Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-09-12835 mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

EELNEV MENETLUS

ASJesitas 25.03.2009 hagi S OÜ ja MN vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 04.06.2009 Harju Maakohtu määrusega on välja kuulutatud S OÜ pankrot, mistõttu jättis kohus 25.08.2009 määrusega hagi OÜ S vastu läbi vaatamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale MN hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on 31.03.2009 üle antud kostja elukaaslasele. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks. 21.04.2009 esitas kostja kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse ning pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 22.05.2009. Kostja ei ole käesoleva ajani hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu sõlmitud käenduslepingust ning sõlmitud käenduslepingu lisast nr 1. Kostja 1 ei täitnud oma kohustusi hageja ees ning võlgneb hagejale 187 092,16 krooni, millest põhivõlgnevus on 137 246,95 krooni ja viivis 49 845,21 krooni. Kostja 2 vastutab kostja 1 võlgnevuse eest käenduslepingu alusel piirsumma 450 000 krooni ulatuses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise kliendikaardi lepingu nr 487 lisas kokkulepitud määras 0,6% (0,1 % üle maksetähtaegse võlgnevuse korral + täiendavalt 0,5 %, kui viivitus kestab üle 30 päeva) päevas põhinõudelt, kuni hetkeni mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99%, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

2-09-12835 täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 88 lg 8 kohaselt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud int5ressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu 25 450 krooni järgmiselt: 15 000 krooni riigilõivu hagi esitamisel, 450 krooni riigilõivu hagi tagamise taotluselt, 10 000 krooni hagi tagamise tagatisena. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Seega ei mõista kohus hageja poolt tasutud hagi tagamise tagatist summas 10 000 krooni menetluskuluna kostjalt välja. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 15 000 krooni ning hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 450 krooni, kokku 15 450 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-09-12835 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimused.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.