende paigaldustööde kohta (p 4.5). Tegemist on eriti töövõtulepingutes üldlevinud tingimusega, mille eesmärgiks on tekkivate vaidluste kohtueelse lahendamise lihtsustamine ja kiirendamine --- pooled lepivad kokku eksperdi isikus ja aktsepteerides enda valitud asjatundja arvamust, lahendavad vaidluse kohtusse pöördumata. Selline kokkulepe ei võta aga lepinguosaliselt ära õigust tõendada vastaspoole lepingurikkumist kohtumenetluses kõigi tsiviilkohtus lubatud tõenditega, kui pooled ei saa eksperdi isikus kokkuleppele või isegi kui saavad, ei suuda vaidlust kohtuväliselt lahendada. TsMS § 238 lg 2 peab silmas poolte kokkulepet asjaolu tõendamiseks kohtumenetluses. Sellist kokkulepet aga pooltevahelise lepingu p 4.4 ei sisalda ja seega oli hagejal õigus tugineda oma väidete tõendamiseks OÜ Neomosaiik aktile (t lk 24) kui dokumentaalsele tõendile TsMS § 272 lg 2 mõttes.
24.Kolleegium on seisukohal, et isegi kui nõustuda maakohtuga ja kostjaga, et pooltevahelise lepingu p 4.4 laieneb ka kohtumenetlusele, oleks ilmselgelt tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 11 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu jt olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ning lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid. Asjas ei saa olla vaidlust, et vaidlusalune leping on tarbijaleping (üheks pooleks on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega) ning selle p 4.4 piiraks ebamõistlikult tarbija õigust tõendada vastaspoole lepingurikkumist, kui pooled ei saavutaks eksperdi isikus mistahes põhjusel kokkulepet. Asjakohane on maakohtu seisukoht, et kohtul on õigus kontrollida tüüptingimuse kehtivust omal algatusel, kuid ebaõigesti asus maakohus seisukohale, et p 4.4 ei ole ebamõistlik ega kahjusta tarbijat.
25.Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus otsuse tegemisel kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hindama ka hageja poolt esitatud OÜ Neomosaiik akti. Selle tõendi tähelepanuta jätmine viis ebaõige lahendini, kuid tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-st 1 on ringkonnakohtul võimalik seda tõendit kogumis muude tõenditega ise hinnata.
26.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tegelikkuses asetleidnud asjaolude üle: 1) 20.10.2007 sõlmisid pooled lepingu (t lk 10-16), millega kostja müüjana kohustus valmistama kokku 3 akent ja paigaldama need hageja kui ostja eluruumi, kusjuures mõõtmised teostas müüja; 2) vastavalt lepingus kokkulepitud maksetingimustele tasus hageja kostjale I ja II makse, kokku 10 484.34 krooni; 3) 20.12.2007 esitas ostja pretensiooni (t lk 18-21), milles andis müüjale tähtaja 15.01.2008 kõrvaldada puudused (valmistada ja paigaldada õigete mõõtmetega aknad) ja teatas, et nõude tähtaegselt täitmata jäämisel taganeb ta lepingust; 4) 03.01.2008 teatas müüja (t lk 22), et tunnistab akna valele kõrgusele paigaldamist ning on valmis selle kliendile sobival ajal õigele kõrgusele paigaldama ja lõpetama oma lepingulised tööd; 5) 23.01.2008 teatas müüja (t lk 23), et aknad on ümberpaigaldatud ja lõpetatud on kõik lepingulised tööd peale välisviimistluse ja selle maksumuse on nad nõus lepingu summast maha arvestama; 6) 07.02.2008 tellis hageja OÜ-lt Neomosaiik ekspertiisiakti (t lk 24) ja 18.02.2008 taganes lepingust (taganemise avaldus t lk 29-35); taganemise avalduse sai müüja kätte.
27.Pooled on seisukohal, et nad sõlmisid 20.10.2007 müügilepingu VÕS § 208 mõttes. Viidatud sätte lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 2 kohaselt kohaldatakse sama
peatüki sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei ole võimalik võõrandamise ja teenuse osutamise komponentide väärtusi praktiliselt eristada ja et kuna käesolevas asjas ei ole ka praktilise tulemi poolest esmavajalik tegeleda pooltevahelise lepingu liigitamisprobleemiga (müük või töövõtt), lähtub kolleegium vaidluse lahendamisel VÕS-i 11.peatüki (müügileping), 5.peatüki (kohustuse rikkumine) ja 10.peatüki (võlasuhte lõppemine) sätetest. Vaidluse lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, et tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes (majandustegevuses tegutsev müüja ja majandus- või kutsetegevuses mitte tegutsev füüsiline isik ostjana ning lepingu esemeks vallasasi). Sisuliselt sama regulatsioon kehtib ka tarbijatöövõtu puhul.
28.Hageja tugineb lepingu alusel üleantu väljaandmise nõude esitamisel asjaolule, et on lepingust taganenud. Puudub vaidlus, et vastavasisulise hageja tahteavalduse on kostja kätte saanud. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kolleegium on tõendite sisulise uurimise tulemusena seisukohal, et kostja poolt lepingu oluline rikkumine on tõendamist leidnud.
29.Vastavalt taganemisavaldusele oli hageja ostjana seisukohal, et kostja poolt toodetud ja paigaldatud aknad ei ole toodetud ja paigaldatud kehtivaid ehitusnorme ja head ehitustava ning kostja enda paigaldusjuhendit järgides; et akende mõõtmed võttis müüja esindaja, kuid 05.12.2007 paigaldamisel selgus, et need ei vasta aknaavade mõõtudele ja aknasektsioonide impostid on oluliselt erineval kohal võrreldes vanade akendega; et paigaldati kolmest aknast kaks, üks jäi paigaldamata; et akendest oluliselt suuremad aknaavad täideti paigaldamisel montaaživahuga; et alates 03.01.2008 käis kostja korduvalt puudusi kõrvaldamas, kuid tööd lõpetada ei suutnud; et kostja on eksinud aknaplokkide mõõtmisel, ploki kõrgus on 50mm väiksem, kui maja teistel akendel; et aknaplokkide ebaõigete mõõtmete tõttu ei ole kinni peetud normaalsetest vuugilaiustest; et akende äärmine ruut on 50 mm kitsam ja keskmine 100 mm laiem, mis rikub korrusmaja fassaadirütmi; et aknaplokid on paigaldatud 50 mm seina suhtes väljapoole, seega on aknapaled ca 50 mm kitsamas, kui hoone teistel akendel; paigalduse vastuolu paigaldaja enda juhendiga seisneb selles, et puuduvad külgmised kiilud ja klotsid, külgklambrid on plokke ringi paigaldades kõveraks väänatud, vale montaaži tõttu ei ole tagatud ploki püsivus, puuduvad klambrite lisakinnituskruvid, veeplekid ei ole kinnistatud paledesse ja otsa ning pale vahel puudub silikoon, puuduvad vertikaalsuunas kinnitusklambrid, aknalaua ja seina vahe on tihendatud ainult osaliselt; tegemata on akende lõplik reguleerimine, mistõttu ei sulgu need hästi. Hageja tõendas väiteid OÜ Neomosaiik juhatuse liikme Andres Tamme arvamusega. Kohtul puudub alus asja tundva isiku arvamuse veenvuses kahelda. Vastavalt äriregistri kaudu kohtu kasutuses olevale põhikirjale tegeleb nimetatud äriühing muu hulgas ehitusalase tegevusega ja ehitusjärelevalvega.
30.Menetluse ajal ringkonnakohtus määras kohus poolte taotlusel ekspertiisi (akt t lk 192195), milles ekspert asus järgmistele seisukohtadele: 1) akende mõõdud ei vasta hoone projektile, olles väiksemad 40X10mm, nihkes on võrreldes teiste korterite akendega ka akende impostid; 2) ei akende paigaldus ega montaaž, samuti külgklambrite vahekaugus ega veeplekkide paigaldus ei vasta kostja enda paigaldusjuhendile; 3) hoone fassaadirütm on rikutud peamiselt impostide nihke tõttu, ploki kõrguse tõttu vähem; 4) aknaplokid on paigaldatud 50mm seina suhtes väljapoole; 5) aknaplokkide külgmisi kiile ja klotse ei ole paigaldatud; 6) veeplekid on aknapaledesse kinnitamata
ja nende alused on tühjad; 7) akende otstarbekohane ekspluatatsioon on häiritud; 8) klambrid on paigaldatud suvaliselt ja väänatud.
31.Kolleegium on seisukohal, et otsuse p-des 29 ja 30 analüüsitud tõendid tõendavad veenvalt asjaolu, et kostja ei täitnud pooltevahelist lepingut nõuetekohaselt, mille tulemusena ei saanud hageja asja, mida ta oli õigustatud saama --- oma korterile uued aknad, milliste suurus on vastavuses aknaavadega ja elamu teiste korterite akendega (seega eeldatavalt ka elamu projektiga) ning paigaldus kostja enda paigaldusjuhendiga (eeldusel, et see vastab heale ehitustavale ja sellele tööle tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele). Kostja neid tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Asjas puudub vaidlus, et akende mõõdud võttis müüja. Seega oli tarbijast ostjal õigustatud ootus, et nende mõõtude alusel valmistatud aknaplokid vastavad tegelikele aknaavadele. Müüjal oli kahtluste korral võimalik küsida ostjalt elamu projekti, mida aga vajalikuks ei peetud. Kostja näol on tegemist muu hulgas klaaspaketi, PVC profiilidest avatäidete ja puidust avatäidete tootmise ja müügiga tegeleva äriühinguga (väljavõte äriregistri teabesüsteemist t lk 36). Seega üldiselt teadaolevalt nimelt akende tootmist ja paigaldamist tundva oma ala asjatundjaga, kellelt oma eluruumile aknaid tellides käitus hageja omanikule omase tavapärase hoolsusega. Arusaamatuks jääb kostja seisukoht (vastuses apellatsioonkaebusele, t lk 136), et vana akna eemaldamisel tekkis aknalaua alla tühimik, mille eest aga paigaldaja ei vastuta. Samas ei nähtu kostja seisukohast, et kes siis selle eest vastutab.
32.Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p-le 5 on olulise lepingurikkumisega muu hulgas tegemist, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust täitmiseks antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et hageja andis detsembris 2007 kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas on otsuse p-des 29 ja 30 analüüsitud tõenditega tõendatud, et vaatamata korduvatele püüdlustele kostja puudusi kõrvaldada ei suutnud. Vastavalt VÕS § 223 lg-le 1 loetakse müüja lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine ebaõnnestub. Sama sätte lg 2 ja lg 3 kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine ja sellisel juhul ei peagi ostja määrama müüjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega. Käesolevas asjas on kostja püüdnud alates jaanuarikuust 2008 parandada hageja eluruumile valmistatud ja paigaldatud aknaid, kuid veel 06.07.2009, kui kohtu poolt määratud ekspert need üle vaatas, olid need kohaselt paigaldamata. Kolleegium nõustub hagejaga, et meie ilmastikus on korrektselt ja püsivalt paigaldatud aknad ruumi elamiseks kasutamisel esmatähtsad. Ka kostja enda paigaldusjuhendi (t lk 84-96) sissejuhatuses on peetud vajalikuks märkida, et paraku ka kõige paremate tehniliste näitajatega aknast on vähe kasu, kui aknaraami ümbert vilistab tuppa tuul ning peale vihmasadu on aknalauale tekkinud järjekordne „saladuslik“ loik. Aastatepikkused probleemid, paigalduse parandamised jmt põhjustab eluruumi omanikule/kasutajale ilmselgeid ebamugavusi, mida tarbija ei ole kohustatud taluma.
33.Eeltoodust tulenevalt saab kostjapoolset lepingurikkumist lugeda oluliseks ka VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks eelkõige juhtum, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 5 loetakse asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel.
34.Kuna asjas leidis veenvat tõendamist, et kostja on pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud, siis oli hageja õigustatud tehingust taganema. Tuvastamist ei leidnud
asjaolud, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et toimunud taganemine oleks lubamatu VÕS § 118 alusel.
35.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega on hageja nõue üleantud rahasumma kokku 10 484.34 krooni tagasi saamiseks õigustatud.
36.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et andes kostjale hageja nõusolekuta kolmanda võimaluse hagiavaldusele vastata, käitus maakohus vastuolus TsMS § 64 lg-ga 1, mille kohaselt võib kohus oma määratud tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Samas ei olnud oma sisult tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis iseenesest oleks viinud asjas ebaõige lahendi tegemisele. Iga tsiviilkohtumenetluse esmaseks ülesandeks on vastavalt TsMS §-le 2 asja õigesti lahendamine. Selle eesmärgi saavutamine ei ole reeglina võimalik ilma kostja sisulisi seisukohti ja tõendeid teadmata.
37.Vastuseks vastustajale on kolleegium seisukohal, et hageja nõude rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust, et kohtu poolt määratud ekspert ei pidanud sõnaselgelt vajalikuks aknaplokkide väljavahetamist. See, kas ja kui siis kuidas, on võimalik kostja ebakvaliteetset tööd peale lepingust taganemist parandada, omaks tähtsust juhul, kui pooled oleksid veel kohtumenetluse ajal saavutanud asjas kokkuleppe ja hageja oleks nõustunud veelkordse parandamisega. Pooled sellist kokkulepet ei saavutanud ja kohtumenetluses leidis tõendamist, et taganemine lepingust oli õigustatud. Peale lepingu lõppemist ei ole hageja kohustatud vastu võtma kostjapoolset lepingu täitmist.
38.Kõik menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.