Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 01.detsembril 2003.a. sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Hageja esitas kostjale regulaarselt arveid teleteenuste eest tasu saamiseks, kuid kostja arveid ei tasunud. Seisuga 18.aprill 2004.a. on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 1827.60 krooni. 04.juunil 2007.a loovutas AS Tele2 Eesti Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 1827.60 krooni koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants, s.t. hagejale. 27.detsembril 2007.a. esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti 07.mai 2009.a. kohtumäärusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Hagi esitati kohtusse 18.mail 2009.a. Kuna kostja jättis tähtajaks hagile vastamata, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on arvete alusel tasumata 1827.60 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, s.t. võlgu oleva 1827.60 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peaks kostja maksma viivist 5077.07 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1826.60 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkt 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hagi on kohtusse esitatud 18.mail 2009.a., seega tähtaega järgides. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000.00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250.00 krooni ja kulust õigusabile summas 2000.00 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hagi on esitatud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ühe kuu jooksul, seega kuulub hageja menetluskulude hulka ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.