Tsiviilasi nr 2-09-1780
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-1780
Tsiviilasi
KÜ XXXX hagi R.T. vastu 3 688,55 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 688,55 krooni -
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
hageja KÜ XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX); seaduslik esindaja juhatuse liige V.L.; kostja R.T. (isikukood XXXX; XXXX).
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata KÜ XXXX hagi R.T. vastu 3 688,55 krooni väljamõistmiseks. Otsus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud KÜ XXXX kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-5, 26-27) Hagiavalduse kohaselt kuulub alates 18.04.2008. a Jõgevamaal XXX aadressil XXXX asuv korter nr XX R.T. (kostja) ja J.K., kes on seetõttu KÜ XXXX (hageja) liikmed, olles kohustatud järgima
hageja põhikirja ning tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Hageja poolt on tagatud kommunaalteenuste osutamine, kuid perioodi eest 01.05.2008. a kuni 31.12.2008. a on hagejale XXXX majandamiskulude ja osutatud teenuste eest (elamispinna remonditasu, hooldustasu, küte) tasumata 7 377,10 krooni. Kuivõrd J.K. tasus kohtumenetluse ajal hagejale poole võlgnevusest (3 688,55 krooni), poole riigilõivust (800 krooni) ja poole õigusabikuludest (250 krooni) ning tegemist on kaasomandis oleva korteriga, palub hageja, et kohus lõpetaks menetluse J.K. suhtes ja mõistaks R.T. hageja kasuks välja 3 688,55 krooni kommunaalteenuste võlgnevuse katteks, 800 krooni riigilõivu katteks ja 250 krooni õigusabikulude katteks. 20.04.2009. a määrusega lõpetas kohus menetluse KÜ XXXX hagis R.T. ja J.K. vastu 7 377,10 krooni väljamõistmiseks J.K. suhtes. KOSTJA VASTUS (tl 24, 41) Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja omandas mõttelise osa vaidlusalusest korterist notariaalse müügi- ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga 18.04.2008. a. Nimetatud lepingu punktist 4.2 tuleneb, et kogu lepinguobjekt (XXXX-XX korter) jääb H.M. (endise omaniku) kasutusse ning viimane on kohustatud tasuma ka lepinguobjekti kasutamisega seotud kulud. 16.02.2009. a seisuga on hageja kõik kommunaalteenuste arved esitanud H.M. nimel. Seega tuleb hagejal pöörduda võlanõudega H.M. poole. Lisaks juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja kasuks on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega tsiviilasjas nr 2-08-60345 mõistetud H.M. välja võlgnetava kommunaalteenuse tasu 2008. aasta mai ja juuni kuu eest kokku summas 1 088,70 krooni, mistõttu ei saa korteriühistu nõuda sama summa veelkordset tasumist kostjalt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas asjas on hagejaks korteriühistu, mis korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lõike 1 kohaselt on korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lõige 1). Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva (KÜS § 5 lõige 2). Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomandi võõrandajale kuulunud korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest (KÜS § 51). Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele (KÜS § 5 lõige 5). Kohtule on esitatud 18.04.2008. a müüja H.M. ja ostjate R.T. ja J.K. vahel sõlmitud notariaalne müügi- ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping (tl 12-17), millest nähtub, et ostjad kaasomanikena ostavad võrdsetes 1⁄2 suurustes mõttelistes osades XXXX aadressil XXXX asuva korteri number XX. Seega kuulub korteriomand mitmele omanikule, kuid kohtule ei ole teada, kumb omanikest, kas R.T. või J.K., on võetud korteriühistu liikmeks vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele tulenevalt KÜS § 5 lõikes 5 sätestatust. Seega on selgusetu, kumb omanikest on korteriühistu liige, kellele laienevad seadusest tulenevad ühistu liikme õigused ja kohustused. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi korteriomand on võõrandatud, nähtub notariaalsest müügi- ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu punktist 4, et vaidlusalune korter koormatakse tähtaegse isikliku kasutusõigusega H.M. kasuks tähtajaga üks aasta alates lepingu sõlmimisest (punkt 4.1) ja et H.M. tasub korteri kasutamisega seotud kulud (korteriühistule, elektri eest jms) (punkt 4.2). Alles tähtaja möödumisel kohustub H.M. korteri vabastama ning otsese valduse üle andma (punkt 4.3). Seega on lepingupooled leppinud kokku, et perioodil, mil
korter on koormatud isikliku kasutusõigusega H.M. kasuks, kannab korteri majandamiskulud ja muud maksed H.M.. Dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt võib olla lepinguga teistmoodi kokku lepitud, kui seadusest tuleneb, kuid lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks summas 3 688,55 krooni. Majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 151 lõige 1). Majandamiskulude võla arvestusperiood (tl 6) algab 2008. a mai kuust ja võlgnevust on arvestatud kuni 2008. a detsembri kuuni. Seega on tegemist ajaga, mil nimetatud perioodil tarbitud teenuste kasutamise eest tuli 18.04.2008. a sõlmitud notariaalse müügi- ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kohaselt maksta H.M.. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus KÜ XXXX hagi R.T. vastu 3 688,55 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.