2-09-30319/12 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

on tegelenud Rakveres Narva mnt. asuva kütuseterminalis kaupade ladustamisega. Tegutsetud on aktsiisilaona. Terminaal oli üüritud äriühingult Baltford Chemicals OÜ, hiljem Järva Terminaal OÜ-lt. Majandustegevus on lõppenud, üürileping on üles öeldud. Võlgniku majandustegevus 2007. ja 2008.a. on olnud pidevalt kahjumlik. Omakapital oli juba 31.12.2008.a. seisuga negatiivne summas 346 561 krooni, 31.03.2009.a. seisuga oli omakapital negatiivne -1 184 783 krooni. Käesolevaks hetkeks arvestuslik negatiivne omakapital on veel enam suurenenud ja kahjum võib osutuda veel suuremaks, kuna enamik debitoorseid nõudeid on lootusetud, väärtuses 0 krooni. Debitoorne võlgnevus on kogusummas 3 599 435 krooni. Kuna põhiosa debitoorsetest nõuetest on lootusetud, võib reaalselt sissenõutavaks osutuda nõudeid kokku umbes 100 000 krooni ulatuses. Võlgnik omab pangaarveid: SEB Pank seisuga 31.07.2009.a. jääk 2 krooni, Swedbank seisuga 24.07.2009.a. jääk 80 krooni, võlg 100 krooni, kontol Maksu- ja Tolliameti arest, Danske Bank seisuga 26.07.2009.a. jääk 23 209.25 krooni, kontol Maksu- ja Tolliameti arest, Dnb Nord Bank seisuga 31.07.2009.a. jääk 37 krooni. Viimane valminud bilanss on seisuga 31.03.2009.a. Võlgnikul on raha pangaarvetel 23 291 krooni. Võlgnikul on põhivarana 2 tankurit, kontorimööbel ja 1 sõiduk, mille turuväärtus kokku võib olla kokku 50 000-100 000 krooni vahel. Kinnisvara puudub. Ehitusregistri andmetel ehitised vallasvarana puuduvad. ARK-i andmetel on registreeritud võlgniku omandisse kaubik Volkswagen Caddy, esmane registreering 2002.a., reg-märk 218MDE. Võlgniku omandina on registris registreeritud vanad sõidukid: ZIL 130 B2 vla.1991, ARK mark 468AAM, traktor T40 vla.1977.a. ARK mark 4994ET, millel kehtivad liikluskindlustuslepingud puuduvad. Laenukohustused pankadele puuduvad. Kehtivad liisinglepingud/kohustused puuduvad, Swedbank Liising AS nõue 2 kasutusrendilepingu alusel liisitud sõiduki osas kogusummas 354 181 krooni, varad realisatsioonis, lõplik nõuete kogusumma on teadmata. Võlgnevus Maksuametile seisuga 06.09.2009.a. on põhivõlg 1 098 486 krooni ja intressid 172 970 krooni. Kommertspandid puuduvad ja kohtutäituritel täitmisel nõuded puuduvad. Kohtuvaidluste kohta täpsed andmed vaidlustest puuduvad, kuid Tööinspektsiooni Ida Töövaidluskomisjon esindaja on ajutist haldurit suuliselt informeerinud, et nende menetluses on suur hulk töötajate avaldusi. Kehtivad töölepingud on veel nelja töötajaga. Ajutine pankrotihaldur leiab, et konservatiivselt hinnatuna võib võlgnikul olla varasid summas umbes 200 000 krooni eest. Äriühingu olulisemaks võlausaldajaks on Järva Terminaal AS ja Maksu- ja Tolliamet. Võlgniku võlad on kõik muutunud sissenõutavaks. Eesõigusnõuded puuduvad. Võlgnikul on võlad 12 töötajale kogusummas 382 228 krooni. Kokku on võlgnikul 41 võlausaldajat. Võlgnikul on võlgnevus kokku summas 3 197 696 krooni. Võlgade kogusummas ei ole kajastatud võimalike viivisnõudeid, kuid kohustuste koguhulk suureneb intressideviiviste arvel. Seega kohustused ületavad varasid summas umbes 3 milj. krooni. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, sest puudub piisavalt kasumlik tegevus. Omakapital on selgelt negatiivne. Olemasolevate andmete kohaselt on võlgnik selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsult paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Võlgniku olulisemaks kliendiks oli Telfer Grupp OÜ, kelle maksuraskustest tingituna on ka võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik on otsese maksejõuetuse põhjustena välja toonud Maksu- ja Tolliameti 18.05.2009.a. otsus, millega oli võlgniku tegevusluba lõpetatud seoses võlgniku võlgnevustega. Samas äriühing oli maksejõuetu juba maksuhalduri 18.05.2009.a. otsuse tegemise momendiks ja otsusest on näha, et puuduvad võimalused kõigi võlgade tasumiseks ka tulevikus. Võlgniku juhatuse liige on täitnud ÄS § 180 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kuigi võinuks esitada pankrotiavalduse juba varasemalt, vähemalt 18.05.2009.a. seisuga. Kuna avaldus on esitatud hilinemisega, on toimunud võlgade suurenemine.

Ajutine haldur selgitab, et ei ole tuvastanud selgeid juhtimisvigu, kuid samas ei saa seda ka selgelt välistada. Välistada ei saa tagasivõitmiste võimalusi ega ka tagasinõudmise õiguste olemasolu, kuid seda on võimalik välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus, kuna raamatupidamist ei ole alates aprill 2009.a. peetud vastavalt seaduses sätestatule ning puudub ülevaade majandustegevusest. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Esialgselt saadud andmete analüüsi põhjal võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused, vaid muud asjaolud PankrS § 22 lg. 5 tähenduses. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitab taotluse välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused vastavalt esitatud aruandele. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud rahuldada, Oiltank OÜ, registrikood 10590190, asukoht Narva tn. 42, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa, juhatuse liige I A, isikukood xxxx, pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada Tarmo Villman. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus oli peamiselt tollimaaklerteenuste pakkumine ja aktsiisilao pidamine. Võlgniku äritegevus on lõppenud. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku seaduslik esindaja on seda kinnitanud. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg. 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus on vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ning taotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Haldur on koostanud ja esitanud järelepärimisi ajaliselt kahe tunni ulatuses, suhelnud võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega 2 tundi, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande 14 tundi. Kokku 18 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 18 000 krooni. Pankrotimenetluse teenindamise kulud transpordile, sidele, paljunduseks jne. on 2 500 krooni. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 on kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 1000 krooni tund, palub haldur ajutise pankrotihalduri tasu 18 000 krooni ja teenindamise kulud 2 500 krooni välja mõista. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate

kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt on ülesannete täitmisele kulunud kokku 18 töötundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tunnitasu määraks arvestanud 1 000 krooni. Kohus on seisukohal, et tasu 1 000 krooni tund ja kokku 18 000 krooni on vastavuses tööülesannete täitmise keerukuse ja ajaga. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle ajutise halduri tasu ja kulutuste summana kokku 20 500 krooni välja mõista Oiltank OÜ pankrotivara arvelt. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg. 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS § 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS § 1 lg. 2, § 3 lg. 2, § 4, § 17 lg. 1, § 23, § 31, § 32, § 54-56 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 467 lg. 5, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: