Osaühingu Aestico Ehitus hagi Madis Kaurla vastu kahju 181 705 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aestico Ehitus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aestico Ehitus (registrikood 10509673, asukoht Kesk-Sõjamäe 10A, 11415 Tallinn), seaduslik esindaja Einar Kallas, lepinguline esindaja adv Marget Henriksen ja Kaimo Räppo
Kostja Madis Kaurla (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx, xxxxx-xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Rein Laid Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 09.04.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja OÜ Aestico kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(14)
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Osaühing Aestico Ehitus esitas 26.06.2007.a hagi Madis Kaurla vastu kahju 181 705 krooni hüvitamiseks.
2.xxxxxx xxxxxx Xxxxxxxxxx Xxxxxxx xxx x asuva ühepereelamus toimus 13.06.2006.a. tulekahju. Hageja väitel tuvastati 13.06.2006 ülevaatusel, et tulekahju tekkimise põhjuseks oli valede töövõtete kasutamine kostja poolt, kes ei olnud SBS katte kleepimisel rõdule piisavalt hoolikas. Elamu fassaad oli soojustatud Isover klaasvilla KL35 ja tuuletõkkeplaadiga RKL-EJ25, mille pinnakate oli kaetud paberiga, mis on põlev materjal ja eeldab tugevdatud järelevalvet lahtise tulega töötamisel. Fassaadi tuulutuskanal oli aga lahtise tule eest kaitsmata, mille kaudu võis leek kergelt liikuda katuseräästasse. Puudusid ka tulekustutusvahendid lahtise tulega töötamisel. Tulekahju käigus hävis elamu osaliselt. Algatatud on väärteomenetlus, kuid Eesti Päästekeskuse uurija Margo Kruusma info põhjal ei ole kostjat võimalik kätte saada ning isik hoiab väärteomenetlusest kõrvale.
3.Kahju tekitati tööülesandeid täitnud füüsilise isiku Madis Kaurla süü läbi ebaprofessionaalse ehitustöö tegemisel. Hageja tellis alltöövõtu korras kostjalt SBS katte kleepimise rõdudele, mis eeldas tugevdatud järelevalvet. Tulenevalt sellest, et tugevdatud järelevalve puudus, samuti olid täitmata tuleohutusnõuded kostja poolt, süttisid maja katusekonstruktsioonid põlema, millest tekkis hagejale kahju.
4.Hageja osundab võlaõigusseaduse (VÕS) § 640 lg 2, mille kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Tulekahju tekkis töö tegemise käigus, mis tähendab, et VÕS § 641 lg 4 järgi loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel.
5.Hageja taastas ehitise põlenud osa ja kandis sellega seotud kulud, mille hüvitamise kohustus on kostjal. Vastavalt VÕS-ile on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
6.Kostja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tuletöid tegev ettevõtja, pidi enne tuletööde alustamist tegema kindlaks tulekustutusvahendite asukoha ehitusobjektil ja juhul, kui ta ei teadnud nende asukohta, siis ta ei oleks tohtinud kõigele vaatamata alustada ehitusobjektil tuletöid. Ehitusobjektil pidi olema kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutusvahendit ja need pidid asuma tuletööde teostamise kohast mõistlikul kaugusel. Enne tuletöö tegemise alustamist oleks kostja pidanud kontrollima, kas tulekustutusvahendid on käepärast, juhul kui peaks
2(14)
tekkima tulekahju tuletöö tegemise käigus.
7.Hageja sai teada, et alustatud on väärteomenetlus Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroolt. Väärteomenetlus on alustatud siseministri 18.06.1998.a määruse nr 15 tuletööde tuleohutusnõuete rikkumise fakti suhtes, mille käigus selgus, et tuletööde tegija Madis Kaurla rikkus tuletööde tuleohutuse nõuded p 16 ning suure tõenäosusega p 17. Samuti võib esineda eelnimetatud määruse nr 15 p 5 rikkumine. Nimetatud väärteoasi on Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Margo Kruusmaa menetluses.
8.Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping Xxxxxxx xxx x, XXXXXX asuval ehitusobjektile SBS katte kleepimiseks rõdule. Kostja ülesandeks oli kahe rõdu hüdroisolatsioon SBS katte professionaalne paigaldus. Hageja poolt oli antud kostjale suuline luba tuletööde tegemiseks. Siseministri 18.06.1998.a määruse nr 15 p 4 kohaselt peab peatöövõtja määrama tuletööde eest vastutava isiku. Samas hageja poolt tuletööde eest vastutava isiku määramata jätmine ei põhjustanud tulekahju, vaid tulekahju põhjustas kostja poolt valede töövõtete kasutamine ja hooletus.
9.Kuna kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad VÕS § 103 lg 2 tähenduses, ei ole kostja tegu vabandatav. Kostjale on väljastatud Soome Vabariigi Päästeameti poolt tuletööde tegemise luba, mis kehtib kuni 2009.a. maini. Seega pidi kostja kui tuletöid sisalduvat töövõttu tegev töövõtja olema teadlik SBS katte paigaldamise õigetest töövõtetest ning nii siseministri 18.06.1998.a määrusega nr 15 kehtestatud tuletööde tuleehitusnõuetest kui siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 tuleohutuse üldnõuetest. Vastasel juhul ei tohiks kostja üldse tuletöid teha.
10.Hageja poolt väljastatud Xxxxxxx xxx x taastamistööde akti kohaselt on taastamistööde maksumuseks kokku 181 705 krooni. Selles summas sisaldub nii materjali kui ka tööjõukulu põlenud kahjustuste likvideerimiseks ja asendamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 181 705 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väitel ei fikseeritud tulekahjujärgseid kahjustusi ehitusobjektil dokumentaalselt ühegi pädeva ametiisiku poolt. Hageja vastusest nähtub, et mitte ühegi pädeva ametiisiku poolt, 13.06.2006.a. ehitusobjekti ülevaatust ei teostatud, ülevaatuse kulgu ja tulemeid dokumentaalselt fikseeritud ei ole, vaid hageja esindaja Einar Kallas vaatas ainuisikuliselt ehitusobjekti üle.
12.Hageja nimetas ülevaatamisel osalejana veel Saint-Globain Isover AS marketingijuhi H. K.. Seega hagiavaldusele lisatud Saint-Gobain Isover Eesti AS 13.06.2006.a. Xxxxxxx xxx x ülevaatusakt ja Aestico Ehitus OÜ 31.09.2006.a. Xxxxxxx xxx x tulekahju taastamistööde akt nr 36 ei kujuta oma sisult akti ega tõenda midagi.
13.Siseministri 18.06.1998.a määrusega kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuete p 4 kehtestab, et objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku. Seega vastutas hageja tuleohutuse eest objektil. Siseministri 18.06.1998.a määrusega kinnitatud tuletööde; tuleohutusnõuete p 82 sätestab, et enne gaasileegi või kuumaõhupuhuriga töö alustamist peab töötegija rakendama meetmed 3(14)
katusekatte, selle süttiva soojusisolatsiooni, katusekattematerjali ja põlevmaterjalist ehitustarindi süttimise vältimiseks. Milliseid meetmeid töötegija rakendas, välja selgitatud ei ole.
14.Kostja ei nõustu hageja vastuses sisalduva Madis Kaurla ettevõtjastaatuse määratlusega ja tema oletatavate kohustustega, kuna siseministri 18.06.1998.a. määruse tuletööde tuleohutusnõuete punkt 4 kehtestab, et objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku. Järelikult nimetatud isiku, s.o. hageja esindaja Einar Kallase otseseks ja vahetuks kohustuseks oli enne tuletöö tegemise alustamist kontrollida, kas tulekustutusvahendid on käepärast. Hageja ei saa anda suulist luba tuletööde tegemiseks. Hageja väitel tuleb kohaldada siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõudeid. Kostja märgib, et vastavalt siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõuete §-ile 3 vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal.
15.Hageja on osundanud siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõuete § 12, jättes välja nimetatud paragrahvi punkti 1. Siseministri 08.09.2000.a. määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõuete § 12 sätestab, et füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks: järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid; tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava ja säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötamisel; kasutama tule- ja plahvatusohtlikus tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest vastutava isiku juhiseid; rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse; hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima alaealise viibimist käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme, põlevmaterjali kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev kolle, lõke, illumineeritud jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta; teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, päästevahendit; tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi häirekeskus) ja objekti administratsioonile. Seega järeldab kostja, et nimetatud objektil konkreetseid tuleohutusnõudeid kehtestatud ei olnud, seetõttu hageja viitab ka üldnormile. Kuid ka üldnorm s o siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kinnitatud tuleohutuse üldnõuete § 3 kehtestab, et vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal - hageja esindajal Einar Kallasel. Kostja järeldab, et sellel konkreetsel objektil tuleohutusnõudeid hageja poolt ei vormistatud.
16.Hageja väitele, et ülevaatusel 13.06.2006.a. tuvastati, et tulekahju tekkimise põhjuseks oli valede töövõtete kasutamine kostja poolt, kes SBS katte kleepimisel rõdule ei olnud piisavalt hoolikas, vaidleb kostja vastu. Ekspertiisi- ja projekteerimisbüroo "Ehitusekspert" 22.09.2008.a koostatud eksperthinnangu kohaselt seisuga 13.06.2006.a oleks tulnud kohapeal koostada akt, kust oleks osa võtnud kostja ja objekti tehniline järelevalve, mida aga ei tehtud. Läbivaadatud materjalist ei selgu, et kostja kasutas valesid töövõtteid ja on süüdi põlengus.
17.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et nimelt oli fassaad soojustatud Isover klaasvillaga KL35 ja tuuletõkkeplaadiga RKL-EJ-25, mille pinnakate oli kaetud paberiga, mis on põlev materjal ja eeldab tugevdatud järelevalvet lahtise tulega töötamisel. Puudusid ka tulekustutusvahendid lahtise tulega töötamisel, mille tulemusena hävis elamu tulekahju käigus osaliselt. Tugevdatud järelevalve kohustus on isikul, kes on objekti omaniku, valdaja või 4(14)
peatööettevõtja poolt määratud tuletööde üle järelevalvet teostavaks isikuks, objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja.
18.Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Margo Kruusma 16.06.2008.a. väärteomenetluse lõpetamise määrusega väärteoasjas nr.5-5/06/l-MK-Ü on lõpetatud väärteomenetlus Madis Kaurla suhtes.
19.Kostja märgib, et ta ei ole ennast kuidagi võimalikuks töövõtulepingu subjektiks määratlenud, mida kinnitab ka hageja - Madis Kaurla töökaaslane soovitas temaga kontakti võtta. Ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V. V.'i ütlustest nähtub, et tööandja Einar Kallas andis eelmisel õhtul tema kätte kostja töövahendid - gaasipõleti, mille tunnistaja kostjale andis järgmisel hommikul. Seega kostja ei osutanud ega saanud osutada hagejale teenust töövõtulepingu mõistes, millest tulenevalt nende vahel ei eksisteerinud ka alltöövõtu suhteid. Eeltoodust tulenevalt kostja ja hageja sõlmisid töölepingu seaduse (TLS) § 8 mõttes.
20.Kostja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kuulub tema suhtes kohaldamisele ka VÕS § 139 lg 1, 2, mille kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
21.Hageja ei ole suutnud tõendada ka võimaliku kahju konkreetset suurust. Hageja poolt esitatav väljasõidu-arvestuskaart on tegelikult pealkirjastatud "Väljakutse andmed", kujutab endast kuskilt väljatrükitud vigase kirjaga paberilehte, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 mõttes tõendiks, hageja poolt kohtule esitatud hageja ehitusjuht Einar Kallase poolt tehtud fotode alusel ei ole Ekspertiisi- ja projekteerimisbüroo "Ehitusekspert" koostatud eksperthinnangus saanud aluseks võtta kahju suuruse määramisel; OÜ Aestico Ehitus 21.09.2006.a. hinnakalkulatsioonis nr.36 kajastatud töömahud on hageja ise leidnud tööjõukulu maksumust ja materjalide maksumust esitamata, üldise hinnakalkulatsiooni on koostanud hageja esindaja Einar Kallas; kostjale ei esitatud hageja poolt tehtavate remont-ennistuse töömahtude kalkulatsiooni; kostjat ei kutsutud kohale Isover Eesti AS poolt teostatud objekti uuringule; hageja poolt 07.05.2008.a. koostatud taastamistööde korrigeeritud akt nr 12 on samuti täpsustamata tööjõukulud tööühikutele ja kokku ning materjalikulud tööühikutele ja kokku; hageja poolt hagimaterjalidele hulgaliselt materjalide kokkuostutšekkide lisamine ei tähenda, et hageja poolt ostetud materjalid läksid kõik vaadeldavale objektile. Kohtu põhjendused
22.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistes kostjalt välja 4 800 krooni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata.
23.Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub vaidlus poolte vahel selles, et XXXXXX XXXXXX Xxxxxxxxxx Xxxxxxx xxx x asuva ühepereelamus toimus 13.06.2006.a tulekahju, mille tagajärjel sai katusekonstruktsioon tule- ja kuumakahjustusi, pööningu soojustus - suitsuja veekahjustusi, fassaad - suitsu- ja tulekahjustusi, eluruumide viimistlus - vee- ja suitsukahjustusi, tulekahju tekkis ajal kui kostja alustas SBS katte kleepimist maja rõdule ja tulekahju põhjustas kostja tegevus.
5(14)
24.Vaidlus on poolte vahel selles, kas oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, kas kostja kasutas ebaõigeid töövõtteid ja oli hooletu, mille tagajärjel tekkis tulekahju, kui suur on tulekahjust põhjustatud kahju, kas kostja on kohustatud hüvitama tulekahjust põhjustatud kahju, kas kostja tegu on vabandatav, kas hageja õiguspärane tegevus võinuks ära hoida tulekahju või vähendada kahju ulatust.
25.Esmalt analüüsis maakohus, kas poolte vahel oli töö- või töövõtuleping. Kostja vande all antud seletusega on leidnud kinnitust, et ta pidi tegema 13.06.2006 tuletöid XXXXXXX X XXX asuva objekti rõdul 12 m2 hinnaga 40 krooni/m2. TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Hageja seadusliku esindaja seletusega on tuvastatud, et ta pöördus tuletöö tegemise eesmärgil OÜ Tehnolte poole, kes soovitas pöörduda kostja poole. Hageja eeldas, et kuna kostja töötab OÜ-s Tehnolte, siis ei pidanud vajalikuks kontrollida kostja pädevust tuletöö tegemiseks. Kohus soostub hageja seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe konkreetse teenuse osutamiseks kostja poolt hagejale, nimelt Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti kahele rõdule SBS katte kleepimine kostja poolt ja hageja poolt selle eest kostjale tasumine.
26.Töövõtulepingu puhul ei ole tellijal muud kohustust kui töö vastu võtta ja selle eest tasuda, tellija ei ole seotud töövõtja töö korraldamise ja selle juhtimisega. Töövõtja teeb oma töö omal riisikol ja korraldab ise oma tegevust. Tellijat huvitab üksnes töö resultaat, mitte see, kuidas tööd tehakse. Samas töölepingu puhul teeb töötaja tööandjast sõltuvat tööd, mida korraldab ja juhib tööandja. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Töövõtuleping on tasuline leping. Kuna käesoleval juhul oli hageja ja kostja vahel kokkulepe konkreetse teenuse osutamiseks hagejale, kostja oli töö tegemisel iseseisev, ta ei allunud hageja juhtimisele ja kontrollile, hagejat huvitab üksnes töö resultaat, siis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mitte töölepinguga ning käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TTS § 1 lg 1, mille kohaselt käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad tõutervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
27.Siseministri 18.06.1998.a määrusega nr 15 kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuete p-le 12, mille kohaselt tuletöö loal peab olema: loa väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi, aadress, registrikood, telefoni ja faksi number; tuletöö tegija ja/või tööjuhi ees- ja perekonnanimi; tuletöö tellija nimi, tuletöö koht ja liik; loa kehtivuse aeg (kuupäev ja kellaaeg); tuleohutusmeetmete loetelu; tulekustutusvahendite loetelu; järelevalvet teostava isiku nimi ja järelevalve kord; loa väljastamise kuupäev, loa väljastaja nimi ja allkiri; loa kättesaamise kuupäev ja loa saaja allkiri; lähima hädaabitelefoni asukoht ja kohaliku päästeasutuse häirekeskuse telefoninumber. Siseministri 18.06.1998.a määrusega nr 15 kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuete p 16 kohaselt ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke. Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrj ekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. Seega oli hageja kohustus kindlustada ehitusobjekt tulekustutusvahenditega, sealhulgas ka lahtise tulega töötamisel. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et ta sai karistada väärteomenetluses kuna ei vormistanud ettenähtud korras tuletöö luba. 6(14)
28.Siseministri 18.06.1998.a. määruse nr 15 tuletööde tuleohutusnõuete p-le 4, mis kehtestab, et objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku. Seega vastutas hageja tuleohutuse eest objektil. Järelikult oli hageja otseseks ja vahetuks kohustuseks enne tuletöö tegemise alustamist kontrollida, kas tulekustutusvahendid on käepärast.
29.Siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõuete § 12, mille kohaselt füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks: 1) järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid; 2) tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava ja säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötlemisel; 3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest vastutava isiku juhiseid; 4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse; 5) hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima alaealise viibimist käi tarud tule- või plahvatusohtliku seadme, põlevmaterjali kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev kolle, lõke, illumineeritud jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta; 6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, päästevahendit; 7) tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi häirekeskus) ja objekti administratsioonile.
30.Siseministri 18.06.1998.a määrusega nr 15 kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuete p 5 kohaselt tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuleohutustunnistuse võib väljastada isikule, kes vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a määrusega nr 324 kinnitatud "Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendile" on töökaitsealase koolituse käigus läbi teinud tuleohutusalaste teadmiste kontrolli või täiendõppe tuleohutuse alal. Küttekoldevälist tuld tohib teha kutsetunnistuseta isik. Tuletöö tegemine (välja arvatud küttekoldevälise tule tegemine) kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud.
31.Siseministri 18.06.1998.a määrusega nr 15 kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuete p 82 sätestab, et enne gaasileegi või kuumaõhupuhuriga töö alustamist peab töötegija rakendama meetmed katusekatte, selle süttiva soojusisolatsiooni, katusekattematerjali ja põlevmaterjalist ehitustarindi süttimise vältimiseks. Kostja seletusega on tõendatud, et pärast tulekahju küsis Einar Kallas, kas ta oskab seda tööd teha või mitte. Kostja seletusest nähtuvalt näitas teine tööline objektil, kus asub rõdu ning gaasipõleti ja gaasiballoon, mis olid natuke eemal rõdust tühermaa peal. Kostja palus võtta teisel töölisel rõdu alumised lauad eest. Kostja nägi, et seal all oli vill, mis ei põle. Kostja seletusest nähtuvalt, olgugi et ta töötas üksinda, kuid kahekesi on turvalisem. Kostja kinnitas, et ta küsis kustutit, kuid seda ei olnud, oli jäänud teisele objektile. Kostja võttis kaasa 2L veepudeli. Kostja seletusega on tõendatud, et kui sai pool m2 põletatud, siis kuulis, et seina sees krõbiseb miskit. Kostja hüüdis kohe, et vett toodaks juurde. Selgus, et seinas oli kasutatud põlevat villa ning selle peal oli paber, mis põles, tuli läks kiiresti räästasse. Oli olemas veevoolik, kuid sellega ei olnud võimalik kustutada, kuna põles seina seest. Tuletõrje tuli kiiresti kohale. Kostja seletusega on tuvastatud, et põlengu põhjustas teadmatus kuna ta teadis, et vill ei põle. Keegi ei öelnud, et see oli põlev vill ning paber. Kostja seletusega on leidnud kinnitust, et tööandja oleks pidanud teavitama kostjat, mis materjali on objektil kasutatud. Kostja kinnitas, et kasutas enda arvates õigeid töövõtteid. Kostja möönab, et tuli läks tuulutuskanalisse villa seest. Kostja väitel, et Soomes välja antud 7(14)
tuletöö loaga saab töötada Soomes, Norras, Taanis, Rootsis ning tuletöid Eestis tegi hageja esindaja palvel.
32.Tunnistaja V. V.i ütlustega on tuvastatud, et tema andis kostjale töövahendid: gaasipõleti, mille omakorda sai hageja seadusliku esindaja käest eelmisel õhtul, kuid tulekustutusvahendid olid soojakus. Tunnistaja V. V.i ütlustest nähtuvalt läks tulekahju kohe lahti, kui kostja tööle hakkas. V. V.i ütluste kohaselt oli soojakus 5-liitrine pulberkustuti. Kohus jätab tähelepanuta V. V. seletuskirja, kuna see pole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses (I kd lk 16). Tunnistaja N. B. ütlustega on tõendatud, et Xxxxxxx xxx x objektile kutsus tema 13.06.2006 tuletõrje. Tulekahju tagajärjel tuli vahetada majal katus, fassaad läks mustaks, osa sarikaid tuli ja katuse soojustus tuli vahetada, samuti gyprocit, koridoris vahetati parkett.
33.Siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud tuleohutuse üldnõuete §-ile 3 vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal. Seega vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasus hagejal. Väär on hageja seisukoht, et kostjale oli antud suuline luba tuletööde tegemiseks, kuna hageja suulist luba anda ei saa. Maakohus soostub hageja seisukohaga, et kostja, kes tuletöid sisaldavat töövõttu tegeva töövõtjana pidi olema viidatud tuleohutuse üldnõuetega igal juhul kursis.
34.Tulekahjujargse kahju likvideerimisel pidi hageja teostama plekk-katuse ja katuse roovituse demontaaži, uue aluskattekile paigalduse, roovi paigalduse, katusepleki paigalduse, puistevilla vahetuse, põlenud osa villa demontaaži, sarikate ja kandekonstruktsiooni vahetuse, põlemislõhna tõkestamiseks sarikate värvimise, fassaadi pesu, fassaadi värvimise, tuulekasti ja seinalaudise taastamise, gyproclagede kangaga maalritööd, seinte maalritööde taastamise, prügi utiliseerimise, veekahjustusega parketi vahetuse, pööningu luukredeli remondi ja värvimise.
35.Kostja pidi oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna töövõtulepingu täitmisel ning lahtise tulega töötamisel tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lahtise tulega töötamine kergesti süttivate materjalide kõrval nõuab aga kõrgendatud hoolsuskohustust. Isikul, kes tegutseb majandus-kutsetegevuses, peab see hoolsuse tase olema veel kõrgem, kui tavainimesel. Käesoleva töö tegemisel pidi kostja arvestama järgnevate faktoritega: fassaad oli soojustatud Isover klaasvillaga KL35 ja tuuletõkkeplaadiga RKL-EJ25, mille pinnakate oli kaetud paberiga; fassaadi tuulutuskanal oli aga lahtise tule eest kaitsmata, mille kaudu või leek kergelt liikuda katuse räästasse; puudusid tulekustutusvahendid lahtise tulega töötamiseks.
36.Saint-Gobain Isover Eesti AS-i marketingijuhi H. K. ülevaatusaktist nähtuvalt oli objekti fassaad soojustatud Isover klaasvillaga KL35 ja tuuletõkkeplaadiga RKL-EJ-25, mille pinnakate oli kaetud paberiga. Tulepüsivus klassiga F pinnakatte paber on põlev materjal (I kd lk 12).
37.Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 15.08.2007 kirjast nähtuvalt on väärteomenetlus alustatud siseministri 18.06.1998.a määruse nr 15 tuletööde tuleohutusnõuete rikkumise fakti suhtes, mille käigus selgus, et tuletööde tegija Madis Kaurla rikkus tuletööde tuleohutuse nõuded p 16 ning suure tõenäosusega p 17. Samuti võib esineda eelnimetatud määruse nr 15 p 5 rikkumine. Nimetatud väärteoasi on Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Margo Kruusmaa menetluses. Margo Kruusmaa on isiklikult hagejat teavitanud, et on väärteomenetluse raames saatnud Madis Kaurlale kolm kutset, kuid kostja ei ole ilmunud uurija juurde ega teavitanud uurija juurde ilmumatajätmise põhjusest (I kd lk 46-50). Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 28.11.2008 kirjast ilmneb, et väärteoasi nr 5-5/06/1-MK-Ü
8(14)
lõpetati määrusega väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 alusel (II kd lk 73).
38.Hageja juhatuse liige Einar Kallas on teinud fotod ja CD, kus on näha tulekahju käigus kahjustada saanud hoone konstruktsioonidetaile (I kd lk 54-58) .
39.Xxxxxxx xxx x aktist nähtuvalt on taastamistööde maksumuseks kokku 181 705 krooni (I kd lk 82-83). Selles summas sisaldub nii materjali kui ka tööjõukulu põlenud kahjustuste likvideerimiseks ja asendamiseks. 01.12.2008.a esitatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et vaidlusaluse ehitustööde maksumuse prognoos tagasiulatuvalt 2006.a. suve seisuga on 189 000-190 000 krooni ehk 753/m2 elamu üldpinna kohta (I kd lk 144-215, II kd lk 22-38). Kohus nõustub hageja esitatud taastamistööde maksumusega summas 181 705 krooni.
40.Tulekahju tagajärjel sai Xxxxxxx xxx x asuv ehitusobjekti katusekonstruktsioon tule- ja kuumakahjustusi, pööningu sisustus sai suitsu-ja veekahjustusi, fassaad sai suitsu-ja tulekahjustusi, eluruumide viimistlus sa vee-ja suitsukahjustusi. Kuna hageja oli kohustatud nimetatud kahjustused ise likvideerima, siis hagejale on tekkinud kahju summas 181 705 krooni, mis seisneb hageja poolt Xxxxxxx xxx x ehitusobjektil rulekahjujargsete kahjustuste taastamise maksumuses. Nimetatud summas sisaldub nii materjali kui ka tööjõukulu kahjustuste likvideerimiseks ja asendamiseks. Kui kostja ei oleks rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, s.t. oleks järginud tuleohutusnõudeid ja kasutanud õigeid töövõtteid SBS katte kleepimisel Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti rõdule, siis ei oleks 13.06.2006 nimetatud ehituobjektil tulekahju tekkinud ega oleks tulekahju käigus saanud kahjustada Xxxxxxx xxx x asuv ehitusobjekt, mille tulekahjujärgsete kahjustuste likvideerimise kohustus oli hagejal. Sellest tulenevalt esineb põhjuslik seos kostja poolt 13.06.2006 hagejaga sõlmitud töövõtulepinguga võetud kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
41.Hagejale tekkinud kahju on tõendatud 13.06.2006 tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardiga nr 151985356, millest nähtub, et 13.juuni 2006 põles Xxxxxxx xxx x ehitusjärgus kahekordse maja pööning ja katus 7X16 m; hageja poolt kohtule esitatud hageja ehitusjuht Einar Kallas poolt tehtud fotodega, milles on näha tulekahju käigus kahjustada saanud hoone konstruktsioonidetailid; OÜ Aestico Ehitus 31.09.2006 Xxxxxxx xxx x ülevaatusaktiga, Aestico Ehitus 07.05.2008 tulekahju Xxxxxxx xxx x taastamistööde korrigeeritud aktiga, hageja poolt esitatud Xxxxxxx xxx x ehitusobjekti taastamistööde läbiviimiseks ostetud ehitusmaterjalide eest esitatud arvetega (I kd lk 17, 52-58, 82-111, II kd lk 47-48).
42.VÕS § 640 lg 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Tulekahju tekkis töö tegemise käigus, mis tähendab, et VÕS § 641 lg 4 järgi loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel.
43.Kostja, tegutsedes majandus-kutsetegevuses ja omades Soome Vabariigi Päästeameti poolt välja antud tuletööde luba, mis kehtib kuni 2009.a. maini, pidi hagejaga sõlmitud töövõtulepingu täitmisel ja lahtise tulega töötamisel tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Nimelt pidi kostja 13.06.2006 SBS katte kleepimisel Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti rõdule kõigepealt kaitsma (ekraani paigaldamisega) või katma veega kergelt süttivad ehitusmaterjalid. Enne tuletööde tegemisega alustamist pidi kostja veenduma, et 9(14)
tulekustutusvahendid on kostja vahetus läheduses. Juhul kui kostja ei teadnud, kus asuvad tulekustutusvahendid, ei oleks ta tohtinud alustada ehitusobjektil ehitustöid. Samuti ei tohtinud kostja juhtida leeki tuulutuskanalisse. Kostja kasutas aga 13.06.2006 SBS katte kleepimisel Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti rõdule valesid töövõtteid ja jättis järgimata tuleohutusnõuded, mille tulemusena levis leek tuulutuskanali kaudu katuseräästasse, mille tagajärjel hävis elamu tulekahju käigus osaliselt. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt 13.06.2006 sõlmitud töövõtulepinguga võetud kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses.
44.Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et eeltoodust tulenevalt kuulub tema suhtes kohaldamisele ka VÕS § 139 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Seega on kahjustatud isiku omaosaluse tagajärjeks seaduse kohaselt tema kahjuhüvitise vähenemine, st tekkinud kahju jääb osaliselt kahju tekitaja, osaliselt aga kahjustatud isiku kanda. Lõike 2 kohaselt kehtib see põhimõte ka kahju vältimise või vähendamise kohustuse rikkumise korral. Nimetatud kohustuse näol on tegemist üksnes kahjuhüvitise vähendamise alusega, mitte aga võlausaldaja iseseisva lepingulise kohustusega: selle kohustuse rikkumine ei loo iseseisvat kahju hüvitamise kohustust, vaid üksnes välistab võlausaldaja kahjuhüvitusnõude vastavas osas. Kahju vältimise või vähendamise kohustuse rikkumise tagajärjeks on see, et kahju tekitaja ei pea hüvitama kahju ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma tegevusega vältida või vähendada. Sõltuvalt kahjustatud isiku osaluse laadist või ohust, mille eest ta vastutab, võib kahjuhüvitise suurus jääda muutumatuks, teatud tingimustel aga väheneda miinimumini. Reeglina kuulub tekkinud kahju siiski poolte vahel jagamisele. Kui kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see sageli kahju hüvitamise nõude juba põhjusliku seose tasandil. Kohus asub seisukohale, et nii kahju tekitaja kui ka kahjustatud isik tegutsesid hooletult. Seega tuleb jätta kahju hüvitamine nii hageja kui kostja kanda lähtuvalt VÕS§ 139 lg 1 ja 2.
45.VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Paragrahvi eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Teatud juhtudel võib pidada ebaõiglaseks, kui inimene peab äärmiselt suure kahju hüvitamise kohustuse tõttu jääma eluks ajaks pankroti- või täitemenetluse normide alusel tagatava elatusmiinimumi piirile.
46.OÜ Tehnolte 02.02.2009 kirjaga on tõendatud, et kostjal ei ole olnud tööd alates 01.01.2009 (II kd lk 85). Kostja ülalpidamisel on laps M. K. (sünd XX.XX.XXXX) (II kd lk 86). Kostja väitel kasvatab ta elukaaslase last E. M. (sünd XX.XX.XXXX), kelle isa last materiaalselt ei toeta (II kd lk 87). AS-i SEB Panga ning S. V. ja Madis Kaurla vahel 03.07.2006 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et kostja on saanud laenu 69 484
10(14)
eurot (II kd lk 88-89). Kohus võtab arvesse asjaolu, et kostja pidi hagejalt saama tuletöö teostamise eest tasu 480 krooni, kostja majanduslikku olukorda, siis on mõistlik kostjalt välja mõista kahju kümnekordses töötasu suuruses s. o. 4 800 krooni ning jätta hagi rahuldamata 176 905 krooni väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused
47.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada kaevatava otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses.
48.Kaebuse kohaselt on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe konkreetse teenuse osutamiseks kostja poolt hagejale. Nimelt Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti kahele rõdule SBS katte kleepimine kostja poolt ja selle eest tasumine hageja poolt. Töövõtulepingu puhul ei ole tellijal muud kohustust kui töö vastu võtta ja selle eest tasuda, tellija ei ole seotud töövõtja töö korraldamise ja selle juhtimisega. Töövõtja teeb oma töö omal riisikol ja korraldab ise oma tegevust.
49.Maakohtu otsusest ei ole üheselt arusaadav, kuidas ning milliseid norme kohaldades on kohus jõudnud järeldusele, et vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest lasus hagejal. Apellant nõustub kohtu seisukohaga, et kostja pidi tuletöid sisaldava töövõttu tegeva töövõtjana olema tuleohutuse nõuetega igal juhul kursis. Apellant nõustub ka maakohtu otsuse p-ga 62, kus kohus märgib, et kostja pidi oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna töövõtulepingu täitmisel ning lahtise tulega töötamisel tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lahtise tulega töötamine kergesti süttivate materjalide kõrval nõuab aga kõrgendatud hoolsuskohustust. Isikul, kes tegutseb majandus-ja kutsetegevuses, peab see hoolsuse tase olema veel kõrgem kui tavainimesel. Käesoleva töö tegemisel pidi kostja arvestama järgmiste faktoritega: fassaad oli soojustatud Isover klaasvillaga KL35 ja tuuletõkkeplaadiga RKL-EJ-25, mille pinnakate oli kaetud paberiga; fassaadi tuulutuskanal oli aga lahtise tule eest kaitsmata, mille kaudu võis leek kergelt liikuda katuse räästasse; puudusid tulekustutusvahendid lahtise tulega töötamiseks. Kõike eeltoodut silmas pidades on ilmne, et vastustaja kandis konkreetse töö valmimiseni kahju tekkimise riisikot ning vastustaja peab hüvitama ka tekkinud kahju.
50.Õige on maakohtu järeldus, et tulekahju tagajärjel sai Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti katusekonstruktsioon tule- ja kuumakahjustusi, pööningu sisustus suitsu- ja veekahjustusi. Kuna hageja oli kohustatud nimetatud kahjustused ise likvideerima, siis on hagejale tekkinud kahju summas 181 '705.- krooni, mis seisneb hageja poolt Xxxxxxx xxx x ehitusobjektil tulekahju]'argsete kahjustuste taastamise maksumuses. Nimetatud summas sisaldub nii materjali kui ka tööjõukulu kahjustuste likvideerimiseks ja asendamiseks. Otsuse punktides 6667 on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste ehitustööde maksumus 2006 suve seisuga on 189'000-190'000.- krooni ehk 753/m2 elamu pinna kohta. Kohus on nõustunud hageja esitatud taastamistööde maksumusega summas 181 '705.- krooni.
51.Kohus on punktis 68 jõudnud õigele järeldusele, et kui kostja ei oleks rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, s.t oleks järginud tuleohutusnõudeid ja kasutanud õigeid töövõtteid SBS katte kleepimisel Xxxxxxx xxx x asuva ehitusobjekti rõdule, siis ei oleks 13.06.2006 nimetatud objektil tulekahju tekkinud ega oleks tulekahju käigus saanud kahjustada Xxxxxxx xxx x asuv ehitusobjekt, mille tulekahjujärgsete kahjustuste likvideerimise kohustus oli hagejal. Sellest tulenevalt esineb põhjuslik seos kostja poolt 13.06.2006 hagejaga sõlmitud töövõtulepinguga võetud kohustuse rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui
11(14)
rikkumine on vabandatav. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on küll jõudnud õigetele järeldustele, et hagejal on tekkinud kahju ja et kahju on tekitanud kostja ning, et kahju suurus on 181'705.- krooni, kuid lõppjärelduses on põhjendamatult suures ulatuses vähendanud hagejale väljamõistetud kahju. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel jättis kohus 97,4% apellandi kanda ja vaid 2,6% vastustaja kanda. Vastustaja seisukoht
52.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
53.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.04.2009 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja asi saata TsMS § uueks arutamiseks maakohtule.
54.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nimetatud nõuetele kaevatav kohtu otsus ei vasta. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on kaevatav kohtuotsus vastuoluline.
55.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud kahju hüvitamisel VÕS § 139 lg 1 ja 2 sätteid. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi esimest lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
56.Kui maakohus otsuse p-s 70 leidis asjas kogutud tõendite alusel, et nii kahju tekitaja kui ka kahjustatud isik tegutsesid hooletult. Seega tuleb jätta kahju hüvitamine nii hageja kui kostja kanda lähtuvalt VÕS § 139 lg 1 ja 2. Kuna maakohus leidis, et hageja tegutses hooletult, mis tõi kaasa talle kahju tekkimise, siis tähendab see seda, et hageja oli süüdi kahju tekkimises. Samas ei ole maakohus kindlaks määranud, milline on hageja süü ulatus. VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seega on kahjustatud isiku omaosaluse tagajärjeks seaduse kohaselt kahjuhüvitise vähenemine, st tekkinud kahju jääb osaliselt kahju tekitaja, osaliselt aga kahjustatud isiku kanda. Kaebuses leiab hageja õigesti, et maakohus ei ole põhjendanud, miks lõpptulemusena jättis maakohus hagejale tekkinud kahjust 97,4% hageja kanda ja vaid 2,6% kostja kanda.
57.Riigikohus on lahendis 3-2-1-38-05 selgitanud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises. Kuna maakohus tuvastas hageja süü antud asjas, siis pidanuks sellele alusel kindlaks määrama ka mõlema poole vastutuse määra. Kui maakohus uuel asja arutamisel leiab, et hageja ei olnud hooletu,
12(14)
siis tuleb põhjendada kahjuhüvitise vähendamist muul alusel. Maakohtu otsusest ei selgu, kui suures ulatuses pidanuks kostja hagejale kahju hüvitama.
58.Samas on maakohus p-s 71 veel vähendanud kahjuhüvitist täiendavalt ka VÕS § 140 lg 1 alusel, mis ei ole iseenesest välistatud, kuid eelnevast otsuse põhjendavast osast ei nähtu, millises määras pidi kostja kahju üldse hüvitama. VÕS § 140 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik kohaldada nimetatud sätet, kui pole eelnevalt tuvastatud kahjuhüvitise suurus, mille kostja on kohustatud hagejale heastama. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas seada kahjuhüvitise suurus sõltuvusse saadaolevast töötasust.
59.Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti, mis toob kaasa uue hinnangu andmise suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2009 kohtumäärusega
Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2009 otsuses sisalduvad ilmsed ebatäpsused.
2.Lugeda õigeks otsuse resolutsiooniks järgmine: 1) Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 2) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
13(14)
3.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 11.09.2009 otsus kätte toimetatud.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.