Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduses esitatud nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja esitanud järgmise nõude: „Mõista AS-ilt Tamsalu TERKO (pankrotis) ja AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) seaduslikelt esindajatelt pankrotihalduritelt Sirje Taelalt ja Martin Kruppilt solidaarselt välja A J kasuks AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite teadliku, tahtliku, süülise ja õigusvastase tegevusega tekitatud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, 53 223 641.80 krooni“. Hageja leiab, et: „AS Tamsalu TERKO (pankrotis) seaduslike esindajate pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi poolt teadliku, tahtliku, süülise ja õigusvastase tegevusega, hagi tagamise taotlusega, mille alusel alusetu ja põhjendamatu määruse väljaandmisega (on tühistatud) (pankrotistus AS Tamsalu Veskid) on põhjustatud A Jle kui ettevõtte omanikule otsest varalist kahju“. Kahjusumma arvestamise aluseks on hageja võtnud AS –i Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite „initsiatiivil ja nende poolt valitud nn ekspertide poolt“ koostatud dokumentide alusel toodud vara väärtuse - kriminaalmenetluse alustamise avalduses väljatoodud summa, et vara müüdi 11 250 000 krooni eest, ja tsiviilmenetluse hagis toodud kahjusumma – 33 247 671.15 krooni. Nimetatud summadele lisanduvad hageja poolt väidetavalt ettevõttele antud ja tagasi saamata jäänud laenud (kokku summas 8 725 970.65 krooni): 1) 29.09.2000 AS-i Tamsalu TERKO antud laen – 880 560 krooni, loovutatud AS-ile Tamsalu Veskid; laen on tagastamata, koos viivistega summa 2 451 479.05 krooni; 2) 18.10.2001 - hageja antud laen AS-ile Tamsalu Veskid - 81 472 EVP-d ehk 48 639 krooni; laen on tagastamata, nõue koos viivistega – 117 657.75 krooni; 3) 20.12.2001 – hageja laen AS-ile Tamsalu Veskid - 983 940 krooni, laen tagastamata, viivistega koos nõue – 2 380 015.85 krooni; 4) 29.07.2003 - hageja laen AS-ile Tamsalu Veskid – 369 000 krooni; laen on tagastamata, nõue koos viivistega 757 926 krooni; 5) 30.03.2004 - hageja laen AS-ile Tamsalu Veskid summas 240 000 krooni; laen on tagastamata; nõue koos viivistega kokku 463 920 krooni. Hageja on avalduses esitanud kronoloogilises järjestuses kahe pankrotistunud äriühingu - ASi Tamsalu TERKO (reg.kood 10177886) ja AS Tamsalu Veskid (reg.kood 10771193) pankrotimenetlustega seotud sündmused, AS –i Tamsalu TERKO pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Krupp`i esitatud avaldused ja taotlused ning vastavate avalduste alusel kohtumenetlustes tehtud lahendid. Kostjatena märgitud pankrotihaldurite tegevust hinnates leiab hageja, et haldurite õigusvastase tegevusega on temale kui AS-i Tamsalu Veskid ainuaktsionärist omanikule ettevõtte pankrotistumisega põhjustatud nii otsest kui ka kaudset varalist kahju. AS-i Tamsalu Veskid pankrotistumine oli tingitud AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite poolt tsiviilasjas 2-373/03 esitatud hagi tagamise taotlusest ning selle rahuldamisest Lääne-Viru Maakohtu kohtumäärusega 13.06.2003, mille alusel hagi tagamiseks seati käsutamise keelumärked AS-i Tamsalu Veskid kinnisvarale ja registris olevale vallasvarale ning arestiti muu vallasvara vastavalt haldurite esitatud nimekirjale (lk 3-4, 23). Nimetatud tsiviilasi algatati AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi poolt AS-i Tamsalu Veskid vastu esitatud hagi alusel, mille nõudeks oli AS-i Tamsalu TERKO ja AS-i Tamsalu Veskid lähikondseks tunnistamine, 17.08.2001 sõlmitud notariaalse ostu-müügi-

lepingu ja 17.08.2001 lihtkirjaliku ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamine ja lepingute järgi hageja omandist välja läinud vara kostjalt väljamõistmine pankrotivarasse. Hagi esitati PankrS § 43 lg 1 alusel. 19.09.2005 Lääne-Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-373/03 menetlus lõpetati pankrotihaldurite hagist loobumisega ja hagi tagamine tühistati. Hageja leiab, et 13.06.2003 Lääne-Viru Maakohtu määruse alusel toimunud hagi tagamisega kahjustati AS –i Tamsalu Veskid mainet ja tekitati väga tõsist majanduslikku kahju – tagatise andmise võimaluse puudumisel ei olnud võimalik saada ettevõttel laenu ega olnud võimalik müüa tootmishooneid; samuti eksitati üldsust ja kahjustati AS-i Tamsalu Veskid juhatuse ja nõukogu liikmete au ja head nime, alandati nende inimväärikust. AS-i Tamsalu Veskid pankrotistumisel (pankrot kuulutati välja 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega) jäi tööta ligemale 200 inimest. Hageja leiab, et AS Tamsalu Veskid pankrotistus AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite teadliku, tahtliku ja süülise, s.o. õigusvastase tegevuse tagajärjel. Haldurite pool oli esitatud kohtule eksitavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid varade väärtuse kohta ning oli süüdistatud AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) endisi juhtorganite liikmeid (sh hagejat kui juhatuse liiget) alusetult võlgnikule kahju tekitamises ja ettevõtte maksejõuetuks muutmises. Hageja märgib, et „Täna oleme olukorras, kus väga põhjalikult läbi viidud kriminaal- ja tsiviilmenetluses jõuti järeldusele, et AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) endiste juhatuse ja nõukogu liikmete süüdistamiseks AS Tamsalu TERKO vastastes süütegudes puuduvad igasugused alused“. Haldurite tegevuse iseloomustamisel tugineb hageja ka AS Tamsalu TERKO pankrotimenetluse materjalidele: 1) (ts.asi nr.2-02-399, AS-i Tamsalu TERKO pankroti väljakuulutamisel kohtuotsuses 10.10.2002 maksejõuetuse kujunemise asjaoludele ja varade väärtuse hindamisele; 26.03.2004 esitatud pankrotihaldurite ettekandele pankrotivara kohta ning taotlusele ärikeelu kohaldamiseks; 06.04.2004 ärikeelu kohaldamise täiendavale taotlusele; 22.04.2004 Lääne-Viru Maakohtu määrusele ärikeelu kohaldamisest hageja ja E A`u suhtes; Viru Maakohtu kohtumäärusele 09.02.2009 ärikeelu tühistamisest); 2) 02.04.2004 alustatud kriminaalasja nr.04259000487 materjalidele (haldurite esitatud avaldusele, menetluse lõpetamise määrustele ning haldurite esitatud kaebustele); 3) Tsiviilasja nr 2-05-16933 materjalidele (14.09.2005 AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite poolt A J ja E Au vastu solidaarselt 33 247 671.15 krooni hüvitamiseks esitatud nõudega hagiavalduses märgitule ja asjas tehtud kohtulahenditele). Hageja leiab, et alates tema suhtes kohaldatud ärikeelu tühistamise määruse jõustumisest 10.08.2009 (tsiviilasi nr.2-02-399, endine nr 2-414/02) on lõplikult selge, et tegelikkuses mingeid nõudeid ei olnudki, et haldurid lõid hagi tagamise avalduses vale mulje tegelikest asjaoludest. Hagiavaldusele on lisatud dokumente erinevatest tsiviilasjadest (tsiviilasjast nr 2-02-399 kohtumäärus Martin Krupp` nimetamisest pankrotihalduriks 19.11.2002; tsiviilasjast nr 2373/03 hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus (lk 15-19) ja hagi tagamise kohtumäärus 13.06.2003 (lk 23-26) ning 19.09.2005 kohtumäärus menetluse lõpetamisest ja hagi tagamise tühistamisest (lk 28-29)); samuti laenulepingud ja kalakompleksile tehtud ostupakkumine (lk 31), ajalehes „Äripäev“ avaldatud artikkel „Kuidas viljaäri koondus tartlaste kätte“, hagejale T V poolt saadetud kiri, nõude loovutamise leping 11.10.2001 (lk 34-35). Hageja leiab, et kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud, st nn negatiivse kahju hüvitamine (lk 8). Hagi tagamisest tuleneva kahjunõude esitamise õiguslikul põhjendamisel tugineb hageja enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 sätestatule, leides, et TsMS § 162 lg 1 näol on tegemist lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusnormiga. Lisaks nimetatule tugineb hageja veel VÕS §-ide 128 lg 1 ja 2, 1043, 1045 ning põhiseaduse § 11, 17 ja 25 sätestatule.

Kohtumenetluse käik TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kuna Kohtuinformatsioonisüsteemi (KIS) andmetel on hageja esitanud samade kostjate vastu veel mitmeid kahjunõudeid ning 19.08.2009 esitatud hagimaterjalid sisaldavad ka muid, antud hagiga otseselt mitte seotud dokumente , siis pidas kohus vajalikuks hagi menetlusse võtmise otsutamisel küsida ka kostjate seisukohta ja TsMS § 372 lg 3 tulenevalt pooled ära kuulata. Hageja jäi 14.09.2009 TsMS § 372 lg 3 tulenevalt poolte ärakuulamisel kohtus tema poolt hagiavalduses esitatud nõude ja asjaolude juurde ning väitis, et kostjate poolt ebaõigete andmete esitamisest tulenevalt on tekitatud AS –i Tamsalu Veskid vara suhtes hagi tagamisega kahju temale kui ettevõtte ainuomanikule. Hagi tagamiseks puudus üldse alus, kuna esitati ebaõigeid andmeid, samuti on tagamist taotlenud isikud ise hagist loobunud, hagi tagamise määrus on tühistatud ning vastavad asjaolud on tõendatud käesolevaks ajaks tsiviil- ja kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditega. Kostjad, kellele oli eelnevalt teatavaks tehtud üksnes hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue, osundatud õigusnormid ning viited teistele tsiviilasjadele, leidsid 14.09.2009 ärakuulamisel, et esitatud kujul hagiavalduse menetlemiseks puudub alus, kuna vastavate aluste olemasolul oleks kahju saanud tekkida äriühingule, s.o. AS-ile Tamsalu Veskid (pankrotis), kelle esindamiseks aga hagejal õigus puudub. Samuti väitsid kostjad, et hagi tagamine oli põhjendatud ning hagi tagamise tühistamine toimus menetluse lõpetamisel seoses poolte vahel saavutatud kokkuleppega. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhjendus. põhjendus. Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja selle lisadega, samuti olles TsMS § 372 lg 3 tulenevalt hagi menetlusse võtmise lahendamiseks poolte seisukohad ära kuulanud, leiab, et esitatud hagiavaldus ei kuulu kohtu poolt menetlusse võtmisele. Vastavalt TsMS § 371 lõikele 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt on hagi tagamisega põhjustatud lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud väidetav kahju tekkinud hagejale kui AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ainuomanikule. Hageja seisukoht tema kui ainuaktsionäri õigustest äriühingu vara suhtes on ekslik: aktsiate ainuomanikuna ei olnud hageja ettevõttele kuulunud vara omanikuks.. Aktsionäri õigused on sätestatud äriseadustikus (ÄS). ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Vastavalt ÄS § 276 sätestatule on puhaskasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi olemasolul võimalus aktsionäridele väljamaksete tegemiseks; aktsionäril on õigus osale kasumist (dividendile) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Tsiviilasjas nr 2-373/03 (uus nr 2-03-934) 13.06.2003 hagi tagamise määrusest nähtuvalt kohaldati hagi tagamise abinõusid AS–ile Tamsalu Veskid (reg.-kood 10771193) kuuluva vara suhtes (lk 23-26). Tegemist on pankrotistunud ettevõttega: AS–i Tamsalu Veskid pankrot on välja kuulutatud 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega ning pankrotihalduriks määrati Urmas Ustav. Vastavalt PankrS § 54 § lg 1 sätestatule on pankrotimenetluses võlgniku seaduslikuks esindajaks pankrotihaldur (haldur), kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seon-

duvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 55 lg 1 tulenevalt peab haldur kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Seega, võlgniku vara suhtes väidetavalt alusetult kohaldatud hagi tagamisega põhjustatud kahju olemasolul oleks AS-i Tamsalu Veskid pankrotihaldur Urmas Ustav PankrS § 55 tulenevalt õigustatud ja ka kohustatud olnud esitama kahjuhüvitise nõude. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejal (kui AS-i Tamsalu Veskid ainuomanikul) ei ole võimalik käesoleva hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning hagi on kohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik põhjendatus on ümber lükatud hageja enda poolt välja toodud asjaoludega. Hageja seisukohad hagi tagamise määruse tühistamisest tulenevalt kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole põhjendatud. Tsiviilasi nr 2-373/03 (uue numbriga 2-03-934) oli Lääne-Viru Maakohtus algatatud 03.06.2003 AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) seaduslike esindajate - pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi poolt AS-i Tamsalu Veskid vastu esitatud hagiavalduse alusel. Hagi esitamisel nõuti AS-i Tamsalu TERKO ja AS-i Tamsalu Veskid lähikondseks tunnistamist, samuti 17.08.2001 poolte vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu ja 17.08.2001 lihtkirjaliku ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist ja nimetatud lepingute järgi hageja omandist välja läinud vara kostjalt väljamõistmist pankrotivarasse (lk 15.-17). Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusega rahuldati samas asjas pankrotihaldurite taotlus hagi tagamiseks osaliselt: seati kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale ja tehti vara käsutamise keelumärge Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris AS-ile Tamsalu Veskid kuuluvatele ja määruses loetletud kinnistutele. Samuti tegi maakohus vara võõrandamise ja koormamise keelumärke kostjal vallasvarana arvel olnud ja määruses märgitud varale ning ARK-s võõrandamise ja koormamise keelumärke kostjale kuuluvatele ja määruses märgitud transpordivahenditele. Maakohus arestis hagi tagamiseks ka kostjale kuuluva ja määruses märgitud tootmistehnika (lk 23-26). 19.09.2005 Lääne-Viru Maakohus lõpetas oma määrusega AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) vastu menetluse seoses pooltevahelise kohtuvälise kokkuleppe järel hagist loobumisega. Seoses maksejõuetusega vabastati pooled kohtukulude kandmisest (lk 28-29). Nimetatud määruses on kohus nõustunud poolte esitatud põhjendustega, et pankrotimenetluses nõuete tunnustamisel saavutatud kokkulepetega seoses ei ole edasise kohtuvaidluse jätkamine põhjendatud ega mõistlik. Kohtumääruse põhjendavast osast nähtub ka, et tegemist oli menetluse lõpetamise ajal mõlemal poolel pankrotistunud äriühingutega, mille pankrotimenetlustes poolte vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena saavutatud nõuete tunnustamisel kokkulepped asja lahendamiseks. Hageja väited tema poolt hagi tagamise ajal nimetatud kohtumääruse vaidlustamise võimatusest ei ole põhjendatud. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt oli hageja hagi tagamise ajal AS-i Tamsalu Veskid juhatuse liige (kuni pankroti väljakuulutamiseni 22.06.2004) ning omas äriühingu seadusliku esindajana õigust hagi tagamise määrusega mittenõustumise korral selle vaidlustamiseks. Hagi tagamise määrust ei ole vaidlustatud, samuti ei ole seda hiljem kõrgema astme kohtu poolt tühistatud ega ka õigustühiseks tunnistatud. Hagi tagamise tühistamise aluseks oli üksnes poolte vahel saavutatud kokkuleppel hageja hagist loobumisel menetluse lõpetamisega, mis ei tähenda hagi tagamiseks aluste puudumist või esitatud hagi alusetust.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole esitatud faktilistel asjaoludel üldse võimalik ning TsMS § 372 lg 2 p 1 alusel kuulub hagi läbivaatamata jätmisele. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et hageja A J poolt on esitatud samade kostjate vastu ka teisi AS-i Tamsalu TERKO pankrotimenetlusest tulenevaid kahjunõudeid (näiteks Viru Maakohtu menetluses olevad tsiviilasjad nr 2-09-5467 ja nr 2-08-4565), kus taotletakse AS-ilt Tamsalu TERKO (pankrotis) ja pankrotihalduritelt Sirje Tael ja Martin Krupp solidaarselt A Jle teadlikult ning pahatahtlikult valesüüdistuse esitamisega ja kaasnenud kohtupidamisega moraalse kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kuigi nimetatud hagiavaldustes taotletakse kostjatelt mittevaralise-moraalse kahju hüvitamist ning käesolevas hagiavalduses nõutakse hagejale haldurite tegevuse läbi väidetavalt otsese ja kaudse varalise kahju hüvitamist, siis kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludest ja nõude tegelikust sisust tulenevalt on tegemist oma sisult väga sarnaste nõuetega. Ka käesolevas hagiavalduses esitatud kahjusumma arvestamisel on hageja selle koosseisu arvanud näiteks tsiviilasjas nr 209-5467 hagiavalduses märgitud kahjusumma – 33 247 671.15 krooni. Samuti tuginetakse nii käesolevas hagiavalduses kui ka eespool nimetatud teistes tsiviilasjades samadele asjaoludele ja väidetele - AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Krupp õigusvastasele tegevusele võlgniku varade väärtuse hindamisel ning kohtule ja uurimisorganitele tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisele). Eeltoodust tulenevalt kohus märgib, et juhul, kui hageja esitab samade kostjate vastu samadel asjaoludel põhinevaid samasisulisi nõudeid, võib kohus ka TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohasel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372, 464 -465 ja 661 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

29.01.2010 Tartu Ringkonnakohtu:

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu

Kohtumäärus jõustus 7. aprillil 2010. a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti määruskaebus mentlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.