Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Jätta hageja AS Olerex menetluskulud solidaarselt kostjate Rilan Grupp OÜ ja Raido Ring'i kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS Olerex (edaspidi hageja) ja Rilan Grupp OÜ (edaspidi kostja 1) sõlmisid 12.02.2008. a müügilepingu nr *, mille p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks hageja poolt kostjale 1 müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse kostjale 1 tanklast hageja krediitkaartide alusel. Lepingu p 2.3 kohaselt tasub kostja 1 kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega hageja poolt näidatud arveldusarvele. Kostja 1 ei ole lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud ja on jätnud tasumata järgmised arved: 30.11.2008. a arve nr 505-10111909 summas 11 132,50 krooni (tasumise tähtaeg 15.12.2008) ja 31.12.2008. a arve nr 505-10115059 summas 9618,16 krooni (tasumise tähtaeg 16.01.2009). Kokku võlgneb kostja 1 hagejale põhivõlana 20 750,66 krooni. Lepingu p 2.5 kohaselt lepingu punktis 2.2 nimetatud arve(te) tasumisega viivitamisel on hagejal õigus peatada ja/või lõpetada lepingu täitmine ja nõuda kostjalt 1 viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Hageja on esitanud kostjale 1 järgmised viivisearved: 30.11.2008. a arve nr 590-10006063 summas 155,50 krooni (tasumise tähtaeg 14.12.2008) ja 19.01.2009. a arve nr 500-10007513 summas 1255,48 krooni (tasumise tähtaeg 02.02.2009. a). Kostja 1 viivisevõlgnevus hageja ees on kokku 1410,98 krooni. 12.02.2008. a sõlmisid hageja ja Raido Ring (edaspidi kostja 2) käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt käenduslepinguga kohustub kostja 2 hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahel 12.02.2008. a sõlmitud müügilepingu nr 3905 nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja 2 hageja eest müügilepingu täitmise eest solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 50 000 krooni. Kostjad ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 28.04.2009. a esitatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tl 5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. AS Olerex ja käendaja Raido Ring vahel 12.02.2008.a sõlmitud käenduslepingu p 1.2. kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt Võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab Võlgniku poolt tasumata summa, kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viiviste ja kahju,

samuti Võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 50 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt Rilan Grupp OÜ-lt ja Raido Ring'ilt hageja AS Olerex kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 750,66 krooni ja 28.04.2009. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1410,98 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täies ulatuses täidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 28.04.2009 kuni nõude kohase täitmiseni 0,3 % päevas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.