lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
22. september 2009
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-65546
Hagi ese
OÜ Primus Saare hagi Intelligent Building OÜ vastu kahju 887 618.40 krooni ja leppetrahvi 187 118.10 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja OÜ Primus Saare (registrikood 11132466, asukoht Pikk 54 Kuressaare 93814); Esindaja vandeadvokaat Kuressaare 93813);
Andres
Tamm
(Tolli
Kostja Intelligent Building OÜ (registrikood 11266497, asukoht Valge 18B2-18 Tallinn, postiaadress Vana-Lõuna 19-204 Tallinn 10134); Kostja lepinguline esindaja Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo Legalia, asukoht Legalia, Narva mnt 13 Tallinn) Asja läbivaatamise kuupäev
03. september 2009
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista Intelligent Building OÜ-lt OÜ Primus Saare OÜ kasuks tööettevõtulepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju summas 887 618 (kaheksasada kaheksakümmend seitse tuhat kuussada kaheksateist) krooni 40 senti ja viivis summas 170 944 (ükssada seitsekümmend tuhat üheksasada nelikümmend neli) krooni 25 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda.
lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja Primus Saare OÜ ja kostja Intelligent Building OÜ sõlmisid 28.septembril 2007.a. alltöövõtulepingu (edaspidi leping), mille järgi kostja ( kui„Alltöövõtja") kohustus hagejale ( kui „Peatöövõtjale"- lepingu järgi „Tellija") tegema ehitustöid ehitusobjektil asukohaga Pädaste mõis Muhu vald Saaremaa ning hageja kohustus tööd vastu võtma ning selle eest tasuma tähtaegselt. Lepingu objektiks olid Pädaste mõisa tugevvoolu paigaldus ja üleandmine elektrikontrolli keskusele, kütte ja ventilatsiooni automaatika ja juhtimine, E-BUS süsteemi väljaehitus, missugused tööd tuli kostjal lõpetada hiljemalt 30.märtsiks 2008.a. Lepingujärgsete tööde kogumaksumus oli algselt kokkulepitud 2 707 500, lisaks käibemaks 487 350 krooni, kokku 3 194 850,00 krooni ning täiendavalt kokku lepitud kaablitööd 189 860,50 lisaks käibemaks 34 174. Seega kokku 224 035 krooni ja muud lisatööd või tööde kallinemine kokku summas 323 477 krooni. Seega tööde kogumaksumus 3 194 850 + 224 035 + 323 477= 3 742 362 krooni. Tellijat ei rahuldanud alltöövõtja ( kostja) poolt teostatavate tööde tempo, mistõttu ta tegi järelpärimise kostjale 18.jaanuaril ja 28.veebruaril 2008.a., milles avaldas kahtlust tööde valmissaamise ja tööde kvaliteedi üle. Sama küsimust arutati erinevate tööde osas ka 19.02.2008.a., 27.02.2008.a., 04.03.2008.a.,18.03.2008.a.ja 25.03.2008.a. ehitusnõupidamistel. Kirjaga 13.märtsist 2008.a. ei rahuldanud hageja kostja taotlust lepingu lõpptähtaja pikendamiseks 30.juunini 2008.a. v.a. pistikupesade, lülitite katete ja valgustite osas pikendati tähtaega 30.04.2008.a. s.o. kuu võrra. Kirjaga 30.05.2008.a. teatas hageja kostjale lepingu rikkumisest ning teiste alltöövõtjate kaasamisest leppetrahvide vähendamiseks. Kirjaga 16.06.2008.a. küsis hageja kostjalt, millal ta teostab tööde lõpetamise ning parandab ebakvaliteetselt teostatud tööd- kostja vastas sellele, et enamus töid antakse üle hiljemalt 23 .juuniks 2008.a. Ometi teatas kostja hagejale e-kirjaga 25.06.2008, et endiselt esineb tubades probleeme. 26.juuni 2008.a. teatisega nr.S2-3.1/13 ütles hageja lepingu arvates 27.06.2008.a.üles, kuna kostja ei olnud suuteline võetud kohustusi täitma ka täiendava tähtaja jooksul ning samas kirjas teatas hageja kostjale, et nõuab temalt nii leppetrahvi tööde teostamata jätmise kui ka sellega tekitatud kahju osas. 27.juunil fikseeris hageja kostja poolt puudulikult või tegemata tööd koos teise alltöövõtja Electricity OÜ töötajatega. Alates 27.juunist 2008.a. on hageja teiste alltöövõtjatega kostja tööd ümber teinud kokku maksumusega summas 887 618.40 krooni.
Võlaõigusseaduse § 635 lg.l järgi kohustub üks isik( töövõtja ) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lk 3 VÕS § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kostja tööks oli Pädaste mõisa tugevvoolu paigaldus ja üleandmine elektrikontrolli keskusele, kütte ja ventilatsiooni automaatika ja juhtimine, E-BUS süsteemi väljaehitus. Töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Vastavalt pooltevahelise alltöövõtulepingu nr.307-4 p.-le 3.2 ja 3.5 tulnuks töö teha Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 kvaliteedinõuetele ning töö hulka kuulus ka alltöö tegemiseks vajalike lubade hankimine, täitedokumentatsiooni vormistamine ja Tellijale üleandmine. Kooskõlas pooltevahelise lepingu p.-le 8.1 kohustus kostja eelpoolloetletud tööd valmis tegema ja hagejale lõplikult üle andma hiljemalt 30.märtsiks 2008.a. 26.juuniks 2008.a. polnud kostja suutnud üle anda veel mitte ühte terviklikku töölõiku. Hageja on kostjale tasunud kogusummast- 3 742 362 kroonist 3 140 689 krooniseega 84 % ning pole saanud vastu ühtki lõpetatud kvaliteetset ja toimivat töölõiku. Vastupidi 30.mail 2008.a. teatas hageja kirjaga kostjale, et lepingu lõpetamiseks on ta sunnitud kaasama kolmandad firmad kostja lepinguliste kohustuste täitmiseks. VÕS § 116 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kooskõlas VÕS § 116 lg.2 p.4 ja 5 on oluline lepingurikkumine kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi ning kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Juba enne lepingus ettenähtud tähtaega tundis hageja korduvalt muret kostja poolt võetud kohustuste tähtaegse täitmise pärast, kuid sellest hoolimata ei suutnud kostja tähtajaks teha ära kvaliteetselt mitte ühtki töölõiku. 13.03.2008.a. kirjaga pikendas hageja tööde teostamise tähtaega pistikupesade, lülitite katete ja valgustite osas 30.04.2008.a. s.o. kuu võrra. Ometi ei suutnud kostja töid teostada isegi 26.juuniks 2008.a. Kooskõlas VÕS §-st 655 lg.l võib Tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda eriti seetõttu, et töövõtja on rikkunud oluliselt lepingut. Tähtajast mittekinnipidamine on lepingu oluline rikkumine, kuna ühe alltöövõtja poolt lepingu tähtajast mittekinnipidamine võib kaasa tuua kogu lepingu tähtaja rikkumise. Vastavalt pooltevahelise lepingu p. 14.4 võib Tellija lepingu üles öelda ning nõuda Alltöövõtjalt seeläbi tekitatud tõestatud kahju hüvitamist ja ka leppetrahvi kui Alltöövõtja teeb tööd niivõrd aeglaselt, et selle lõpetamine tähtajaks on ilmselt võimatu (14.4.1) ning töö tegemise ajal on selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt ning Alltöövõtja ei ole puudusi tähtaegselt heastanud (14.4.2). Neile asjaoludele tuginedes ütles hageja kostjale 26.juunil 2008.a.lepingu üles. Kooskõlas VÕS §-ga 642 lg.l vastutab Töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö Tellijale ülemineku ajal s.o. 27.juunil 2008.a. Juhindudes VÕS §-st 644 lg.l peab Tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest Töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Sama, 27.juuni 2008.a. päeva kirjaga teatas hageja kostjale tööde mittevastavusest, millele kostja 08.juulil 2008.a. vastas omapoolse taganemisavaldusega.
lk 4 Siis selgus, et tööd on teostatud ebaprofessionaalselt ning tuleb olulises osas ümber teha. Käesoleva hagi esitamise ajaks on hageja olnud sunnitud kostja poolt teostatud töid ümber tegema kokku summas 887 618.40 krooni summa suuruses. Kuna ümbertegemine jätkub, siis jätab hageja endale võimaluse suurendada hagisummat kuni tööde lõpetamiseni. Kooskõlas pooltevahelise lepingu p.-st 10.2 on Tellijal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. Lepingu hind oli 3 742 362 krooni, seega oli kostja viivitus kuni lepingu ülesütlemiseni 88 kalendripäeva ja viivise suurus oleks 3 742 362x0,002x88= 658 655,71 krooni. Kuna viivise leppetrahvi summa ei tohi ületada 5% lepingu maksumusest, siis 0,05x 3 742 362= 187 118,10 krooni. Seega on hageja kogu nõude suurus 187 118,10 + 887 618.40 = 1 074736,50 krooni. Juhindudes VÕS §- dest 116,116 lg.2 p.4 ja 5 635 lg.l,641,642 lg.l 644 lg.l, 655 lg.l ning lepingu p.-dest 10.2 ja 14.4; TsMS §-de 377 lg.l 378 lg.l p.2 ja 89 lg.l sätetest palub hageja:
Kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista hagiavalduses toodud nõuet tema vastu. Kostja on seisukohal, et väär on hageja väide, mille kohaselt 26 juuniks 2008 ei olnud kostja suutnud üle anda mitte ühtegi terviklikku töölõiku. 23. juuniks 2008 anti hagejale üle teostatud tööd, millistes oldi kokku lepitud. Osalise tööde üleandmise hagejale hilisemal tähtajal kui lepingus sätestatud, tingisid hageja poolt tehtud muudatused projektis ning lõpptellija poolt valitud ning sisseostetud materjalide mitte sobimine projekti teostamiseks. Lisaks on allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, milles kajastuvad teostatud tööd ning nende tööde kvaliteedi aktsepteerimine hageja poolt. Eeltoodu tõendab lõpetatud ning kvaliteetsete töölõikude üleandmist. 27 juunil 2008 fikseeris hageja kostja poolt puudulikult või tegemata tööd koos teise alltöövõtja Electricity OÜ töötajatega. Kostja leiab, et säärane hageja ning Electricity OÜ poolt teostatud puudulike ning tegemata tööde fikseerimine ning selle kohta koostatud vastavasisuline akt ei ole objektiivne, erapooletu ning ei vasta tegelikkusele. Kuivõrd tegeliku olukorra kindlakstegemisele oleks tulnud kaasata kostja ning erapooletu ekspert. Seetõttu kostja leiab, et kohus ei peaks arvesse võtma hageja ning Electricity OÜ poolt koostatud fikseerimisakti, kuna see ei kajasta reaalselt tegelikku olukorda. Kostja ei nõustu hageja 887 618,40 krooni suuruse nõudega, kuna leiab, et kahju, mida hageja väidetavalt on kandnud seoses kostja väidetavate lepinguliste kohustuste mittetäitmisega ja ebakvaliteetsete tööde parandamisega ei vasta eeltoodud summale. Eeltoodud summa on kujunenud elektri ja automaatika tööde eest esitatud arvete alusel.
lk 5 Elektri ja automaatika töid on teostatud arvestades, Electricity OÜ ja Primus Saare poolt teostatud fikseerimisakti. Kuivõrd fikseerimisakti ning tegelikult kostja poolt tehtud ning tegemata tööd ei ole omavahel kooskõlas, ei ole tõendatud hageja kahju ning lisaks veel sellises suuruses. Kuna viivitus tööde üleandmisel on tekkinud suuresti hageja ja või kolmandate isikute tõttu, ei ole kostja tööde üleandmisega viivitamise eest vastutav. Kostja kinnitab, et ei soovi antud hetkel esitada vastuhagi antud asjas. Kohtukulud peaks kandma isik, kelle kahjuks otsus tehakse. Lähtudes kõigest eeltoodust palub kostja: jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahv -viivis tööde tähtajaks mittetegemise eest summas 187 118,10 krooni; jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks lepinguliste kohustuste mittetäitmisega tekitatud kahju tööde ebakvaliteetselt teostamise eest summas 887 618.40 krooni; jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 28. 09. 2007 sõlmisid pooled, hageja tellijana ja kostja alltöövõtjana, alltöövõtulepingu nr. 307-4 /t.l. 6/ (edaspidi leping). Lepingu objektiks oli lepingu p. 3 kohaselt Pädaste mõisa tugevvoolu paigaldus ja üleandmine elektrikontrolli keskusele, kütte ja ventilatsiooni automaatika ja juhtimine, E-BUS süsteemi väljaehitus, mida teostatakse vastavalt tellija poolt esitatud tugevvooluprojektile. Tööde loetelu ja hinnad sisaldusid lepingu lisas nr. 2. Kostja poolt tehtud hinnapakkumine oli summas 2 707 500.- krooni /t.l. 9/, millele lepingu p. 8.1 kohaselt lisandus käibemaks 487 350.- krooni, kokku 3 194 850.- krooni. Täiendavate lisatööde maksumus 189 860,50 krooni /t.l.12/, millele lisandus käibemaks 34174,89 krooni, kokku 224 035.- krooni. Seega pidi tööde lepinguline maksumus olema kokku 3 418 885.- krooni. +kallinemine seoses projekti vahetusega, mida hageja tellijana ei aktsepteerinud. Reaalse kallinemise kohta ei ole hageja dokumente esitanud, mistõttu kohus ei saa seda arvesse võtta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg. 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Lepingu p. 3.2 ja 3.5 kohaselt tuli töö teha vastavalt hoone tehnosüsteemide RYL 2002 kvaliteedinõuetele. Töö hulka kuulusid ka alltöö tegemiseks vajalike lubade ja litsentside hankimine, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale (hageja) üleandmine. Vastavalt lepingu p. 8.1 järgi oli lepingus ettenähtud tööde üleandmise tähtaeg 30. märts 2008.a. Kostja oma kohustusi tähtajaks nõuetekohaselt ei täitnud.
lk 6
lk 7 VÕS § 644 lg. 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai.
lk 8 summas 132 478, 20 krooni, 21. 08. 2008 koostatud arve kohaselt 131 674, 10 krooni ja
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.