11. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi Avalduse ese
nr 2-09-38390 OÜ Phytonix Ehitus avaldus OÜ Phytonix Ehitus pankroti väljakuulutamiseks
Asja lahendamine
hagita menetlus kohtuistungil 10. septembril 2009
Kohtukoosseis Avaldaja-võlgnik
kohtunik Helle Tamm OÜ Phytonix Ehitus (registrikood 10924582; aadress Tartu 15a, Viljandi) juhatuse liige Rain Raimo
Avaldaja-võlgniku esindaja Ajutine pankrothaldur
Mart Sikut (36102116012; advokaadibüroo Sikuti; aadress Tartu 9, Viljandi)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 478, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus
1.Rahuldada OÜ Phytonix Ehitus avaldus ja kuulutada välja OÜ Phytonix Ehitus (äriregistrikood 10924582; Tartu 15a, Viljandi) pankrot 11. septembril 2009 kell 14.00. Täiendavad otsustused
2.Pankrotihalduri nimetamise, võlausaldajate üldkoosoleku, pankrotimenetluse kohtukulude ja pankrotiotsuse teatavaks tegemise osas: 2.1 nimetada OÜ Phytonix Ehitus pankrotihalduriks Mart Sikut (advokaadibüroo Sikuti, asukoht, Tartu tn 9, Viljandi linn; telefon 5040266, e-posti aadress: [email protected]); 2.2 määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 01. oktoobril 2009, algusega kell 10.00 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Viljandi linnas Posti tn 22; 2.3 määrata pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Mart Sikuti tasuks 18 000 krooni millele lisandub sotsiaalmaks; 2.4 määrata pankrotivarast ajutisele pankrotihaldurile advokaat Mart Sikutile tema ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste tasumine koos käibemaksuga 219 krooni 60 senti; 2.5 avaldada pankrotiotsusest pankotiteade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2.6 saata pankrototsus viivitamata registripidajale; Selgitused kohtumäärusele
3.Selgitada: 3.1 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud; 3.2 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata;
3.3 PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse; 3.4 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.5 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pankrotimenetluse asjaolud
1.1.Avaldaja esitatud asjaolud ja tõendid Tsiviilasjas on OÜ Phytonix Ehitus avaldajana esitanud 06. augustil 2009 kohtule avalduse OÜ Phytonix Ehitus pankroti väljakulutamiseks. Avaldaja väitel on ta maksejõuetu. Pankrotiavalduses on Osaühing Phytonix Ehitus avaldajana märkinud, et keerulise majandusolukorra tõttu on OÜ majandustegevuses ilmnenud raskused, OÜ ei suuda täita oma kohustusi, ära maksta võlgu ja on muutunud maksejõuetuks. OÜ äritegevus on kahjumis, võlgnevused teistele isikutele on pidevalt suurenenud ja praeguses majanduskriisis pole olukorra paranemine tõenäoline. Koos pankrotiavaldusega on OÜ Phytonix Ehitus esitanud kohtule seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlgnik jäi kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse juurde
1.2.Ajutise pankrotihalduri seisukohad Pankrotimenetluse algatamise määruses nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikuti ja tegi talle ülesandeks: 1) teha kindlaks võlgniku vara ja kohustused ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 2) anda hinnang võlgniku maksevõime ja tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta; 3) tagada võlgniku vara säilimine; 4) selgitada välja maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kohtu määratud ülesessannete täitmise kohta on ajutine haldur esitanud 07. septembril 2009 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Ajutise pankrotihaldur on oma arvamuses leidnud, et OÜ Phytonix Ehitus, maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on esialgsele ajutise halduri hinnangul muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses: eelkõige objektiivsed asjaolud - üleüldine olukord Eesti majanduses, majanduslangus ja finantskriis; kriisiolukord ehitus- ja kinnisvaraturul. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ning kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleva aruande koostamise seisuga väita, et võlgniku esindajad oleksid toime pannud pankrotikuritegusid. Juhtimisvigade, PankrS § 28 lg 2 mõttes, olemasolu ja nende seotust makseraskuste tekkimisel tuleb vaagida täiendavalt pankrotihalduril menetluse kestel. Võlgnik omab alljärgnevaid varasid : - Pooleliolev korterelamu asukohaga Looga 8, Viljandis (jagatud korteriomanditeks), mille väärtuseks on OÜ juhatuse hinnangul (raamatupidamislik soetusmaksumus) 7 386 920 krooni. - Korter asukohaga Väike 12-5 Viljandis, mille väärtuseks on OÜ juhatuse hinnangul (raamatupidamislik soetusmaksumus) 414 929 kr. - Hoonestusõigus kinnistule Jakobsoni 18 Viljandis, mille väärtust ei ole OÜ juhatuse hinnangul võimalik hinnata (investeerimiskohustus on täitmata, seetõttu on kinnistu omanikul õigus hoonestusõigus lõpetada, kusjuures hoonestusõigus langeb tagasi omanikule). - Nõuded deebitoride vastu (ostjad ja muud isikud) ,mille koguväärtuseks on juhatus hinnanud 2 016 382 krooni. - Võlgnik omab arvelduskontot Swedbankis, mille saldo seisuga 20.07.2009 oli null krooni, arvelduskontot SEB Pangas, mille saldo seisuga 18.08.09 oli 39.34 krooni (kaardi hooldustasu võlg 45 krooni ja võlgnevus teatise eest 20 krooni) ning arvelduskontot Krediidipangas, mille saldo seisuga 13.08.09 oli 11 929,96 krooni (nõuded Krediidipank kasuks 36 krooni).
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on praeguse majandussurutise ja finantskriisi tingimustes on pankrotistunud äriühingu varade müük keeruline. Keeruline on prognoosida pankrotivõlgniku varade turuväärtust, kuna likviidsete varade osakaal on väga väike, problemaatiline praeguses kinnisvaraturu situatsioonis realiseerida pooleliolevaid ehitisi. Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kogusummas 12 666 388 krooni. Pankrotimenetluse kestel on ajutine pankrotihaldur selgitanud välja, et ettevõtte ees on alljärgnevad kohustused: Swedbank nõuded tulenevad laenulepingutest, kokku 7 454 293,2; ostjate ettemaksed Looga 8 korterite eest –3 690 505 krooni; võlad tarnijatele - 1 401 956 krooni; võlad töötajatele -166 104 krooni; võlad Maksu- ja Tolliameti (maksuvõlg, intress jm. kohustused) – 3 315 608 krooni. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 04.09.2009.a kohustusi kogusummas 16 028 466,2 krooni, varade väärtuseks on maksimaalselt 9 818 231 krooni. Arvestades vara ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara väärtus on väiksem kohustustest, kohustused ületavad tunduvalt varasid - seega on võlgnik maksejõuetu ja ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime hindamisel põhineb võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud materjalidele, võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonile ja halduri poolt kogutud informatsioonile. Nagu nähtub ka ettevõtte põhikirjast ja võlgniku poolt koostatud majandustegevuse ülevaatest, on osaühingu peamisteks tegevusaladeks olnud ehitustegevus ja kinnisvaraarendus, eelkõige tegeleti üldehitustöödega. Varasemad arendusprojektid (Väike 12 Viljandis) lõppesid kasumlikult. 2007.a. mais omandas osaühing tootmishoone asukohaga Looga 8 Viljandis (endine kudumisvabrik Sandra) ja planeeris selle ümberehitamist korterelamuks ning korterite müüki eraisikutele. Kinnisvaraturu langussituatsioonis ilmnes, et see äriplaan osutus liiga optimistlikuks. Looga 8 kinnistu ostmiseks ja ümberehitustööde finantseerimiseks kasutati pangalaenu Hansapangast, panga krediidipoliitika karmistumise ja üldise majandusolukorra halvenemise tõttu tekkisid raskused laenude teenindamisel ja tähtaja pikendamisel. Ettevõte üritas jõuda Hansapangaga kokkuleppele, kuid lahenduseni ei jõutud ning pank algatas täitemenetluse. Ettevõtte kasutuses on liisinglepingu alusel sõiduauto MB 500 SL(liisingleping nr.0134018L) Liisinguandja Swedbank Liisingu AS, liisinglepingust võib tekkida potentsiaalne kohustus suurusega kuni 296 208 kr. Ettevõte on pikaajaline maksuvõlglane Maksu- ja Tolliameti ees. Juhataja sõnul on püütud jooksvaid makseid siiski tasuda ning korduvalt on üritatud ka Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppele jõuda võlgnevuse ajatamises või maksegraafiku sõlmimises, mis aga kahjuks ei ole tulemusi andnud. Maksu- ja Tolliameti poolt on korduvalt osaühingu arveldusarveid ja varasid arestitud, mis on põhjustanud omakorda finantsseisundi halvenemist ja raskendanud majandustegevust. Majanduse kõrghetkel teostas ettevõte mitmesuguseid investeeringuid teistesse äriprojektidesse ning välja andnud laene teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Majanduse jahenedes osutusid need äriprojektid ebaatraktiivseteks või hoopis kahjumlikeks. Ajutise halduri tööperioodil ja haldurile esitatud teabe alusel on ilmnenud, et võivad esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused pankrotipessa. Kohtuistungil ajutine jäi pankrotihaldur oma kirjalikus aruandes esitatud aruande ja arvamuse juurde.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik
Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja pankrotiseaduses (PankrS). Tartu Maakohtu 07. augusti 2009 määrusega on algatatud OÜ Phytonix Ehitus pankrotimenetlus ja pankrotiasja ettevalmistamiseks on nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikut, esitas kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Asjas on toimunud kohtuistung, mille tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).
3.2.Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tuvastada ajaolud OÜ Phytonix Ehitus maksejõuetusest ning selle iseloomust ning otsustada pankroti väljakuulutamine. Vastavalt PankrS §-le 1 pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus (p 11). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (p 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (p 3). Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lg 2 p-s 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja otsusega (pankrotiotsus). Vastavalt PankrS § 13 lg-le 1 peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. PankrS § 13 lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. PankrS § 13 lg 3 kohaselt seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. PankrS § 13 lg 4 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi (TsMS § 229 lg 2). Avalduse lahendamisel loeb kohus isikute ärakuulamisi usaldusväärseteks tõendusvahenditeks koos muude tõenditega. Kohtuistungil leidis usaldusväärselt tuvastamist asjaolu, et OÜ Phytonix Ehitus on maksejõuetu ning puuduvad pankrotimenetlust algatamata jätmise alused. Põhjendatud on OÜ Phytonix Ehitus pankroti väljakuulutamine vastavalt PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankrotimäärusega. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotiotsuses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele ning pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda
Võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohaks määrata Viljandi kohtumaja ja alguse ajaks 01.oktoober 2009 kell 10.00. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Mart Sikut (36102116012; advokaadibüroo Sikuti; aadress Tartu 9, Viljandi) on usaldusväärne isik nimetamiseks OÜ Phytonix Ehitus halduriks. Mart Sikut on PankrS § 57 lg 3 kohaselt andnud kohtule nõusoleku tegutsemiseks haldurina ning kinnitanud kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt Äriseadustiku § 58 lg 1 p-le 2 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankroti väljakuulutamine koos pankrotihalduri nime, isikukoodi ja elukohaga, samuti märge, et tema esindab ettevõtjat. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtul pankrotiotsusest viivitamatult avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
3.4.Pankrotimenetluse kulud Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Pankrotimenetluse kuludeks on PankrS § 150 lg 1 kohaselt muuhulgas: 1) kohtukulu; 2) ajutise halduri tasu ning 3) ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks Asjas on pankrotimenetluse kulu - ajutise halduri tasu 18 000 krooni ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 219.60 krooni. PankrS § 23 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi (lg 1). Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (lg 2). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise halduri tasu 18 000 krooni ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 219.60 krooni on põhjendatud ja kuuluvad tasustamisele pankrotivarast. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse. Määruse täitmisest ja edasikaebamisest Hagita menetluses tehtavad isikule õiguse andvad või seda muutvad või selle lõpetavad määrused, muu hulgas isiku ametisse nimetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrused, kehtivad kõigi isikute suhtes (TsMS § 478 lg 5). Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32 lg 1).
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.