Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-20-761/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.03.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1445

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-761

Tsiviilasi

Aadu Jaansoo hagi pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Krupi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aadu Jaansoo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aadu Jaansoo (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjad: Pankrotihaldur Sirje Tael Pankrotihaldur Martin Krupp

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus muutmata.

2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aadu Jaansoo enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2). Hageja on hagi esitamist põhistanud sellega, et tema on äriühingu 55,1% aktsiate omanik. Hageja ei ole seda väidet tõendanud. Äriregistrist nähtuvalt ei ole see väide ka õige. Hageja kui aktsionäri staatus on lõppenud 16. oktoobril 2017 (samaaegselt äriühingu registrist kustutamisega maakohtu 10. märtsi 2017 määruse alusel). Kui hagejal enam aktsionäri staatust ei ole, ei saa ta enam nõuda talle kui aktsionärile tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus viitas PankrS § 63 lg-le 1. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks äriühingu pankrotimenetluses olnud võlausaldaja või masskohustuste täitmise nõudmiseks õigustatud isik. Seda ei nähtu ka tsiviilasjas nr 2-02-399 esitatud lõpparuandest. See tähendab, et hageja õigusi ei ole rikutud selle õigussuhte tähenduses, millele tuginevalt hageja on oma nõude esitanud. Maakohus viitas ringkonnakohtu 1. veebruari 2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-09-5467. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kes võiks nõuda kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1 alusel. Kohus ei võta hagi menetlusse ka siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Tsiviilasjas nr 2-08-4565 on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata. Praeguses hagis kahju tekkimise asjaoluna viidatud pandieseme müügi ja kriminaalmenetlusega tulenevad kahjunõuded on lahendatud tsiviilasjas nr 2-08-4565. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud ärikeelu kohaldamisega seonduv kahjunõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-11433 raames. Kahju tekkimise asjaoluna viidatud hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue on lahendatud tsiviilasja nr 2-09-41345 raames. Küsimused, mis on kajastatud seoses äriühingu pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamisega, ei ole lahendatavad praeguses menetluses.

9.jaanuari 2019 vastuses hagejale, ning ka Tartu Ringkonnakohtu esimees 8. mai 2019 vastuses hagejale. Lähtudes Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe suunistest esitaski hageja oma kahjunõude. Hageja nõustub Viru Maakohtu 7. veebruari 2009 määruses tsiviilasjas nr 2-07-23974 toodud seisukohaga, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja viide mistahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuna iga hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad praeguse vaidluse asjaoludega. Seda seisukohta pidas õigeks ka Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2009 otsuses. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi esitanud kohtusse hagi, mille ese oleks sama hagiavalduses väljatooduga. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1044 lg-le 1. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et haldurid oleksid oma kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on sellega õigustanud haldurite süülist tegevust, mis seisneb ülisuure kahju tekitamises äriühingule, sealt edasi võlausaldajatele ja omanikule. Hea usu põhimõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-d 1 ja 2) kehtib nii halduritele kui ka kohtule. Kui hageja tõi hagiavalduses välja haldurite rikkumised pankrotimenetluses ja kahju tekitamise faktid vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2, siis olid need maakohtu hinnangul mittepiisavad, et eesmärki saavutada. Hageja viitab TsMS § 181 lg-le 2, mille kohaselt võib menetluse osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt ja faktiliselt põhistatud. Kriminaal- ja tsiviilmenetluses on tuvastatud, et haldurid esitasid kohtule ebaõigeid andmeid, mis ei tulene halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest. Mittevaraline kahju seisneb selles, et haldurid esitasid hageja ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid (VÕS § 1064 ja § 1047 lg 1). Hageja viitab ka PS §-le 15.